Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Tallinna jäätmekorraldust ähvardab läbikukkumine

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Ragn-Sellsi arvutustel ei tasu kaks aastat tagasi pakutud hinnaga prügi vedamine enam ära. | FOTO: Margus Ansu

Tallinnas kogu aeg vaikselt hõõgunud prügisõda lõi lõkkele kolmapäeval, kui abilinnapea Arvo Sarapuu teatas, et jäätmekäitlusfirma Ragn-Sells pressib linnalt raha välja.

Miks pidi Sarapuu linnavalitsuse pressiosakonna vahendusel sellise avaldusega välja tulema just kolmapäeval, kui ta ise väidetavalt välismaal viibis? Ajakirjanikud nimetavad niisugust käitumist spinnimiseks ehk ootamatu avaldusega ebameeldivalt teemalt tähelepanu kõrvale juhtimiseks. Sarapuu jaoks oli ebameeldiv teema kolmapäeval Eesti Ekspressis ilmunud artikkel tema enda võimalikest eraviisilistest seostest Tallinnas pidevalt jäätmeveo hankeid võitva firmaga Baltic Waste Management (BWM).

Linnapea ülesandeid täitev Taavi Aas ütles kolmapäeval ajakirjanikele, et ei saa asja Sarapuuga arutada, sest too viibivat välismaal. Ent välisreis ei takistanud abilinnapeal pressiteateid toota. Sarapuu tsitaatidega teateid tuli linna pressiteenistusest kolmapäeval nagu Vändrast saelaudu. Muuhulgas teade sellest, et Ragn-Sells pressivat linnalt välja. Viimane on aga Tallinna linna jaoks tunduvalt tõsisem probleem kui ajakirjanduses Sarapuu vastu esitatud süüdistused.

Nimelt teatas kesklinnas (väljaspool vanalinna) 2015. aastal jäätmeveo hanke võitnud ja siiani teenust osutav jäätmevedaja, et tollal pakutud hinnaga pole enam võimalik jäätmeid vedada. Läbirääkimisi hinna üle on linn ja Ragn-Sells pidanud jaanuarist saadik. Neid peeti kuni eelmise reedeni, mil Ragn-Sells teatas, et ütleb lepingu siiski üles.

«Ragn-Sells soovib lõpetada lepingu kesklinna piirkonna teenindamiseks, sest ei taha pakutud hinnaga enam teenust osutada. Linn on aga seisukohal, et Ragn-Sellsi hinnatõusu taotlus ei ole põhjendatud, ja hinda niisama tõsta ei lase,» teatas Sarapuu kolmapäevases pressiteates.

«On kahetsusväärne, et hankel pakutud hinnast ei suudeta kinni pidada ning kindlasti ei näita see lepingupartneri usaldusväärsust. Kui nüüd Tallinna linna Jäätmekeskust vahel ei oleks, tõstaks jäätmevedaja hinna tarbijale kahekordseks ning tal ei olekski muud teha, kui see kinni maksta. See tõestab veel kord, et prügireform on pealinnas vajalik ning kaitseb linlase huve,» lasi Sarapuu teatada.

Ragn-Sellsi turundus- ja kommunikatsioonijuhi Rainer Pesti sõnul ei vasta Sarapuu väide tõele. «Ragn-Sells taotles 240-liitrise konteineri tühjendamistasule juurde 35 senti ehk 2,15 euro asemel oleks pidanud maksma 2,50. Kortermajade 800-liitrise plastikonteineri tühjenduse hind on praegu 4,50 eurot, millele taotlesime juurde 40 senti,» ütles Pesti.

«Uue vedaja leidmine tähendab aga uute hangete korraldamist, võimalikku tulemuse vaidlustamist ja uute jäätmelubade taotlemist. Uus vedaja peab õppima piirkonda tundma, koostama uue marsruudi jms, mis võtab kõik väga palju ressurssi,» lisas ta.

Just see toimub praegu Lasnamäel ja Nõmmel, kus mindi alles tänavu üle korraldatud jäätmeveole. Vähemalt esimeses on kaebuste arvu järgi otsustades uuel vedajal veel tublisti arenguruumi.

Korraldatud jäätmemajandus Tallinnas tähendab seda, et lahku löödi jäätmete vedu ja käitlemine ning linn jagati enam kui kümneks jäätmeveo piirkonnaks. Iga piirkonna vedaja ja iga piirkonna käitleja leidmiseks korraldas linn eraldi riigihanke. Selline korraldus võttis eelise ettevõtetelt, kellel on prügile oma lõppkäitluskoht.

Linnaametnikud tunnistavad Ragn-Sellsi õigust kaks aastat tagasi hankel võidetud kesklinna jäätmete vedamise leping üles öelda. Nimelt on lepingus punkt, mis ütleb, et kui jäätmete tekitajate tarbimisharjumused muutuvad nii palju, et jäätmete vedamine ja käitlemine ei tasu firmale enam ära, siis võib ta lepingu hüvitist maksmata üles öelda.

Tallinna linna jaoks aga peitub saatan hoopis ühes teises detailis. Nimelt muutis riigikogu paar aastat tagasi seadust, mis ei luba jäätmevedu vanal moel enam korraldada.

