Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Kas odav robotniiduk ajab asja ära?

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje

Robotniiduk on suhteliselt kallis viis muuta oma muru perfektseks ja elu märksa mugavamaks.

Kui küsida, kuidas käib robotniidukiga muru niitmine, on vastus üsna lihtne. Esmalt tuleb rinnale toetada parasjagu pooleli olev raamat (näiteks mõni «Tõe ja õiguse» osa, kus räägitakse peamiselt raske füüsilise töö tegemisest). Seejärel tuleb taskust välja urgitseda mobiiltelefon, avada WORXi niiduki äpp ja vajutada nupule «Start mowing». Nüüd järgneb kõige tähtsam osa: keerake end lamamistoolis aeglaselt roboti laadimisaluse poole ja vaadake üle õla, kuidas ta niitma hakkab. Kui isu täis saab, jätkake lamamistoolis Tammsaare lugemisega.

WORX Landroid Si saab juhtida äpiga, parasjagu liigub masin niitma. | FOTO: Mihkel Maripuu

Ja põhimõtteliselt võikski selle stseeniga käesoleva loo lõpetada…

Või noh, peaaegu.

Selleks, et robotniiduk saaks teha oma tööd tõrgeteta ja teie oleksite tulemusega rahul, tuleb enne poodi tormamist arvutada kokku oma aialapi suurus. Näiteks Tallinna keskmise eramaja krunt peaks olema just nii suur, et seal saavad WORX Landroid S (Stokkeris 790 eurot) ja Gardena R40Li (K-Rautas 839 eurot) kenasti hakkama. Kui krunt on masina jõudlusest suurem, võivad murule jääda niitmata lapikesed.

Seejärel tuleb läbi mõelda, kuhu paigaldada piirdetraat, mis hoiab niiduki eemal basseinist, majaseinast või lillepeenrast. Kui teie peenrad on muru tasapinnast mitu sentimeetrit allpool, siis tuleb Landroid Si karjatav traat panna äärest 26 sentimeetri kaugusele.

Gardena niitja (vasakul) lõikelaius on 17 cm, WORXil aga 18 cm. Kuigi see number tundub väike, saab muru niidetud, sest robot teeb oma tööd iga päev. | FOTO: Mihkel Maripuu

Tõsi, see tähendab, et päris ilma kõrvalise abita aed perfektsena ei püsi: Landroid Si lõiketerad on masina parempoolsest äärest küll ainult sentimeetri kaugusel, ent sellest piisab, et püsti jääks kitsas riba rohuliblesid. Mis puudutab Gardena loomingut, siis peenraääred jäävad märksa «karvasemad», sest masina tera on kõhualuse keskel. Ja kui Landroid S sõidab akut laadima piki piirdetraati ja ajab pühapäeviti murulapi servad puhtaks, siis Gardena käib «kodus» hoopiski muru keskel asuva juhttraadi abil.

Plusspunkte teenib R40Li jällegi sellega, et tema korpuse serv on Landroid Siga võrreldes maast kõrgemal ja seega tuleb ta künkliku muru või samblase põõsaalusega paremini toime. Aga kui masin kipub pidevalt kusagile kinni jääma, võiks aiaomanik peeglisse vaadata, sest siis on asi ikkagi murus, mitte tehnikas.

Mis puudutab niidukitele töökäskude andmist, siis Landroid S on nii värske mudel, et karbist välja võtmise järel nõudis ta kohe USB pulga abil tarkvarauuendust. Kui see tehtud, jäi üle vaid õige WiFivõrgu valimine ja seejärel sai töögraafiku juba äpi abil paika panna. Äpi kõige ägedam trikk on aga loo alguses mainitud nupp, millega saab masinat niitma ajada või koju tagasi suunata. Gardenal äppi pole, mis tähendab, et näiteks põuase suve korral tuleb niitmisele kuluvaid töötunde manuaalselt, oma käega masina juures ja nuppe vajutades reguleerida.

Mis puudutab vihmast ilma, siis erinevalt tavalisest muruniitjast, mis kipub märja rohu peale ära ummistuma, ei häiri vihm roboteid sugugi ja seda põhjusel, et muru niidavad nad ju iga päev ning korraga kaksatakse rohukõrt vaid millimeetrikese võrra lühemaks. Ühtlasi on see ka põhjus, miks teie muru näeb robotniitja «käe» all iga päev perfektne välja.

Kuigi ma ei tahaks lõpetada Prisma tunnuslause parafraasiga, olen selleks asjakohasuse tõttu siiski sunnitud: robotmuruniitjaga on teil üks mure vähem.

Gardena R40Li laadimas. Laadimispesa ümbrus jääb paraku niitmata. | FOTO: Mihkel Maripuu
Tagasi üles