Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Tuhandeid lisaturiste meelitama

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Põltsamaale rajatava Kosmopark koondab ühte hoonesse kosmoseteemalise meelelahutuspargi, vertikaalse tuuletunneli ja tuubitoidukohviku. | FOTO: Kuvatõmmis

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) on valinud välja seitse tulevast pereatraktsiooni, mida toetatakse kokku 15 miljoni euroga. Eesmärk on tuua Eestisse aasta ringi juurde 270 000 välisturisti ja luua sada uut töökohta.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo on öelnud, et tegu on ühe kõige suurema investeeringuga turismi valdkonda. EASi turismiarenduskeskuse direktor Tarmo Mutso sõnas, et toetuste abil üritatakse propageerida Eestit kui pereturismi sihtkohta.

Noblessneris Virtuaalreaalsuse keskuses on 15 elamuspunkti, mille abil on võimalik avastada, millised olid kunagi inimeste unistused. | FOTO: Kuvatõmmis
Kuressaare WOW! keskuses püstitatakse küsimus, mis on reaalsus ja pannakse nii suuri kui ka väikeseid sellele mõtlema. | FOTO: Kuvatõmmis
Dirhami Meritähte rajatavas 15 meetri sügavuses akvaariumis hakkavad elama nii haid kui ka raid. | FOTO: Kuvatõmmis
Paksu Margareeta hoonekompleksi potentsiaal olulise maamärgina tuuakse linnapildis selgelt esile. | FOTO: Kuvatõmmis
Ülemiste Keskuse katusele kerkiv ainulaadne vaateratas lisab vürtsi Tallinna senisele siluetile. | FOTO: Kuvatõmmis

Dirhami Meritäht

2019. aastal plaanitakse Läänemaal Dirhamis avada kogu pere veepark, kus atraktsioonidena on plaanitud mitmesugused basseinid ja vannid, seikluskoopad, snorgeldamine, saunad, mereteemaline kohvik, meenete pood ning tehislik liivarand.

Keskuses saab olema ka 15 meetrit sügav akvaarium, kus hakkavad elama muude kalade hulgas ka raid ja haid. Üks väliveepargi liutorudest läheb plaanitavalt läbi haibasseini.

Meritähe rajaja Mart Vahteli sõnul on Dirhami kujunenud suvekuudel atraktiivseks jahisadamaks, mis talvel toimib tegusa kala- ja kaubasadamana.

Lisaks lõbutsemisele hakatakse Meritähes tegelema ka teadustööga, et anda siinsetele teadlastele senisest paremad ja avaramad võimalused teadustööks. Vahteli kinnitusel soovitakse projektiga tuua loodus inimesele võimalikult lähedale, et külastajatel tekiks sügavam mõistmine ja austus ümbritseva vastu.

«Olen mere, looduse ja Dirhamiga olnud seotud aastakümneid ning kogenud hoolimatu inimtegevuse mõju õrnale merekeskkonnale vahetult ja isiklikult. Ma tean väga hästi, kui vähe on vaja selleks, et loodus tasakaalust välja viia,» rääkis ta.

Vaatamata veekeskuse keskkonnateadlikele lubadustele on loomakaitsjad protesteerinud veeloomade kasutamise vastu külastuskeskuses, tehes isegi ühispöördumise EASile. Petitsiooni on allkirjastanud üle 8000 inimese.

Vahtel vastas kriitikale kinnitusega, et üks projekti prioriteete on koostöös teadlastega loomadele võimalikult heade tingimuste tagamine. «Kuivõrd meie jaoks on ülioluline Eesti loodus ja veekeskkond, plaanime luua ka siin elavatele merekaladele ja järvekaladele eraldi akvaariumid, et arendada teadmist sellest, kes meie veekogudes elavad.»

Kogu projekti maksumus on viis miljonit eurot, millest 2,25 miljonit tuleb EASilt. Ülejäänud raha tuleb Vahteli omavahenditest ja laenust.

Noblessneri elamuskeskus

2018. aasta lõpus avatakse Tallinnas Noblessneri sadamalinnaku valukoja hoones virtuaalse reaalsuse (VR) elamuskeskus. Keskuse esindajate sõnul on konkreetsete eksponaatide väljatöötamine veel algusjärgus, kuid märksõnaks saavad olema harivad VR-kogemused.

