Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Tüli lapse pärast tekitas hiigelvõla

23
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Kurb laps. Foto on illustratiivne | FOTO: Caro / Frank Sorge/Scanpix

Ühe kolmeaastase lapse vanemate sassis suhe on viinud nii kaugele, et riik ähvardab sundmüüki panna lapse kodu ja isaga suhtlemisest keelduvale emale määratud sunniraha küündib kokku kümnetesse tuhandetesse eurodesse.

See juhtum on keerukas, kuid samas ilmekas näide riigi võimetusest lapsevanemate vaidluste lahendamisel. Juhtum tekitab hoopis küsimuse, kas riigi sekkumine pole muutnud olukorda veel hullemaks. Seda eelkõige lapse jaoks.

Asi on läinud nii kaugele, et vanemad (Postimees ei avalda lapse kaitseks nimesid – T. K.) suhtlevad vaid kohtutäituri kirjade vahendusel. Postimees ei lahka aastatepikkuse tüli põhjuseid ning emotsionaalseid väiteid. Märkida tuleb siiski, et lapse ema süüdistab meest enda kallal vägivallatsemises ning seda puudutav kriminaalasi on 2014. aastast prokuratuuri menetluses.

Vanemate omavaheline «suhtlemine» käib viimased kaheksa kuud nii: ema saab mitu korda nädalas kohtutäiturilt sunnirahahoiatusi, sest ta takistavat lapse ja isa kohtumist. Nende sisu on standardne: kui ema lapsel isaga homme kohtuda ei võimalda, tuleb riigile maksta sunniraha. Ühe ärajäänud kohtumise eest isegi kuni 1917 eurot. See on maksimummäär.

Kohus on korduvalt leidnud, et isa peab saama kolmeaastase lapsega kohtuda mitu korda nädalas. Enne lasteaeda minemist määras kohus suhtluskorra selliselt, et isa on lapsega kahel argipäeval kolm tundi ning praktiliselt terve laupäeva. Alates sellest, kui laps käib lasteaias, on isale ette nähtud üks kohtumine argipäeval ja terve laupäev.

Ema on suhtluskorra vaidlustanud, kuid kohus nõuab selle viivitamatut täitmist. Kui ta seda vabatahtlikult ei tee, tuleb sundida. Seaduse silmis on ema võlglane ja võlgu nõuavad sisse kohtutäiturid.

Nii saadabki kohtutäitur Marek Laanemets vahel päev varem, aga vahel koguni samal päeval veidi enne määratud kohtumist emale sunnirahahoiatuse koos summaga. Viimasel ajal on Laanemets saatnud korraga ette hoiatused kogu nädala kohtumiskordade kohta. Veebruaris saatis täitur koguni terve kuu hoiatused ette, sest nii nõudis isa.

Kui isa ja laps ei kohtu, peab ema riigile Laanemetsa nägemuse kohaselt alati hoiatusse märgitud summa välja maksma. Vahel on seal kirjas ühe korra eest 1917, 900 või 750 eurot, siis jälle 500 eurot, viimasel ajal aga 192 eurot.

Ema omakorda kogub kümne päeva jooksul tehtud hoiatused kokku (nii kaua on neid aega vaidlustada) ja vaidlustab need esmalt täituri juures. Kuna see tulemust ei too, tasub ta riigilõivu (15 eurot) ja viib kogu portsu kohtusse, kes peaks iga sunnirahaotsust eraldi vaagima.

Selline on rutiin mullu juunist alates ning vähem kui aastaga on n-ö võlg kasvanud ema arvutuste kohaselt üle 40 000 euro. Kohtutäituri arvutustel on sunniraha kogusumma 26 367 eurot.

Korterile seatud keelumärge

«Mul ei ole varianti. Sissenõudja (lapse isa – T. K.) ütleb: ma ei saa lapsega suhelda, täitur, teil on seaduse jõuga lahend, täitke!» kehitab kohtutäitur Laanemets õlgu ja tunnistab ka ise olukorra absurdsust. Kohtumisi nõudvat aga isa kohtuotsuse alusel järjekindlalt ja Laanemetsal polevat muud võimalust kui ähvardada sunnirahaga. «Kui sissenõudja ei nõuaks, siis me ka ei täidaks.»

