Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Pevkur paneb tagatoale päitsed pähe

12
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Hanno Pevkur | FOTO: Toni Läänsalu

Uue aasta esimesel laupäeval kogunev Reformierakonna üldkogu valib erakonnale uue esimehe. Esimeheks kandideeriva Hanno Pevkuri hinnangul on tema oponendil Kristen Michalil ja veel mõnel viimast toetaval inimesel olnud erakonna juhtimises vargsi suurem roll, kui tiitel oletada lubanuks. See peab muutuma, nõuab Pevkur.

-2014. aasta märtsis oli Reformierakonna juhatuses üks hääletus, kus kaalukausil olid kaks nime: Taavi Rõivas ja Hanno Pevkur. Rõivas sai toona rohkem hääli. Kas juhatus tegi õige otsuse?

Erakonna juhatuse tollane otsus oli iga juhatuse liikme enda vastutusel. Fakt on, et nüüd oleme opositsioonis. Mina aktsepteerisin seda otsust ja olen teinud edasi oma tööd südamega nendel postidel, mis mulle on usaldatud.

Minu jaoks on see mullune lumi, mille üle ma tagantjärele ei juurdle. Ma vaatan edasi ja usun, et nüüd on erakonna liikmetel võimalik teha suurema legitiimsusega otsus. Seda otsust ei tee enam väike ring juhatusest, vaid erakonna üldkogu.

Reformierakonna juhiks kandideeriv Hanno Pevkur ütleb, et tema ja Kristen Michali vahel valides valitakse, kas saadakse demokraatlikumaks või jätkub tagatoapoliitika.

-Toona otsustas tulemuse vaid paar häält*. Kas okast ei jäänud hinge?

See oli mõne tunni küsimus. Pärast seda, kui erakonna juhatus hommikul kogunes ja Siim Kallas oli loobunud peaministriks kandideerimast, pidas president õigeks mind enda juurde kutsuda, sest nii Siim Kallas kui ka Andrus Ansip olid jõudnud nimetada minu nime ja see jõudis ka meediasse. Poliitiline pragmaatika oli teine. Sel ajal, kui mina olin presidendi juures, lepiti väikeses ringis kokku teine eelistus ja nii ta läks.

-Kas toona ei olnud teil mingit inimlikku reaktsiooni?

Muidugi oli. Igal inimesel on ju tunded. Kui mu elu ja poliitilist karjääri vaadata, siis pigem ongi inimlik pool olnud mulle alati väga oluline. Loomulikult jätab jälje, kui hommikul käivad erakonna esimees ja auesimees välja sinu nime, aga päeva peale tehakse mingisugune tagatoa kokkulepe.

See on minu jaoks ammu unustatud lugu. Täna ma räägin nendest ideedest, mis mul erakonna liikmetele ja Eesti riigile pakkuda on.

-Nimetasite seda tagatoa otsuseks. Kas sellest võib välja lugeda, et teie suund ongi see, et Reformierakonda ei valitseks tagatuba?

Olen veendunud, et 7. jaanuaril valivad erakonna liikmed tegelikult seda, kas jätkata kombinatoorikat ja tagatoa kitsa ringi otsustusõigusega või kaasata rohkem piirkondade inimesi, noori ning olla demokraatlikum. Minu suund on läbipaistev ja demokraatlikum juhtimine. Erakonna liikmed ütlevad, milline tee on nende jaoks õige.

-Milles praegune ebademokraatlikkus väljendub?

Olen viimasel ajal kuulnud erakonna liikmetelt, et nad kardavad minu poolt hääletada, sest äkki teine kandidaat võidab ja siis ei pääseta enam valimisnimekirja või on oodata mingeid repressioone. Uskumatu on Reformierakonnas midagi sellist kuulda. Seda nimetatakse autoritaarseks ja diktaatorlikuks juhtimiseks, kui inimestel tekib hirm valida. See oli mulle uudis, et inimestel on selline kartus.

-Millest see tuleb?

Erakonna senine juhtimine on viimastel aastatel põhinenud kombinatoorikal ja kokkulepetel. See ei ole õige tee. Inimesed peavad aru saama, kuidas otsused sünnivad, miks need sünnivad ja kes neid teeb.

-Kas viitate sellele, et Kristen Michalil on erakonnas otsuste tegemisel suurem roll, kui tiitel oletada lubaks? Erakonna juht on ju Taavi Rõivas.

Ma viitan sellele jah. Absoluutselt.

-Kuidas see käib?

See ei ole ainult Kristen Michal. Seal on mõned inimesed veel. Otsuseid tehakse väga kitsas ringis, aga neid esitletakse erakonna omadena.

