Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Kremli muuseumid võivad Pätsi keti näitusele panna

10
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje

Postimehel õnnestus saada Moskva Kremli Relvapalatist värsked fotod Eesti presidendi ametitunnusest, mille muuseum loodab tulevikus esimest korda avalikku ekspositsiooni välja panna.

Moskva Kremli muuseumide, mille alla Relvapalat kuulub, numismaatika ja 12.–17. sajandi vene metallikunsti sektori juhataja Ljudmila Gavrilova sõnul on tegemist «kahtlemata unikaalse märgiga».

«Praegu ei ole see veel Moskva Kremli muuseumide ekspositsioonis, kuna meil praegu puudub (ekspositsioonis – J. P.) vastav temaatika. Loodame, et see arvatakse uude, ettevalmistatavasse ekspositsiooni,» selgitas Gavrilova kirjalikus vastuses Postimehele.

Eesti presidendi ametitunnus, mille ametlik nimi on Riigivapi teenetemärgi kett, valmistati 1936. aastal president Konstantin Pätsile. Tegemist on rubiini, kolme safiiri ja 94 teemandiga kaunistatud kolme sentimeetri paksuse kullast ketiga, millel rippus seitsmesentimeetrise läbimõõduga kullast riigivapp.

Pärast Eesti okupeerimist ja Teist maailmasõda kadus Paul Luhteina kavandatud ja Kopfi töökojas valmistatud ametitunnus Eestist ning ilmus välja 1960. aastatel Moskvas. Seni pole Eesti presidendi ametitunnust Venemaal veel kunagi avalikult eksponeeritud.

Eesti on aga juba üle paarikümne aasta tagajärjetult Eesti presidendi ametitunnust tagasi nõudnud, pidades seda ebaseaduslikult Venemaale viiduks. Kõige lähemal oli Eesti keti tagasisaamisele 1990ndate lõpus, kuid viimasel kümnel aastal pole riik selle tagastamist enam aktiivselt nõudnudki.

Relvapalati osakonnajuhataja Jelena Moršakova täpsustas Postimehele, et praegu on veel raske öelda, millal uus ekspositsioon, kuhu võidakse Eesti presidendi ametitunnus välja panna, Moskva Kremli muuseumides avatakse. Ta selgitas, et uue väljapaneku loomine on keeruline ja pikaajaline protsess, ning viitas ka kuulsale Rijksmuseumile, mille rekonstrueerimine ja uue ekspositsiooni üles panemine võttis aega kümme aastat. Rijksmuseum on Hollandi rahvuslik kunsti- ja ajaloomuuseum Amsterdamis.

Eestis presidendi ametitunnuse teemaga kõige põhjalikumalt tegelenud ajaloolase, Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimehe Peep Pillaku arvates on see küüniline, kui Kremli muuseumid tõepoolest ametitunnuse avalikku ekspositsiooni panevad.

«Nüüd kui fakt Eesti Vabariigi presidendi keti olemasolust Relvapalatis on (aastaid tagasi – toim) avalikuks saanud, ei pea seda enam fondis varjama ja võib ekspositsiooni panna. Teades aga meie tagastamise nõuet, oleks see nende poolt muidugi ülim küünilisus,» ütles Pillak Postimehele.

Praegu asub ametitunnus Kremli muuseumide fondis. Postimehe palvele näha Eesti Vabariigi läheneva 100. aastapäeva eel Eesti presidendi ametitunnuse originaali, vastas Moskva Kremli muuseumide juhtkond eitavalt.

«Reeglite järgi on fondihoidlate külastamine rangelt piiratud ja see on lubatud ainult meie töötajatele,» teatas Gavrilova.

Vastutulekuna edastasid Kremli muuseumid meile kolm fotot ametitunnusest, mille muuseumi töötajad sel kevadel spetsiaalselt Postimehe palvel tegid. Esimesed fotod Pätsi ametitunnusest pärast selle kadumist laekusid Peep Pillaku andmetel Eestisse 1971. aastal, kui Kremli Relvapalati töötaja proua Lopatina need Tallinna Linnamuuseumi teadurile Kaupo Deemantile saatis. «Minu teada ei ole hiljem Vene pool Eestisse fotosid saatnud,» märkis Pillak, kes oli 1997.–1999. aastani Eesti valitsuse juurde moodustatud väljaspool Eestit asuvate Eesti kultuurivaradega tegeleva asjatundjate komisjoni (oli ikka nimi!) esimees.

1994. aastal õnnestus Eesti presidendi ametitunnust Kremli Relvapalatis näha tollasel Eesti suursaadikul Moskvas Jüri Kahnil ja Peep Pillakul, kes oli toona Eesti arhiiviameti peadirektor. Pillak sai seda Relvapalati peavarahoidja töökabinetis ka pildistada. Nendesamade Pillaku fotode ja Paul Luhteina omaaegsete ning vahepeal prügimäel käinud kavandite alusel tehti presidendile ka uus ametitunnus, mida on kandnud nii Toomas Hendrik Ilves kui Kersti Kaljulaid.

1999. aasta sügisel näidati originaalset ametitunnust Moskvas seal visiidil käinud kultuuriministrile Signe Kivile. Ljudmila Gavrilova kinnitusel andis NSV Liidu rahandusministeeriumi väärismetallide valitsus Eesti presidendi ametitunnuse Kremli muuseumidele üle pärast NSV Liidu lagunemist.

Kuidas ametitunnus omal ajal väärismetallide valitsusse jõudis, selle kohta usaldusväärsed andmed puuduvad. Peep Pillaku sõnul võisid selle sinna anda sõja ajal tagalasse evakueeritud Eesti NSV võimumehed kui Nõukogude Eesti panuse Võidu fondi, kuhu Nõukogude Liidu elanikud tegid sõja ajal annetusi väärimetallide ja kalliskivide näol, et saavutada võitu Hitleri Saksamaa üle.

Pärast Eesti taasiseseisvumist eitas Kremli Relvapalat mitu aastat, et Eesti presidendi ametitunnus nende fondides üldse asub, kuid Eesti ajaloolastel õnnestus seda dokumentaalselt tõestada. Üks trump oli siinkohal see, ametitunnuse inventariseerimisnumber nõukogude ajast – ОМ-2685 – olid teada. Seda numbrit kannab ametitunnus siiamaani.

Midagi ei ole näiteks teada aga sellest, kuhu on kadunud koos ametitunnusega enne sõda Eesti presidendi rinda kaunistanud kuldtäht ja suurpael, mis kuulusid ühte komplekti. Gavrilova väitel NSVLi väärismetallide valitsus Kremli muuseumidele koos ametitunnusega midagi muud üle ei andnud. Peep Pillaku sõnul pole aga täht ja suurpael siiski nii unikaalsed, kuna olid ka Riigivapi teenetemärgi I klassi elemendid.

Tagasi üles