Ühtegi ema kaebust pole kohus jõudnud veel vaagida. Seetõttu kuhjuvad kohtutäituri nõuded ja ühtlasi kaebused nende peale kohtusse.

Kui kaua veel? Laanemetsa hinnangul kestab kõik seni, kuni isa ja laps ei kohtu. Või kuni kohus mingit otsust vastu ei võta. «Oleks üks otsuski!» ütleb ta.

Kaks kohtutäiturit on sunniraha pidanud juba ka sisse nõudma, kuna Laanemetsa väitel pole ema kokku kaheksat otsust vaidlustanud. Ema väitel on see vale ja täitur on vaidlustused kogu tohuvabohus kahe silma vahele jätnud.

Üks sissenõudjatest on kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja esimees Mati Kadak, kes tegeleb koguvõlast alla tuhande euro nõudmisega. «Üks kohtutäitur teeb hoiatuse ja otsuse, teine nõuab sisse,» kirjeldas Kadak, kuidas asi temani jõudis. Ta on astunud esimesed sammud sundtäitmiseks ning seadnud emale kuuluvale kinnistule ja korterile kinnisasja käsutamise keelumärke.

«Panin võõrandamiskeelud peale, sest ühtegi sunnirahaotsust pole täidetud ja kodanik võib olla end varatuks teinud. Kui ta ei kavatse 5. märtsiks maksta, siis pärast seda on mul õigus korter või kinnistu arestida ja võlgade katteks maha müüa,» on ta resoluutne.

Kadak tunnistab, et pole kunagi varem vanemale sunniraha määranud, rääkimata selle sisse nõudmisest. «Proovin neist hoiduda ja asju teisiti lahendada,» ütleb Kadak. Näiteks on ta vanemad ühe laua taha kokku saanud ja siis püüdnud kompromissi välja kaubelda. Ühel juhul on see õnnestunud, teine vaidlus on pooleli. «Praegusel juhul on minul esimest korda sunniraha täitmisele tulnud. Mina pean otsuseid täitma.»

Ligi 1500 eurot on emalt sisse üritanud nõuda ka teine kohtutäitur Mati Roodes, kuid tema lasi täitmise kohtus vaidlustada reaalseid samme astumata. Roodesel on varasemast selja taga riigikohtust läbi käinud vaidlus lapsevanemale sunniraha määramise pärast ning tema on sellesse sunnimeetodisse usu kaotanud. «Kui me karistame ema, siis me karistame last ja määrame sunniraha lapse kõhu kõrvalt,» ütleb ta omast kogemusest.

Täitur kui sunnirahaautomaat

Mullu pöördus ema õiguskantsleri poole. Õiguskantsleri nõunik, endine juhtiv riigiprokurör Heili Sepp vastas, et sunniraha ei saa määrata pelgalt seetõttu, et kohtumist ei toimunud. Kohtutäitur peaks ise kohal käima ja veenduma, et ema tõepoolest takistas lapse ja isa kohtumist. Näiteks võib vahel olla keeldujaks hoopis laps ise.

«Täitur peab kaaluma, kas ja millises ulatuses tuleb kohaldada sunniraha, et kohtulahendi täitmine õnnestuks,» seisab Sepa kirjalikus vastuses emale.

Riigikohus on osutanud, et sunniraha ei ole karistusvahend, vaid peab mõjutama inimest kohtumäärust täitma. «Seetõttu peab igakordsel sunnirahal ja selle suurusel olema realistlik ja tegelikult saavutatav eesmärk. Sihitu menetlus on keelatud ja õigusvastane, kuna kujutab endast ebaproportsionaalset sekkumist isikute õigustesse. Samuti on see ebaotstarbekas, kui on ette teada, et see ei saa viia soovitud tulemusele,» selgitas õiguskantsleri nõunik emale.

Kuna ema on täituri tegevuse peale kohtusse pöördunud, ei ole õiguskantsler viimase tegevuse üle ise järelevalvet alustanud.