Kas või see, et mingisuguse kokkuleppe järgi kellegagi läks Keit Pentus-Rosimannus rääkima Marina Kaljurannaga, kas ta hakkaks Reformierakonna presidendikandidaadiks. Ent erakonna juhatus ei olnud võimalikke kandidaate veel arutanudki. Neid näiteid on kindlasti veel.

See on meie kõige suurem vahe, mida mina tahan teisiti teha.

-Kes otsustajate ringi kuuluvad?

Sellest on meedias räägitud küll ja küll. Fakt on see, et erakonna kolm aseesimeest (mina, Jürgen Ligi ja Kaja Kallas) ei ole olnud väga paljude otsuste tegemise juures.

-Kas need otsustajad on kõik Kristen Michali toetajate nimekirjas?

Need inimesed on seal.

-Kuidas teile tundub, kas erakonna peakontor eelistab praegu selgelt emba-kumba kandidaati?

Peakontor loomulikult mõjutab valimiste kulgu ja minu hinnangul on peakontor poole valinud. Vormiliselt püütakse jätta muljet, et ei ole. Näiteks Kalev Lillo on andnud allkirja Kristen Michali toetuseks, olles erakonna peakontori palgal ja juhtides üht suuremat, Harjumaa piirkonda.

Vihjeid ja näited on, kuidas peakontor on teinud mingi liigutuse või arendusjuht tööd Kristen Michali toetuseks.

Sellepärast ütlengi, et valimised peavad olema ausad ja läbipaistvad. Neil valimistel peab olema audiitor. Tulevikus tuleb erakonnaseadus ära muuta, välistamaks kõhklusi ja kahtlusi. Erakondade juhtorganite valimised peab läbi viima vabariigi valimiskomisjon.

-Te vastandute praegusele asjade korraldusele?

Nii on.

-See on poliitikas praegu popp üle maailma. Teie oponent Kristen Michal on öelnud, et tema ei kavatse poliitilist korrektsust taga ajada. See on samuti popp positsioon. Kas Michal läheb moega kaasa või tahab teile vastanduda?

Mina olen selgelt tugevam avatuses ja laiemapõhjalises juhtimises, piirkondade ja noorte kaasamises. Erakonna juhtimist tuleb muuta.

Käib haldusreform. Reformierakonnas on piirkonnad omavalitsuste kaupa. Kui omavalitsusi jääb oluliselt vähemaks, väheneb oluliselt piirkondade esindatus Reformierakonna volikogus. Mina ei pea seda õigeks.

Peame hoolitsema, et meil ei oleks Tallinna-keskne, erakonna peakontorile mugav juhtimine. Meil on ligi 13 000 liiget ja nad kõik peavad tundma, et on osa erakonnast ja saavad kaasa rääkida. Peakontori-keskne kombinatoorikal põhinev juhtimine pole see, millega Reformierakond peaks edasi minema.

-Mis asi on poliitiline kombinatoorika? Milles see väljendub?

Toon näite viimasest erakonna juhatuse koosolekust. Erakonna esimees helistas juhatuse liikmetele pühapäeva õhtul hilja ja ütles, et esmaspäeval kell 16 on juhatuse koosolek. Koosolekuks oli välja mõeldud, et kuu pärast ehk 7. jaanuaril toimub erakonna üldkogu. Hea oli, et enamik juhatuse liikmeid sai ülepea koosolekule väga lühikese etteteatamisega tulla. Ja siis ütleb erakonna esimees, et erakonna üldkogu koguneb 7. jaanuaril.

Nii mina kui ka teised juhatuse liikmed avaldasid arvamust, et kandidaatidele tuleb anda veidi rohkem aega piirkondades inimestega kohtumiseks. Samuti ei loetud ette samal ajal Brüsselis olnud aseesimehe Kaja Kallase seisukohta – temagi palus üldkogu edasi lükata. Midagi ei oleks juhtunud, kui üldkogu oleks lükatud jaanuari lõppu. Aga kõik oli juba ette valmistatud, isegi ruum kinni pandud ja Facebooki reklaam riputatud. See näitab, et otsus oli juba ette ära tehtud kuskil kitsas ringis. Juhatus kutsuti lihtsalt vormistama.

See ei ole õige. Juhatus on see, kes langetab otsused, mitte kummitempel.

-See ei ole ju ometigi esimene kord, kui kohale kutsututele pakutakse valmislahendust?

