Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Tartu hobusetallid sattusid kaebajate rünnaku alla

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Tartu ratsakooli juhatuse liige Lembit Kalev oma hobustega. Vastupidiselt kaebusele, et talli ratsud on närvilised ja agressiivsed, olid loomad ajakirjanike vastu sõbralikud ja uudishimulikud. | FOTO: Sille Annuk / Postimees

«Issand, kui jubedad inimesed elavad meie keskel,» võib lugeda Facebooki emotsioonidest tiinest postituste massist. Loomakaitsjad võtsid ette kaks Tartu hobusetalli, rappisid neid sotsiaalmeedias ning kaebasid ühe ka veterinaar- ja toiduametisse ning prokuratuuri.

Kahe talli hobuste väidetava väärkohtlemise paljastamise võtsid ette korraga kaks loomakaitseorganisatsiooni, nii Eesti Loomakaitse Selts kui ka Eestimaa Loomakaitse Liit. Selts kaebas prokuratuuri Raadil asuva Tartu ratsakooli, liit aga veterinaarametisse Ihaste ratsaspordikeskuse peale. Juba varem käisid veterinaarametnikud kaebusi kontrollimas Tartu ratsakoolis. Et anda oma tegevusele laiemat kõlapinda, pöördus loomakaitse selts ka Postimehe ajakirjaniku poole.

Sain seitse fotot, kus kujutatakse muuhulgas katkise silmaümbrusega hobust, ühel hobusel on turjal karvutu laik, näeb ka haava kõhupiirkonnas – seal, kus asub ratsaniku kannus – ja kapja, millele löödud raud tundub võhikule veidi kulunud ja kabi sellest pisut üle kasvanud. On ka kaks ähmasevõitu pilti talli latrist, mis peaks näitama seda, et allapanu on vähe ja see ei kõlba.

Sotsiaalmeedias elasid fotod juba mõnda aega oma elu, seal näidati ka Ihaste talli väidetavalt kehvasti toidetud hobust, kellel on roided näha.

Hobune ja prostituut

Eestimaa Loomakaitse Liidu eestvedaja Heiki Valner võrdles sotsiaalmeedias Tartu hobuste olukorda prostituutide omaga. «Kujutage ette, et olete näiteks prostituut, ja sutenöör või lõbumaja emand käsib teil igas tunnis vähemalt neli-viis kiimakotti õnnelikuks teha,» arutles ta. «Tundub võimatu. See veidi üle vindi keeratud näide kõlbab laste ratsatreeningutel osalevate obeste kohta küll ja küll.»

Loomakaitse liidu «tõmbas käima» 16 Ihaste ratsakoolis käinud tüdruku ja nende emade allkirjadega märgukiri, mille järgi on hobuste tervislik seisund murettekitav. «Sageli näib hobustele pakutav hein olevat välisel vaatlusel söödaks kõlbmatu,» seisab kirjas. «Heinapallid on hallitanud ja meenutavad välimuselt põhku.» Lugejale teadmiseks niipalju, et Tartumaal oli mullu erakordselt halb heina-aasta.

Hobuste puhul on väidetavalt täheldatud konditsiooni langust ja hingamisprobleeme. Kaks hobust olevat kaotanud drastiliselt kaalu, aga ka mitmed teised hobused näivad alatoitumuses. Kolmel hobusel esinevat sageli köhimist ja rasket kõhuhingamist.

Raadil asuvat Tartu ratsakooli puudutavad kaebused on mitmekülgsemad, Postimehele teadaolevalt pöördusid loomakaitse seltsi poole mõned lapsevanemad. Ratsakooliga tegeles ka loomakaitse liit, kes soovis pääseda talliga tutvuma, aga kool keeldus neid talli lubamast, viidates sellele, et veterinaarametnikud juba käisid oktoobris kohapeal.

Väidetavalt ei ole Raadil hobuste toit kvaliteetne, nende bokse ei koristata iga päev, hobuste trennikoormus on liiga suur, varustus pole korralik ja hobused ei saa piisavalt süüa.