Enne seaduse jõustumist tegi Tallinn kiiresti kõik korraldatud jäätmeveo hanked ära. Kui Ragn-Sells nüüd alt ära hüppab, ei saa Tallinn enam uut korraldatud jäätmeveo hanget teha. Saab teha vaid vabaturuhanke, mille tulemused pole aga linnavalitsuse hinnangul kuigi kliendisõbralikud.

«Eks me aruta seda. Loogiline oleks, et leiame mingi tasakaalu. Aga selline asi meile ei meeldi, et kui hinda ei tõsteta, siis alates 1. aprillist on leping lõppenud,» rääkis Sarapuu veebruaris, mil linn ja prügifirma alles läbirääkimisi pidasid.

Linnaametnikud möönsid toona, et töömahtu, millega jäätmevedaja hankel pakkumist tehes arvestada ei osanud, on tõepoolest juurde tulnud.

«Kui vabaturul lubas jäätmevedaja kliendil kasutada vaid segaolmejäätmete mahutit, siis nüüd on juurde tulnud biojäätmete ja vanapaberimahutid. Kui enne olid suured süvakogumismahutid, mille tühjendamise eest maksti rohkem, siis jäätmekeskus korjas need ära, pani 800-liitrised konteinerid asemele ja ütles, et ühe korra asemel tuleb seal kolm korda tühjendamas käia,» selgitasid ametnikud.

Rainer Pesti kinnitab nüüd, et lepingu lõpetamine ei ole kordagi olnud Ragn-Sellsi eesmärk. «Palusime kahel korral linna vastutulelikkust hinnatõusuks. Võrreldes hankes planeerituga on oluliselt kasvanud väiksemate kogumisvahendite tühjendamine, mis tähendab suuremat tööhulka ja sellega seotud kulu. Lisaks on kahe ja poole aastaga tõusnud nii kütusehind kui ka palgakulu,» ütles Pesti.

Linn heidab jäätmevedajatele ette liigset leebust klientide teenindamisel. «Mõni probleemne klient ei tahtnud näiteks biojäätmeid või paberit eraldi koguda. Vedaja vaatas, et juristide ja muu peale läheb palju aega, las siis klient olla ühe konteineriga, firmal on niimoodi odavam. Aga Tallinna jäätmekeskus niimoodi suhtuda ei saa. Tänu nende suurele tööle ongi kliente juurde tulnud ja jäätmete liigiti kogumine kasvanud. Eraettevõtte jaoks on see asi, mis neile otseselt sisse ei too ja neid see ei huvita,» selgitas Tallinna keskkonnaameti juhataja Relo Ligi.

Rainer Pesti pareerib: «Tark omavalitsus panustab eelkõige keskkonda, kus ettevõtlus saab areneda, mitte ei tegele ise ettevõtlusega. Omavalitsuse roll on ühtlasi tagada järelevalve. Ragn-Sells on teinud siinkohal Tallinna linnaga tihedat koostööd, juhtinud tähelepanu keskkonnaprobleemidele ja kohtadele, kus tundub, et jäätmekäitlusreegleid ei järgita.»

«Linna peamine eesmärk on jäätmete liigiti kogumine ja korraldatud jäätmeveo kaudu saame seda mõjutada. Saame mõjutada jäätmekeskuse hindade ja ristsubsideerimise kaudu. Jäätmekeskus paneb biojäätmetele ühe hinna, segaolmejäätmetele teise hinna ning paberit ja pappi võtab tasuta vastu. Seega saame panna biojäätmetele sellise hinna, mis motiveerib liigiti koguma. Eraettevõtjal ei saa kunagi olla sellist eesmärki ja ta ei tee seda,» põhjendas jäätmeveo korraldamise vajadust Sarapuu veebruaris.

Pesti arvab teisiti. «Olen nõus, et eesmärgiks peab olema sorteerimise suurendamine, aga selleks ei ole vaja luua eraldi linnale kuuluvat ettevõtet, mis oma kulude katteks linakodanikelt raha võtab. Eestis on mitmeid häid näiteid kus omavalitsus on koostanud riigihanke nii, et sorteeritud jäätmete hind tohib moodustada teatud protsendi olmejäätmete äraveotasust. Lihtne, kõigile osapooltele arusaadav ja sorteerimist toetav süsteem. Ühelgi neist omavalitsustest ei ole tulnud ideed, et selleks on vaja luua eraldi ettevõte, mis peab tegevuskulude katteks inimestelt lisaraha küsima,» rääkis Pesti.

Ragn-Sellsi juhatuse esimees Rain Vääna kinnitas, et lepingu ülevaatamise soov on tingitud muutunud asjaoludest. «Alates 2015. aastast oleme Tallinna kesklinna kliente teenindanud sama tasu eest, mille esitasime riigihankes. Samas on kahe ja poole aastaga oluliselt muutunud tühjendusmaht, kasvanud on tööjõukulu ja kütusehind on lähiaja kõrgemal tasemel. Sellise hinnaga teenindamine ei ole paraku enam jätkusuutlik,» selgitas Vääna.

Tagasi üles