Noblessner Arendus OÜ turunduste ja projektide esindaja Ann Virkus ütles, et idee luua valukotta virtuaalreaalsuse koguperekeskus koos eksponaatidega koorus sammhaaval. «Nii näiteks võib inimene VRi abil käia seal, kuhu muidu ei sattuks: avakosmoses, sukeldunud allveelaevas, vulkaanikraatri serval või ükskõik kus mujal,» lausus ta.

Virkuse sõnul on seal võimalik korraldada ka kontserte ja muid üritusi. Ta toonitas, et hoone rekonstrueerimisel peetakse hoolikalt silmas, et hoone erakordne akustika kuidagi kahjustada ei saaks.

EAS toetab Noblessnerit 2,34 miljoni euroga, ülejäänud raha tuleb laenukapitalist. Keskus koos rekonstrueerimisega läheb maksma veidi üle viie miljoni euro.

Keskus WOW!

2019. aasta suvel plaanitakse Saaremaal Kuressaares avada koguperekeskus WOW!, mille fookuses hakkavad olema illusioonid. WOW! küsib, kui reaalne on reaalsus. Selles valguses pakub rajatav atraktsioon lastele ja vanematele optilisi illusioone ning keskkonna illusoorsust loovaid eksponaate.

Keskuses hakkab olema ka ilma piletita külastatav toitlustuskoht, kus pakutakse saaremaist toitu, samuti on osa atraktsioonist meenepood ja sünnipäevade tähistamise võimalus.

Keskuse rajaja Tullio Liblik ütles, et Saaremaa on spaaturistide ja suvepuhkust veetvate turistide hulgas hästi tuntud, kuid hooajaline kõikumine on väga suur ja pereturismiteenuseid praktiliselt ei ole.

«Väga suur osa külastusobjekte ja turismiteenuseid Saaremaal on kättesaadavad või atraktiivsed vaid suvehooajal,» nentis ta. «Lastega peredele suunatud pakkumine Saaremaal on hetkel selgelt ebapiisav ja ühekülgne.»

EASi metoodika alusel hinnatud projekti sotsiaalmajanduslik mõju piirkonnale on ligi 2,83 miljonit eurot aastas ja loob umbes 20 töökohta.

Projekti eelarve on ligikaudu 4,1 miljonit eurot, millest 1,8 miljonit tuleb EASilt. Ülejäänud summa on Libliku omafinantseering, mille panustab Tulik Invest OÜ.

Pilvemets

Tallinna loomaaed plaanib 2020. aastal avada siseekspositsiooni Pilvemets. Seal on võimalik külastada Borneo mägise vihmametsa imitatsiooni, kus on sellele alale omased taimed ja vabalt ringi uitavad väikeloomad. Suuremad loomad hakkavad olema varjule jäävate piirete taga. Külastajatele on ka suur siseruum, kus on võimalik nautida pimedal talvisel ajal soojust ja heledust, kus on söögikoht ning kuhu paistab ühelt poolt läbi klaaside vihmamets ja teiselt poolt amuuri tiiger lumes.

Tallinna loomaaia direktor Tiit Maran ütles, et Pilvemets räägib lahti vihmametsadega seotud keskkonnaprobleemid ja vihmametsade olulisuse. «See selgitab, kuidas meie biosfääris on kõik seotud, ehk siis seda, et ka meie tegevus siin, näivalt kaugel põhjamaal, võib kaasa aidata vihmametsade probleemide suurenemisele,» märkis ta.

Pilvemetsa kogumaksumus on veidi alla viie miljoni euro, millest 2,49 miljonit tuleb EASilt. Ülejäänud raha on direktori sõnul lubanud projekti panna Tallinna linn.

Ülemiste vaateratas

2018. aasta oktoobris plaanitakse Tallinnas Ülemiste keskuses avada Balti- ja Põhjamaade suurim siseruumides asuv kogu pere meelelahutuskeskus, millega kaasneb ka hoone katusele kerkiv ilmastikukindlate gondlitega vaateratas, kust saab näha Tallinna 120 meetri kõrguselt.