Erakonna esimehel peab olema nägemus, arusaam, aga ta ei saa enne juhatust asju ära otsustada. Meil ei olnud sellist tuld takus, et peame tingimata jaanuari esimesel nädalavahetusel üldkogu ära tegema. Aga see on juba otsustatud ja kõik kandidaadid peavad sellega arvestama. Näiteks Kaja Kallasel, kes tahab juhatusse kandideerida, jääb erakonna liikmetega suhtlemise aeg väga lühikeseks, sest jõulud ja uusaasta on ka vahel. Selline eest ära otsustamine ei ole juhatuse suhtes aus.

See on ainult üks näide. Oluline on see, et juhatusse on valitud 15 inimest. Mitte et käputäis inimesi (sh juhatusse mittekuuluvaid) kuskil otsustab.

-Mille poolest te Kristen Michalist erinete, skaalal parem-vasak, liberaalne-konservatiine?

Me oleme mõlemad parempoolsed. Muidu me ei oleks Reformierakonnas.

-Kumb on rohkem?

Seda on hästi raske hinnata, kumb on rohkem liberaal. Minus on rohkem demokraatlikku liberaalsust elik rohkem kaasamist ja arvestamist erakonna liikmetega. Temas on rohkem autokraatlikku liberaalsust ja juhikeskset tagatoa otsustamist. See ongi peamine erinevus. Mis puudutab suuri liberaalseid väärtusi, siis sellele on meil üsna sarnased vaated.

-Ma kujutan ette, miks Kristen Michal rääkis poliitilisest korrektsusest. Kas te ei arva, et olete liiga sile poiss?

Kui keegi ütleb, et ma olen liiga hea inimene, siis see vastab tõele: jah, ma olengi hea inimene. Olen elu aeg olnud. Olen väga hästi sõpradega läbi saanud, olen väga hästi partneritega läbi saanud ja ka poliitikas tuleb oponentidega läbi saada, sest Eestis ei ole kunagi võimalik, et üks erakond on üksinda võimul. Vähemalt mitte riigis. Seetõttu peaksin seda pigem oma tugevuseks, et olen hea inimene.

Ja skandaale on minuga raske seostada.

-Proovisingi neid leida, aga ei tulnud eriti välja. Aga ikka ootad ju, et poliitikul on ka sellised küljed, mille näitamisest ta pole huvitatud.

Ma usun siiralt, et poliitikat on võimalik teha nii, et üksteist jalaga ei lööda ja sisse ei sõideta. Poliitikat on võimalik teha ka kokku leppides ja avatult.

-Nagu peaminister Jüri Ratas, kes jagas igale erakonnale suurusest sõltumata viis ministrikohta?

Elu on näidanud, et otsuste tegemiseks peab ikka mune ka olema. Lihtsalt viis, kuidas otsusele jõutakse, on minul ja Kristen Michalil erinev. Mina kuulan ära rohkem arvamusi.

Mul ei ole küll ükski otsus tegemata jäänud. Eston Kohver sai koju, arstide streik lõppes, lastekaitseseadus, mis oli enne mind pikalt oodanud, sai vastu võetud. Võin veel ja veel näiteid tuua. Kui keegi arvab, et on võimalik olla siseminister otsuseid tegemata, siis ta eksib rängalt. Siseminister teeb iga päev Eesti turvalisuse ja julgeoleku seisukohalt väga olulisi otsuseid. Jah, osa neist ei paista välja, aga need otsused on kõik üliolulised ja need on kõik ära tehtud.

-Miks saavad Eesti avalikkus ja Reformierakond Silvergate’ist aru nii erinevalt? Erakondlased ütlevad, et midagi valgust kartvat pole juhtunud, ent toetus teile kukkus juba toona kivina.

Toetus kukkus. See on tõsi. Skandaal oli. See on ka tõsi. Selle tõttu pidi Kristen Michal justiitsministri ametist taanduma ja mina võtsin ameti üle. Fakt on see, et sellised skandaalid mõjutavad erakondi. Mida avatumalt sellest räägitakse, seda kiiremini on võimalik sellest välja tulla.

Silvergate’i korraks kõrvale jättes: kui oled eksinud, tuleb seda tunnistada. Tuleb öelda, et jah, eksisin. Reformierakond ei saa praegu öelda, et kukkusime küll valitsusest välja, aga ei eksinud. Jah, Reformierakond eksis.

Seda enam saame nüüd keskenduda oma tugevustele ning näidata Eesti rahvale, et Reformierakond on jõud, kellel on Eesti edasi viimiseks parimad ideed ja jõud, kelle ülesandeks saab usaldada majanduskasvu tagamise. Argumente, miks Reformierakond võidab 2019. aasta valimised, on veel ja veel.

