Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Pevkur: sotside klassiviha on sobimatu

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Hanno Pevkur. | FOTO: Eero Vabamägi / Postimees

Šokina mõjunud valitsusest välja langemine ja uue juhi valimisest tingitud pinged on Reformierakonna uue juhi Hanno Pevkuri sõnul minevik ning põhjust on lootusrikkalt vaadata nii kohalike omavalitsuste valimiste kui ka juba 2019. aasta riigikogu valimiste suunas, sest ametisoleva valitsuse «rumal käitumine» on parteijuhi sõnul vesi nende veskile.

- Olete veidi üle kuu aja Reformierakonda juhtinud. Ülekaalukas võit tuli teisele poolele šokina, mis pole teie alguspäevi ilmselt eriti kergeks teinud?

Erakonna liikmed on öelnud oma tahte. Reformierakonnas oli ju üldse esimest korda võimalus esimeest päriselt valida. Kõik erakonna liikmed peavad lõpuks sellega arvestama. Praegu näen, et töö käib igal pool üle Eesti selle nimel, et teha kohalikel valimistel hea tulemus, ja tegelikult mõeldakse ka juba riigikogu valimistele.

- Rahulolu üle Eesti võib olla, aga Tallinnas on justkui väike jonnipunn ette jäänud...

On ju loogiline, et kui Kristen (Michal) ka kandideeris, siis Tallinna piirkonna juhina ja erakonna juhiks mittesaanuna keskendub ta Tallinna piirkonnale. See on väga õige ja olen teda toetanud. Tallinnas paneme välja tugeva meeskonna ja mina olen valmis seda meeskonda toetama, nagu ka mitmed fraktsiooni liikmed ning europarlamendist Kaja (Kallas) ja Urmas (Paet) on valmis kandideerima. Kui tahame valimisi võita, siis peame olema üks meeskond, alustades Siim Kallasest ja Valve Kirsipuust, lõpetades meie praeguste noortega.

Ma ei loo illusiooni, et läheme Tallinnas valimisi võitma, küll aga soovime olla koalitsioonis. Eesmärk on teha ka üle Eesti läbi aegade parim tulemus. Kui vaadata praeguse valitsuse käitumist, siis liiguvad nad igal juhul kursil, et meil on põhjust valimistele minna teadmisega, et saame sellega hakkama.

- Juhina alustasite tööd riigikogu fraktsiooni aseesimeeste otsinguga. Üksteise järel loobusid väga paljud – lausa kümmekond riigikogulast – teie pakkumisest, kuni praegune aseesimees Lauri Luik lõpuks nõustus. Väidetavalt soovis Luik kohta vastu võttes, et vabandate avalikult räpaseks kiskunud sisekampaania pärast. Vastab see tõele?

Minu esimene eelistus oli Kristen Michal. Sealt edasi pakkusin tõesti kohta neile inimestele, kes olid Kristenit toetanud. See oli minu teadlik valik, et meeskond oleks üks. Et poleks lõhesid. Kui jõudsin Laurini, siis oli see loogiline kompromiss, sest Lauri on riigikogus olnud kümme aastat, teab peensusi ja saab inimestega hästi läbi.

Loomulikult rääkisime temaga ka sellest, mis on fraktsiooni juhtkonna ülesanded, kuidas ta meeskonda sobituks, ja tema soov oli, et erakond oleks üks tervik. Selgitasin ka Laurile, et kui võtta minu väljaütlemised kampaania ajal nii Postimehes kui ka teistes kanalites, siis räpasust, konkurendi mustamist minu poolt sealt ei leia.

- Veelgi tragikoomilisem oli peasekretäri valimine. Kuuldavasti oli erakonnas juttu kuue-seitsme inimesega. Alguses nõustus Rait Pihelgas, tema loobumise järel Andres Raieste, kes ka ära kukkus, kuigi teda tutvustati ühel õhtusöögil juhatusele – Raieste jõudis kirjutada motivatsioonikirjagi.