Küll aga tõi Sepp välja, et täituril on tegelikult õigus varasemad sunnirahaotsused tühistada, kui on ilmne, et need tulemust ei too, vaid mõjutavad ülemäära lapse ja temaga koos elava vanema majanduslikku käekäiku.

Laanemets ütleb aga, et tal ei ole alust täitemenetlust lõpetada ega sunnirahaotsuseid niisama tühistada. «Kui kohus otsustab, et midagi on valesti või palub asja lõpetada, siis teen seda. Kui on seaduse jõus lahend, siis seda tuleb vähemalt püüda täita nii palju, kui see võimalik on,» ütleb kohtutäitur.

Mitu korda nädalas sunnirahaähvardusi saava emaga on kohtutäitur isiklikult kohtunud kaks korda. Täitemenetluse alustamisel kutsus ta ema enda juurde. Tõsi, menetluse alustamise teade jõudis emani kohe koos sunnirahaähvardusega.

«Reaalset kontakti, et ta oleks koostöövalmis lahendit täitma asuma, ei olnud. Ta alustas kohe kaebustega täituri tegevuse peale,» ütleb Laanemets.

Kokkulepe peaaegu saavutati

Esimest korda kohtuti emaga alles mullu septembris, mil saavutati peaaegu kokkulepe võimaldada lapsel ja isal kohtuda spetsialisti järelevalve all. Siis aga suhtlus katkes jälle.

Ühelgi lapse üleandmisel pole täitur juures olnud, kuna Laanemetsa väitel on ette teada, et need jäävad ära. Näiteks ütleb kohtumäärus, et isa peab lapse võtma lasteaiast, ent lasteaeda helistades ütleb juhataja, et last pole kohal.

Ka laupäevastel kohtumistel pole täitur ise kaasas käinud. Tal on toimikus ette näidata isa sõnumid emale, kus isa kirjutab, et seisab maja ees ja last pole. Ema väitel saadab aga isa neid sõnumeid hoopis kodust.

«Praktikas on seda kohtulahendit võimalik ju täita. See on väga konkreetne ja selliseid kokkuleppeid on Eesti Vabariigis kümneid. Neid täidetakse täituriga, isegi ilma. Kõik toimib,» ütleb täitur, kes on enda sõnul ka isa poole pöördunud, öeldes, et sunnirahanõue ei tööta, kuid viimane nõuab siiski sunniviisilise täitmise jätkamist.

«Mis on siis muu variant?» küsib Laanemets. Ta tunnistab, et praeguseks on sunniraha kogusumma nii ulmeliseks kasvanud, et ei motiveeri ema enam kuidagi ka kohtumäärust täitma. Samal ajal jätkab ta aga hoiatuste tegemist.

Mati Kadak ütleb, et kuigi täituril on enne sunnirahaotsuse tegemist endal ka kohustus olukorda hinnata, ei ole täituril võimalik mitu korda nädalas lapsevanemate järel joosta. «Kohtutäitur pole lapsehoidja ja finantseerimata me ei taha mitte midagi teha. Kes selle käimise kinni maksab?» küsib ta. Sellele juhtumile ta head lahendust ei näe – üks pool keeldub järjekindlalt kohtuotsuse täitmisest ning teine nõuab seda järjekindlalt edasi.

________

Ema: mees on minu vastu vägivaldne

«Antud juhul me ei räägi minu puhul lihtsalt ühest emast, kes kapriiside tõttu ei võimalda lapsel isaga kohtuda, vaid räägime emast, kes kaitseb oma last. Kooselu lõppes mehe vägivallatsemise tõttu minu kallal, mis leidis aset juba raseduse ajal ning ka peale sünnitust. Käib kriminaalmenetlus, paraku ei ole sellega suhtluskorra loomisel üldse arvestatud.

Olen endiselt seisukohal, et vägivald ema suhtes on vägivald lapse suhtes. Riik on tunnistanud mind ja minu lapse ohvriabi teenuse saajateks, aga kas sellega peaks asi olema laabunud?