-Silvergate’ist veel. Kas usute, et sel ajal, kui Kristen Michal oli erakonna peasekretär, ei rahastatud Reformierakonda ühelgi valgust kartval moel? Võib-olla isegi seadust rikkudes?

Silver Meikar ütles oma arvamuse, mille tulemusel esitati Kristen Michalile ja Kalev Lillole kahtlustus, mis kahjuks jääb neid saatma veel pikalt. Usun, et oponendid ei jäta kasutamata võimalust sellega Kristen Michalit rünnata ja sellest kannatab terve Reformierakond.

Iga erakond peab suutma vastata, millised on tema kulud ja kust tuleb tulu.

-Nii et tolle aja kohta ei anna te mulle vastust: «Jah, usun!»

Mina ei puutunud rahastamisega kokku. Ma tõesti ei tea seda. Sellele oskab vastata toonane peasekretär Michal.

-Rääkisite, et Reformierakond on teinud vigu. Öelge, miks tahtsid kaks koalitsioonipartnerit teist lahti saada?

Valitsuse lagunemisel oli mitu põhjust. Esimene oli see, et Reformierakond oli liiga sinisilmne, uskudes, et IRL ei lähe kokkuleppele Keskerakonna ja seda kaudu Ühtse Venemaaga. Teiseks see, et sotsidel oli juba üle aasta käimas väike sisesõda: Urve Palo ja Andres Anvelt ütlesid, et nad ei taha selles koalitsioonis olla. 2015. aasta suvel sotsiaaldemokraatide volikogu ju hääletas, kas jätkata koalitsioonis või mitte. Tuli jäi tuha alla hõõguma. Kolmandaks, IRLi vajadus tõestada ja näidata, et nad suudavad oma reitinguga midagi peale hakata.

Valitsused lagunevad ikka isiklike suhete pinnalt. Ju siis langes kolme erakonna esimehe vaheline keemia allapoole taset, kus üksteist enam ei usaldatud ja läbi ei saadud.

-Te nimetasite teiste erakondade põhjusi. Valitsused lagunevad pigem sisemistel kui välimistel põhjustel. Mida Reformierakond valesti tegi?

Seda ma ka ütlesin, et olime liiga sinisilmsed. Me ei uskunud, et IRL võib minna Ühtse Venemaaga ühte liitu.

-See on ju väline põhjus.

Meie sisemine asi oli näiteks see, et me ei suutnud öelda ära, kes on meie presidendikandidaat. Protsess ise oli probleem. Reformierakonna kandidaat poleks saanud presidendiks eeldatavalt ka siis, kui oleksime valinud ühe. Soov mitte valida Reformierakonna kandidaati presidendiks oli nii suur. Meie viga oli see, et me ei valinud oma ühte kandidaati juba kevadel.

Minu valik oleks olnud see, et Marina Kaljurand oleks töötanud edasi välisministrina, teeninud rahva usalduse, 2019. aasta valimistel teinud väga hea tulemuse ja seejärel oleks tal olnud kõik teed lahti presidendi kohale. Siim Kallas ütles, et ta soovib olla president vaid ühe ametiaja.

Teine asi oli see, et kui juba on kaks kandidaati, siis oleks mina erakonna esimehena teinud sisevalimised. Kui juhatus ei suuda otsustada, kumb on meie kandidaat, siis tuleb teha sisevalimised ja erakonna liikmed ütlevad, kes on Reformierakonna kandidaat. Oli ideid, aga me ei kasutanud neid, jättes hoopis otsustamata. Võib ka öelda, et peaminister jättis otsustamata. Sealt hakkas veerema lumepall, mis jõudis alla laviinina.

-Te sooviksite kaasata nagu Rõivas, aga otsustada temast varem?

Ega kaasamine tähenda, et saab jätta otsustamata, vaid seda, et sa kuulad arvamused ära. Inimeste mõtted tuleb ära kuulata ning seejärel peab juht tegema otsuse. Juht ei saa hoiduda otsustamast.

* Parandatud kell 8.47: hääletus lõppes tulemusega 7 : 4, seega ei otsustanud tulemust üks hääl, nagu küsimuses algselt kirjas oli.

Hanno Pevkur (39)

  • 16 aastat Reformierakonnas
  • 2000–2003 Tallinna Nõmme linnaosavalitsuse õigusnõunik ja haldussekretär
  • 2003–2005 Tallinna Nõmme linnaosa vanem
  • 2007–2009 riigikogu liige
  • 2009 –2012 sotsiaalminister
  • 2012–2014 justiitsminister
  • 2014–2016 siseminister
Tagasi üles