Veterinaar- ja toiduamet käis aga kohapeal ja olulisi probleeme ei näinud. Loomakaitse seltsi kommunikatsiooniesindaja andmetel teatab amet oma kontrollkäigust alati ette, seega saab talli enne ametnike saabumist põhjalikult korda teha. Ent siin selts eksib – ametnikud ei teatanud oma tulekust ette.

Niisiis esitas selts 22. detsembril prokuratuurile avalduse Tartu ratsakooli suhtes kriminaalmenetluse alustamiseks seoses looma suhtes lubamatu teo toimepanekuga avalikus kohas, aga prokuratuur jättis menetluse alustamata – kuriteoteates toodud info oli liiga üldsõnaline ja ei olnud menetluse alustamiseks piisav.

Ametnikule kõik korras

Tõsi on see, et loomakaitsjate ja veterinaarametnike vahel valitseb juba aastaid usaldamatus, mille peapõhjuseks on juhud, kui ametnikud pole reageerinud ilmselgetele loomade näljutamise või muu halva kohtlemise juhtudele.

Ka antud puhul käis veterinaar- ja toiduameti Tartumaa keskuse peaspetsialist Peeter Kukk oktoobris Tartu ratsakoolis kohal ja leidis, et tallis on kõik korras. «Meie saabumise ajal toimus talli puhastamine, pandi alla uut allapanu,» lausus ta.

Kukk otsis koos kaasas olnud hobuste asjatundjaga fotodel näidatud vigastatud hobuseid ja leidis looma, kelle silmaümbrus oli viga saanud. «Talli esindaja Lembit Kalev kinnitas, et hobusega tegeletakse ja on konsulteeritud loomaarstiga. Märkisin siis ettekirjutusena kontrollakti, et tuleb pöörduda loomaarsti poole, et ta tuleks kohale ja vaataks silma üle,» rääkis Kukk. Akti allkirjastamise ajaks oli loomaarst juba kohal käinud. Hiljem kutsus Kalev kohale ka maaülikooli veterinaarid, kes leidsid, et silm ei vaja enam lisaravi.

Käisin ise üleeile ratsakoolis kohal, kõnealuse hobuse silm on terve. Hobused krõmpsutasid õues heina. Kuigi kaks lapsevanemat kinnitasid Postimehele anonüümvestluses, et hobustel on liiga suur treeningkoormus ning see muudab nad närviliseks ja agressiivseks, olid loomad sõbralikud ja uudishimulikud. Tulid aga talli omanikku ja ajakirjanikke nuusutama ja tundsid huvi fotograafi kotis peitunud õuna vastu. Loo autoril on piisavad teadmised kinnitamaks, et näha olnud heinarullid olid korralikud. Tõsi, andsin soovist ratsakooli külastada teada päev varem.

Rohkem fotodel näidatud vigastusi Peeter Kukk kontrolli käigus ei leidnud. «Kunagi olid olnud mingid vigastused, aga kõik need olid paranenud,» lausus ta. Üle kontrolliti ka sadulad ja hobuste kabjad – nendegagi oli kõik korras. Samamoodi ei viidanud loomade ülekoormamisele treeningugraafik.

Kukk käis sel teisipäeval ka Ihaste tallis, teatades sellest eelneval õhtul ette. «Kui kaevati, et hein ei vasta nõuetele, siis ma ei ole nii head heina veel tänavu näinud.» Kopsuprobleemidega hobune oli aga treeningutelt eemaldatud – talle otsitakse kohta mõnes teises tallis, kus loom saab pidada rahulikku vanaduspõlve.

Kuigi ajakirjanikule väideti, et veterinaarameti töötaja on Ihaste talliga seotud, ei pea see Kuke andmetel paika.

Asjatundjad peavad jamaks

Postimees pöördus seoses Tartu ratsakooliga ka Tartumaal tuntud ja kogenud hobusekasvataja Urmas Saksa poole, kes võiks ju olla konkurendi suhtes kriitiline – ka osa Tartu klubist lahkunuid läks Saksa talli üle.

