Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Majandust lükkab võimsalt tagant ehitus

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje

Teise kvartali 5,7-protsendiline majanduskasv ületas kõigi analüütikute ja ekspertide ootusi mäekõrguselt. Majanduse kasvu panustas enim ehitus, kus praegu napib töökäsi.

Majanduskasv | FOTO: Postimees

Eesti ehitusmaht suurenes teises kvartalis veerandi võrra. Omal jõul ehitati 627 miljoni euro eest, sellest hooneid 391 miljoni ja rajatisi 236 miljoni euro eest.

Ehitusfirma Rand & Tuulberg AS omanik Raivo Rand ütles, et korralikust kasvust ehituses annab tunnistust nii statistika kui ka igapäevane elu. Põhjused on tema sõnul lihtsalt: ehitavad nii riik kui ka eraomanikud.

«Eelmise aasta lõpus hakkasid riigitellimused sagenema, ilmselgelt on euroraha kasutusse läinud. Üllatab aga ehk see, et erasektor nii võimsalt ehitab. Üks asi on korterid ja elamuhooned, aga firmad ehitavad büroo- ja tööstushooneid, kerkivad kaubanduskeskused,» loetles Rand.

-Paratamatud kõikumised

Kuigi ehitusmehi praegu veel jagub, võib peagi kitsas käes olla, kuna kraanad on püsti ka Soomes ja Rootsis, kuhu eestlasi on alati ehitama tõmmanud. Ka välismaalt ei saa ehitajaid enam eriti juurde tuua, kuna võõrtööjõu limiit on lõhki.

Samas rõhutas ka Eesti Ehitusettevõtjate Liidu juhatuse esimees ja ehitusfirma Astlanda juht Kaupo Kolsar, et ehitusturul on reaalne tööjõu defitsiit. Seetõttu dikteerivad turgu alltöövõtjad, kellel on suurem võim otsustada, kelle heaks ja kui kallilt nad töötavad. Lahendus oleks võõrtööjõu sissetoomine, leidis ta.

«Aga ehitusmahud kasvavad, see on selge.» Ülekuumenemist siiski tema sõnul pelgama ei peaks, kuna targemaks on saanud nii ehitusfirmad kui ka korteriostjad ning eelmisest kriisist on õpitud.

Eesti ühe suurima ehitusfirma Fund Ehitus ASi juhatuse liige Eiki Rump tõdes samuti, et nüüd on väga selgelt tunda, kuidas ehitus majanduskasvu panustab.

«Ilmselt tõesti ehitatakse palju rohkem kui varem,» ütles ta. Fund Ehituse suurim objekt on praegu Tallinna vangla, mida on tituleeritud ka sajandi ehituseks ja mille ehituslepingu maksumus küündib pea 75 miljoni euroni.

Kas ehitusvaldkond kasvab liiga kiiresti? Rump leidis, et võiks olla rohkem stabiilsust, aga kuna Eesti turg on nii väike, siis on suured kõikumised paratamatud. «Oleme eriti tugevasti mõjutatavad makromajanduslikust keskkonnast, väljastpoolt tulevast ja loomulikult sisenõudluse muutumisest. See on meie väikese majanduse eripära.»

Kas riik peaks sellises olukorras sekkuma ja riiklikke ehitusprojekte algatama või on see liigne kütus niigi kuumenevasse majanduskeskkonda?

«Riik peaks fiskaalpoliitikat rakendama siis, kui majandustsükkel seda nõuab. Praegu seda vajadust sellises mahus ei ole,» kommentaaris Rump. Samas on mõistlik kasutada Euroopa struktuurifondide raha, mis praegu peale tuleb. Sellest lähtudes on riigi käitumine mõistetav,» lausus ta.

President Kersti Kaljulaidi majandusnõunik Heido Vitsur ütles, et teise kvartali selline majanduskasv oli kindlasti väga meeldiv üllatus. Kommenteerides eeskätt ehitustegevuse kiirenemist, ütles Vitsur, et ülekuumenemisest rääkida on igati asjakohane.

«Kuid õnneks on praeguseks laenujääk ehituses tunduvalt väiksem kui kümme aastat tagasi ja meie ise, inimesed ja pangad, ühe kogemuse võrra rikkamad,» ütles ta.

Kuid sellele vaatamata tuleb ehituses toimuvat Vitsuri sõnul järjest tähelepanelikumalt jälgida, sest ka neis maades, kus kogemusi rohkem kui meil, pole ehituses majandustsüklit tihti kontrolli all hoida suudetud.

-Ettevõtete uus hingamine

DNB panga vanemanalüütiku Priit Roosimäe sõnul on käesolev aasta andnud ettevõtetele uuele hingamise. «Koos esimese kvartali 4,6 protsendiga on Eesti majandus esimesel poolaastal kokku kasvanud 5,2 protsenti. Arvestades mullust alla kaheprotsendilist kasvu, polnud just palju analüütikuid, kes oleks julgenud kuus kuud tagasi sääraseid arve prognoosida,» märkis Roosimägi.