Lapse isa rikkus korduvalt suhtluskorda. Suhtluskord lõppes ära, kuna isa jätkas ähvardustega. Ta on korduvalt ähvardanud mult lapse ära võtta ja mind varatuks teha.

Millal meie õigussüsteem liigub suunas, et ka kaudne vägivald kahjustab last. Vägivalla kaasustes ei saa olla kompromisse, kuna see ei ole mitte mingil viisil vabandatav ega ka aktsepteeritav. Vägivaldne vanem tuleb elimineerida ohvritest, et nad saaksid eluga edasi minna.

Mulle tundub, et kogu see kaasus on hoopis survestada mind rahaliselt. Ma ei näe siin seost lapse ja isa suhtlemisel.

See, et minust on tehtud süsteemis võlgnik, trahvides iga korda, millal keeldun oma last isale andmast, on absurdne!»

________

Isa: kohtuotsust peab täitma

«Ma pole [mullu] aprillist lapsega kohtunud. Me ei elanud ammu enam koos, aga enne kõik toimis (kohtumised – toim), ei teagi, miks järsku enam ei sobi. Suhtluskord toimis terve aasta 2014. aasta novembrist 2015. aasta novembrini. Kuidas peale väidetavat vägivaldsust sai aasta aega suhtluskord toimida?

Panin autosse kaamera, kui ta last üle andis. Naljakaid juhtumeid on tal endal lapsega olnud. Mõnikord kostitas ta mind last üle andes väljenditega nagu varas, värdjas jne.

Vägivallaintsident ei ole siin oluline ja kohus on ka selle tagasi lükanud. Olnud on vaid üks intsident ja siis on tema mulle kallale tulnud. Kohust ei huvita kriminaalmenetlus. Kedagi ei huvita absoluutselt meie omavahelised suhted. Lapse huvid on täiesti eraldiseisev asi.

Kohus on öelnud, mismoodi lapse huvides peab suhtluskord käima. Otsus on olemas ja seda tuleb täita.

Pankrotiasi arutatakse läbi kümne päevaga, aga selles vaidluses mõni venitab ja kaebab igale poole. Sellepärast tehtigi asi kiiresti sundtäidetavaks, et ei katkeks isa lähedane suhe lapsega. Ega lapse emal väga suuri väljapääse ei ole, ta on asja nii suureks ajanud. Mul on õigus nõuda kohtutäituri tegutsemist ja kõik sunnirahad kohe sisse nõuda. Mis on sunniraha eesmärk – lapsega suhtlemise takistamise lõpetamine. Ma ootan veel paar päeva ja siis nõuan täiturilt kõikide sunnirahade sisse nõudmist. Ma ei saagi aru, miks ta seda veel teinud ei ole.

Võlgnik peab tegema endast kõik, et kohtuotsust täita. Kui ma pean lasteaiast lapse võtma, aga lasteaia juhataja kinnitab, et last lasteaias pole... Mina käin seal, lisaks saadan sõnumeid, et last pole. See ongi tegevusetus.

Kas see on lapse huvide kahjustamine, kui ema peab trahvi maksma, aga see ei ole, et katkeb suhe teise vanemaga? See on veel suurem lapse huvide kahjustamine kui rahaline huvi.

Kohtutäitur ei peaks selle teemaga üldse tegelema, vaid lastekaitse, kes peaks olukorra fikseerima ja tegema kohtule ettepaneku määrata sunnirahad. Trahvi suurus peaks sõltuma põhjustest.

Käisin ka õiguskantsleri juures ja rääkisime sellest, et kui inimesel on mingi isiksusehäire, siis on väga lihtne kohtul üldse hooldusõigust piirata. Inimene muudkui kaebab... ÜRO ja konventsioonid ja muud asjad, kõik juba naeravad. Samas on kõige lihtsama asja ema ära unustanud – teavitamiskohustuse, kas laps on või ei ole lasteaias. On laps haige või ei ole haige. Muidu oskab hinnanguid anda küll konventsioonidele, aga meilidele ja SMSidele puuduvad vastused. Saaks lihtsamate asjadega kõigepealt hakkama.

Meil ei oleks täna probleemi, kui täidetaks jõustunud kohtuotsust. Saabub täisanarhia, kui riik ei suuda inimesi panna seaduseid ja kohtuotsuseid täitma.»