Ei olnud midagi koomilist ega tragikoomilist. See, et rääkisin erinevate inimestega, on igati loogiline. Pidin esmalt saama kindluse, et kandidaat juhatuse liikmetele sobib ja eelkõige mulle see inimene sobib. Ma ei saanud minna ühegi inimese juurde enne seda, kui juhatus oli otsustanud, et Reimo Nebokat ei jätka peasekretärina.

Rait loobus lõpuks isiklikel põhjustel, mõistsin teda. Andresega oli samuti juttu, õhtusöögi järel ütlesin, et vestlen veel temaga põhjalikult, ja otsustasin, et ei esita teda juhatusele. Pakkusin välja Tõnis Kõivu, ja arvan, et Tõnis on väga sobiv seda tööd tegema, arvestades tema omavalitsuse ja riigikogu töö tausta, ning viimased poolteist aastat erasektoris olnuna on tal kõik eeldused, et selle tööga väga hästi hakkama saada.

- See teid ei häiri, et Paide linnapeaks olemise ajal läks Kõiv korruptsioonikahtlustuse väärteos kokkuleppele ehk tunnistas end süüdi, või ei olnud erakonnast enam kedagi teist võtta?

Sellest ajast saadik on väga palju vett merre voolanud. Nii kaua kui mina Tõnist tean, nii parlamendi kui ka Paide linnapea ajast, on Tõnis oma tööd teinud alati suure pühendumisega ja tema professionaalsed oskused juristina on kinnitust saanud ka erasektoris. Tean, et ta suudab peasekretäri tööd teha objektiivselt, läbipaistvalt.

Selle suuna olen võtnud ka erakonnas: läbipaistvus, arusaadavus, avatus. Et kui lubame inimestele läbipaistvat Tallinna linna, et Tallinna elanik teaks, kellega on Tallinna linnavalitsusel lepingud ja kui palju kulub raha üheks või teiseks tegevuseks, siis erakonna puhul peab olema sama loogika.

- Kõiv on olnud heades suhetes Rain Rosimannusega. Tagab Kõivu valik nüüd teile Rosimannuse lojaalsuse?

Rain on olnud erakonna tegemistest eemal eelmise koalitsioonilepingu sõlmimisest saadik. Ma ei näe seda, et tal võiks olla lähitulevikus osa Reformierakonna aktiivses poliitikas.

- On see teie meelest aus ja läbipaistev, et kui varem kuulusid juhatuse kirjalisti ka riigikogu fraktsiooni liikmed, siis pärast teie juhiks valimist on nad sealt eemaldatud?

On loogiline, et juhatuse liikmed on ühes inforuumis, ja meil ongi eraldi listid. Juhatuse listis on ka pressiinimene ja peasekretär. Fraktsioonil on oma list. Listid on peasekretäri hoida olnud tavaliselt ja eks Tõnis Kõiv kujundab oma poliitika.

- Pole saladus, et Kaja Kallas ihkab Eestisse tagasi. Kaja ja Siim Kallasel on kahe peale erakonnas meeletu mandaat. Kas te ei pelga, et Kallastel võib olla oma plaan ja ehk juba enne 2019. aasta riigikogu valimisi võib Kaja Kallas teie kohale pretendeerida?

Olen loomulikult rääkinud Kajaga, millised on tema soovid Eestisse tagasi tulemiseks, ja mõistan, et ta soovib, et tema laps läheb kooli Eestis. Sellest tulenevalt soovitasin tal kandideerida ka kohalikel valimistel, et anda oma valijatele märku tagasi tulemisest.

Ja kui ta saab 2019 riigikogu valimistel piisava mandaadi ja Reformierakonnal õnnestub minna valitsusse, siis tugeva mandaadiga Reformierakonna liikmed on olnud alati eelisseisus valitsusse minemisel. Toetan igati Kaja Eestisse tagasi tulekut.

Kui rääkida sellest, kas ta toetab mind erakonna juhina, siis, jah, ta toetab.

- Räägite valitsusse minekust alles pärast 2019. aasta riigikogu valimisi. Ehk on see juba varem võimalik?

Varem on ka, kindlasti. See on IRLi ja sotside kätes, eelkõige IRLi kätes, sest kui nad jätkavad Keskerakonnaga sellel kursil, mis on võetud alates kodakondsus- ja keelepoliitikast, siis on IRL kindlasti Eesti poliitikast kadumise teel.