«Kogu pere meelelahutuskeskuse idee kasvas välja batuudikeskusest Skypark, mis on juba kaheksa aastat edukalt tegutsenud Pärnu maanteel,» ütles Skyparki esindaja Tarvo Sarmet, kelle sõnul on avatavas perekeskuses rõhk päris kogemusel ja hariduselamusel.

«Keskuses on käed-külge-katsetamist võimaldav teaduskeskus, aktiivselt liikuma kutsuvad batuudiväljakud, kus Eestis ainulaadselt saab olema võimalik mängida ka pallimänge. Lisaks ligi kümne meetri kõrgused ronimislinnakud koos liumägedega, elektriautod ja võimalus pidada laste sünnipäevi,» tutvustas ta.

Uue Skyparki kogumaksumus on viis miljonit eurot, millest EASi toetus on 1,44 miljonit. Lisaks EASi toetusele investeeritakse uue keskuse avamisse omavahenditest ja pangalaenuga.

Kosmopark Põltsamaal

2018. aasta sügisel avatakse Jõgeva maakonnas Põltsamaal kogu pere kosmokeskus. Projektijuhi Marek Joosti sõnul sai idee alguse Põltsamaa ajaloolisest seotusest Nõukogude kosmosetööstusega. Nimelt toodeti väikelinnas poolsada aastat tagasi maailmas esimesena kosmonautide toite.

«Kaalusime erinevaid teemasid, aga see kosmose teema jäi lõpuks just sellel põhjusel peale. Ühtlasi, kui see asi oleks Tallinnas, siis ta lihtsalt sulanduks teiste asjade hulka ära ja ei oleks nii eriline. Põltsamaal on Nõukogude kosmose ajalugu, siin on käinud ka Vene kosmonaudid,» ütles Joost.

Joosti sõnul on kosmopargi üheks peamiseks atraktsiooniks vertikaalne tuuletunnel, kus saab lennata.

«Kui hakkame mudilastest pihta, siis neil hakkab olema mitmetasandiline kosmomürala. Siis on veel erinevaid ronimisseinu, mis pole päris tavalised ronimisseinad, sest kõik atraktsioonid on pandud natukene rohkem kosmose võtmesse,» rääkis ta. «Üks atraktsioonidest tuleb digironimissein, millel on lisaks kõigele muule ekstra digitaalsed funktsioonid, mis teevad asja lõbusamaks.»

Joost lisas, et plaanitakse ka lennusimuleerimisega seonduvat. Kosmopargis on võimalik külastada ka tuubitoidukohvikut.

EAS on Kosmoparki toetanud 2,36 miljoni euroga. Kogu projekti maksumus on pisut üle viie miljoni euro ning ülejäänud raha tuleb Kosmopargi omanikult Raul Lättemäelt. Lisaks sellele võetakse ka laenu.

Uues kuues Paks Margareeta

2019. aasta kevadel valmib Tallinna vanalinnas Paksu Margareeta sisehoovi juurdeehitis, kus hakatakse hoiustama 2015. aastal Kadriorust leitud koge vrakki koos rikkaliku esemete leiuga. Samuti rekonstrueeritakse ajaloolise suurtükitorni ruumid ja laiendatakse ekspositsioonipinda olemasolevate kontoriruumide arvelt.

«Valmib täiesti uus, nüüdisaegne ja paeluv kogu pere ekspositsioon Eesti merenduse ajaloost, mis lähtub perekeskusest ja elamusõppe põhimõttest, jutustades lugusid Eesti merekaubanduse, laevaehituse ja laevameeskondade eluolust keskajast tänapäevani,» ütles muuseumi direktor Urmas Dresen. «Eksponeerimisele tuleb suur valik laevamudeleid, seda nii olemasolevast kogust kui ka uued, ning mitmeid teisi eksponaate, mis siiani olid muuseumi kogudes peidus.»

Direktori sõnul korrastatakse uues muuseumis katuseterrass, parandatakse ligipääsu hoonele ja hoone sees (ehitatakse lift) ning korrastatakse kompleksi ümbritsev linnaruum.

Paksu Margareeta arendus läheb maksma veidi üle nelja miljoni euro, millest 2,07 tuleb EASilt. Muuseum on esitanud kultuuriministeeriumile taotluse omafinantseeringu katteks. Lisaks on muuseum valmis panustama uue ekspositsiooni loomisse omavahenditest.

Tagasi üles