________

Kommentaar: justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Indrek Niklus

Indrek Niklus / justiitsministeerium

Meie poole on pöördutud kahesuguste olukordadega – kas vanem ei taha lapsega suhelda või lapsega koos elav vanem, reeglina ema, ei taha lubada lapsel isaga suhelda. Siis tekibki küsimus, mismoodi saab vanemat sundida.

Riigil on selles küsimuses raske tasakaalu leida. Nii meile kui ka inimõiguste kohtusse on esitatud kaebusi selle kohta, et riik ei ole teinud küllalt, et aidata vanemal lapsega suhelda. See toob ühelt poolt välja avalikkuse ootuse, et riik peab võtma kasutusele karmimad meetmed.

Eestis on see protseduur ette nähtud nii, et kui vanem ei täida suhtlemiskorra lahendit, siis kõigepealt üritab kohus neid inimesi lepitada. Kui lepitus ebaõnnestub, siis otsustab kohus, mis sunnivahendeid saab kasutada. Kohtutäitur saab rakendada sunniraha. Sunniraha kasutamisest reeglina rangemaid abinõusid ei kasutata, kuid kõik sõltub konkreetsest olukorrast.

Kui õiguskord ei lubaks teise vanemaga suhtlemist takistavale vanemale (reeglina emale) sunniraha määrata, siis küsiks isa, miks riik midagi ei tee. Selliseid juhtumeid on ka olnud. Me ei saa riigina kõrvalt vaadata. Mida kauem isa last ei näe, seda väiksemaks jääb side.

Samas ei ole seaduse eesmärk ema ka pankrotti ajada. Parimat lahendust ei ole, me ei saa osapoolte jaoks niivõrd emotsionaalses küsimuses leida kuldset keskteed. Õiguskantsler on välja toonud, et sunnirahaga ei tohi n-ö lolliks minna. Selleks ongi vaidlustamisvõimalus.

Kohtutäitur peab sunniraha määramiseks tuvastama, miks kohtumine ära jääb. Kohtutäitur saab otsuseid täitma asuda, isegi kui need on vaidlustatud. Korteri realiseerimine sunnirahavaidluses ei pruugi olla kõige parem lahendus. Samas, kui ei hakata otsuseid sundtäitma, siis ei ole mõtet ka sunniraha määrata.

Vara võib täitur arestida selleks, et teine pool ei hakkaks seda müüma või kinkima. Muidu ei ole võimalik hiljem otsuseid täita. Arest iseenesest ei muuda inimese igapäevaelu. Kui me ei lubaks sunniraha sissenõudmiseks vara arestida, siis paljudes vaidlustes, kus ongi õigustatud jõulise meetodi kasutamine, on sissenõudja surnud punktis. Küll aga on võimalik kohtutäituri tehtud sunniraha otsus vaidlustada ja kohtutäituril täitemenetlus sunniraha sissenõudmiseks peatada.

Üldjuhul on ka teistes Euroopa riikides nende vaidluste puhul kasutusel sunniraha võimalus. Mõningates riikides on asutud seisukohale, et riik ei kasuta suhtluskorra puhul ühtegi jõumeedet. Ainus, mis riik teeb, on see, et sunnib tulema isikuid korduvalt ja korduvalt lepitaja juurde, kes selgitab, et suhtlus on lapse huvides.

________

Sunniraha lapsevanemale

  • Kohtutäituritele tekkis õigus määrata lapsega suhtlemist takistava vanema mõjutamiseks sunniraha 2011. aasta märtsis. Enne seda sai täitur taotleda kohtult trahvi määramist vanemale, kes suhtluskorra lahendit ei täitnud.
  • Sunniraha piirmäärad on kirjas täitemenetluse seadustikus, mis ütleb, et «esmakordsel määramisel ei ole sunniraha väiksem kui 192 eurot ega suurem kui 767 eurot, korduval määramisel ei ole sunniraha suurem kui 1917 eurot».
  • Sunniraha nõutakse sisse riigieelarvesse.
Tagasi üles