Arvestades Eesti riigi huve, siis ei ole mõistlik, et valitsusvahetus toimuks vahetult enne Euroopa Liidu eesistumist või eesistumise ajal. Austus Eesti riigi vastu ja Eesti riigi maine on olulisem kui riigisisene poliitkaklus või ebastabiilsus. Kui 2018. aastal ei suuda valitsus enam koos olla, siis oleme valmis kandma valitsusvastutust.

- Räägite ainult IRList ja sotsidest. Saaksite ju ka Keskerakonnaga kahe peale valitsemisega hakkama?

Ma ei välista seda. Küll välistan selle, et Reformierakond võiks olla selle parlamendi koosseisu ajal valitsuses väiksem partner. Selles puudub igasugune poliitiline loogika. Kui peaksime selle koosseisu juures veel uuesti valitsust moodustama, siis moodustame valitsuse meie. Me ei lähe väiksema partnerina Keskerakonna valitsusse.

- Kohalikud valimised on teile erakonna juhina esimeseks proovikiviks. Kuidas juhtus nii, et valimiskampaanias teie suur toetaja olnud Urmas Sukles läheb Reformierakonna ajaloolises kantsis, Haapsalus välja oma nimekirjaga ning teil ei õnnestunud teda ümber veenda?

Kohalikud valimised on kohalike liidrite proovikivi. Erakonna esimees saab olla neile toeks. Mina Tallinna linnavalitsusse tööle ei lähe, ka volikokku ilmselt mitte ja juhin erakonda edasi riigikogust.

Sukles langetas otsuse minule teadaolevalt juba pool aastat tagasi ja tema ümberveenmine oli praktiliselt võimatu. See on tema otsus. Reformierakond selle pärast kindlasti põdema ei hakka ja teeme oma tööd edasi. Aga Urmas Sukles ja igaüks erakonnas peab teadma, et kui ta läheb oma nimekirjaga, siis puudub tal igasugune õigus saada erakonna tuge, ja väga raske on ette kujutada, et riigikogu valimistel võiks see inimene olla erakonna nimekirjas.

- Sotside juht Jevgeni Ossinovski nimetas Reformierakonna reaktsiooni uuele valitsusele «neurootiliseks vapustuseks». Ta eksib selles mõttes, et teil pole aega olnud korralikku opositsioonitööd tehagi, kuna peate tegelema erakonna siseopositsiooniga.

Sotsidel on selgelt probleem oma reitinguga ja sellest ülesaamiseks on hakatud teisi sildistama. See aga tähendab lõpuks neile endile populaarsuse langust. Mul on tunne, et sotsiaaldemokraatidelt hakkab sõna «demokraadid» tagant ära kaduma ja järjest rohkem tuleb sotsialismi.

See on Eesti jaoks kindlasti probleem, et sotsid õhutavad klassiviha, öeldes, et kõrgemapalgalised meid ei huvitagi, nende eest ei peagi seisma. Kui keegi hakkab inimesi klassidesse jagama, siis selline poliitik ei peaks olema Eesti valitsuses.

- On valimistele vastu minna mugavam võimult või opositsioonist?

Valijatele antud lubadusi on ikka parem täita võimul olles. Loomulikult sõltub kõik sellest, mida valitsev võim teeb. Kui nad käituvad nii rumalalt nagu praegu, siis on meil isegi parem minna valimistele opositsioonist.

- Reformierakonna senist juhtimist on nii heas kui halvas perfektseks peetud. Nüüd räägitakse juhtimiskaosest ja sellest, et inimestel pole motivatsiooni, et kontoritöötajad on päevast päeva ninapidi töövahendusportaalides uut töökohta otsima.

Meie kontoris töötavad inimesed on professionaalid ja pole mõtet rääkida, et keegi pole väärtuslik, oodatud. Vastupidi. Usun, et peasekretäri kinnitamisega on see meeskond saanud kindlust, et nad on saanud omale hea juhi, ja meeskond nii peakontoris kui kohtadel pingutab selle nimel, et teha sügisel valimistel läbi aegade parim tulemus.

Tagasi üles