«Olen neid fotosid Facebookist vaadanud ja see, mis ma nägin, on rahuldav. Eks hobused mängivad koplis üksteisega ja tekitavad ka teineteisele marrastusi,» lausus ta. «Ma ütleks, et meeleheitel koduperenaised fabritseerivad jama.»

Saks lisas, et vanasti tundis valdav osa inimesi hobuseid hästi, aga nüüd on see põlvkond kadunud. «Nüüd on kõik lihtsalt suured rääkijad,» teatas ta.

Tiit Siiboja on hobuste ravimisele keskendunud kogenud veterinaar, kes toimetab üle Eesti. «Käin Tartu ratsakoolis regulaarselt ja hobuste hooldus ussirohtudest vaktsineerimisteni on seal väga täpselt ja õigeaegselt tehtud,» rääkis ta. «Kogu see lugu tundub tõesti pahatahtliku kaeblemisena.»

Siiboja jutu järgi paranes paljuräägitud hobuse silmaümbruse haav tema konsultatsiooni ja kerge ravi järel nädalaga. «Sellest on nüüd üles tõmmatud selline teema...  Siis tuleks kohtusse kaevata kõik emad, kelle laps kukub jalgrattaga põlve katki,» ütles ta.

Kui hobused oleks treeningutest kurnatud, siis oleks nad Siiboja sõnul loiud, mitte närvilised, nagu kaebajad on väitnud. «Sõidan ringi üle Eesti ja näen tõesti selliseid majapidamisi, kus ei taha kohvrit lahti pakkida, aga antud juhul ei näe ma probleemi.»

Miks ikkagi kaevati?

Ent siiani on vastuseta jäänud küsimus, miks siis ikkagi kahe hobusetalli peale kaevati, kui selleks ametnike hinnangul põhjust pole. Postimees vestles paari Tartu ratsakoolis käinud lapse vanemaga. Esiteks kooruvad vestlustest välja laste ja nende vanemate suhtlusprobleemid talli juhi Egle Kaleviga.

Teiseks sai üks neiu trennis hobuselt kukkudes tõsiselt viga, mis kindlasti ei paranda suhteid talli juhiga.

Kolmandaks on ratsaklubis väiksemaid probleeme siiski esinenud: silmale viga teinud hobune pandi lapsevanema sõnul tööle hoolimata traumast ja ravi mõnevõrra viibis, ehkki kaugeltki mitte nii palju, kui väideti kaebuses.

Ihaste ratsaspordikeskuse tegevjuhi Aimar Hussari sõnul peaks küsima loomakaitse liidule märgukirja koostanud inimestelt endilt, miks nad selle tegid. «See on pahatahtlikkus, muud miskit,» lausus ta. «Selle taga on omakasupüüd. Ma tean täpselt, milles on küsimus, aga ei ole hakanud seda Facebookis lahkama. Ei tee seda ka leheveergudel, aga see on puhtalt ühe inimese pahatahtlik laim.» Aga kuidas sai üks inimene kaasata oma väidetavalt pahatahtlikesse plaanidesse hulga teisi? «No näed!» vastas Hussar lakooniliselt.

Loomakaitsja Heiki Valneri sõnul hämmastab teda endiselt massiline tagasiside, mis laekus seoses kahe Tartu talliga. «Nad (tallide juhid – N. N.) võivad rääkida, et kõik on korras ja äge, aga tegelikult ei ole,» teatas Valner. Ta lisas, et seoses Ihaste ratsabaasiga oli pöördumisele allakirjutanuid nii palju, et ei saa rääkida ühe inimese isiklikust vaenust talliomaniku vastu.

Valneri sõnul on loomakaitse liit veterinaar- ja toiduameti kontrollide tulemuste suhtes kriitiline. «Veterinaar- ja toiduametit me ei usalda, me ilmselt ei saadagi varsti sellele ametile enam kaebusi – pole mõtet.»

Tagasi üles