Analüütiku sõnul on Eesti majandusel sel aastal kindlasti läinud hästi, nagu ka teistel riikidel meie piirkonnas. «Kui Soome ja Rootsi või ka Saksamaa ja Läti kasvavad, on ka Eestis päikselisemad päevad. Ning vastupidi. Praegu tulevad Euroopast sõnumid, et vähemalt lähitulevikus positiivne areng jätkub,» sõnas Roosimägi.

Roosimägi tõi esile, et tarbijate meelehärmiks on sel aastal hinnad hakanud kasvama. Võrreldes aastataguse ajaga on hinnad praegu umbes kolm protsenti kõrgemad. «Keskmine palk kasvab küll ka praegu kiiremini kui hinnatase, kuid ostujõu edasine tugevnemine pole enam nii kiire. See annab tunda ka tarbimistempo raugemises,» tõdes ta.

Nordea peaökonomisti Tõnu Palmi hinnangul on Eesti siiani netosäästja ning majandus ei ole veel üle kuumenenud.

«Majanduse kiire kasv lähtub madalalt tasemelt olukorras, kus aastaid on alainvesteeritud. Laenukasv ei vasta buumile ning majandus on netosäästja, paigutades rohkem vahendeid välismaale. Me ei ole kahe tempokama aasta tõttu tagasi aastas 2007,» rääkis Palm BNSile.

Palgakasvu turgutab Palmi hinnangul peale kiire majanduskasvu elanike arvu vähenemine. «Tulemuseks on hinnakasvu surve ning sealt edasi testitakse ka ettevõtete kasumlikkust. Ehitussektor on üks kandidaatidest, kus king hakkab pigistama,» lausus Palm.

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Madis Aben tõi esile, et hoolimata heast majanduskasvust ja palkade kiirest tõusust on tarbimine võrdlemisi tagasihoidlik.

«Töötajate palgatulu kasv kiirenes teises kvartalis 8,5 protsendini, kuid see jäi siiski alla majanduse kümneprotsendilisele nominaalkasvule. Viimased neli aastat on Eesti palgatöötajad nautinud keskpärasele majanduskasvule vaatamata kiiret ja stabiilset sissetulekute tõusu, mis tänu mõõdukale või negatiivsele inflatsioonile on tähendanud ka jõulist reaalsissetulekute suurenemist,» märkis Aben pressiteates.

Tarbijate käitumine on analüütiku sõnul olnud viimastel aastatel kiire sissetuleku kasvu taustal ettevaatlik ning see ettevaatlikkus teises kvartalis süvenes. «Elanike tarbimiskulutused suurenesid aastaga kuus protsenti, mis jääb sissetulekute kasvule alla ning kiirenenud hinnatõusu tõttu suurenesid tarbitavad kogused vaid kaks protsenti,» ütles Aben.

Rahandusminister Toomas Tõniste ütles, et hoolimata heast majanduskasvust on ta seisukohal, et riik ei tohi hakata kiirema majanduskasvu tõttu kulusid kasvatama.

«Põhilised riigieelarvet puudutavad otsused tehti sel aastal juba kevadel. Kas ja kuidas me neid korrigeerime, otsustame pärast rahandusministeeriumi uue majandusprognoosi valmimist lähinädalatel,» märkis minister.

LISALUGU

Keskpank peab tähtsaks reserve

Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja hinnangul ületab Eesti sisemajanduse kogutoodangu (SKT) kasvu tase potentsiaali, mistõttu majandus ei vaja lisastiimulit ning oleks mõistlik koguda reserve.

«Majandustsükli seisu kirjeldavad ettevõtete küsitlusandmed, sealhulgas hinnang tööjõupuudusele ja tootmisvõimsuse rakendatusele, ületavad majandustsükli keskmist ehk näitavad, et majanduse maht on kestlikust tasemest pigem suurem,» kommenteeris Oja pressiteate vahendusel.

«Buumist võib olla veel vara rääkida, aga selge on see, et valitsusel pole praeguses olukorras mõtet majandust rohkem stimuleerida. Kuna majanduskasv on kiire, oleks mõistlik koguda reserve kehvemateks aastateks,» lausus Oja.

Majanduse kiirest kasvust ning väliskeskkonna tugevnemisest hoolimata oli Eesti eksportivate ettevõtete panus kasvu Oja hinnangul ootamatult nõrk. «Töötleva tööstuse lisandväärtus kasvas vaid 1,4 protsenti ja eksportki kasvas väga aeglaselt,» sõnas ta.

Töötleva tööstuse ettevõtete hinnangul vähenes tootmisvõimsuse rakendatus teise kvartali jooksul ulatuslikult – langus oli suurem harudes, mis tunnetasid ka tööjõupuuduse teravnemist. «Praegu on siiski veel vähe andmeid väitmaks, et tööstussektor ei saa seadmeid rakendada, kuna töötajaid pole võimalik juurde leida,» lisas Oja.

Nõudlusteguritest panustas majanduskasvu Oja hinnangul kõige enam investeeringute kasv. «See on iseenesest hea, sest investeeringuid on vaja tootmispotentsiaali suurendamiseks. Kasvu taga olid aga peamiselt investeeringud transpordivahenditesse ja ehitusse, mis tõenäoliselt tootlikkuse kasvule palju kaasa ei aita. Masinatesse ja seadmetesse tehtud investeeringute maht kasvas SKTga samas tempos,» ütles ta. BNS

Tagasi üles