Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Kes õpetaks Pakri lapsi?

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Janete-Kristell(vasakult), Janar, Gregor, Kerstin, Katrina ning Jasser ja Johann-Kristen (istuvad ees) hetk pärast Kurkse sadamasse randumist. Edasi viis tee kiiresti lillepoodi ja aktusele. | FOTO: Liis Treimann

Eile, 1. septembri varahommikul tegi Katrina Allikmaa Väike-Pakri saarelt  mureliku kõne: «Meil jääb kogu ettevõtmine katki! Selle tuulega me ei pääse kuhugi, lubatakse kuni 17 meetrit sekundis.» Tema tütar Janete-Kristell (8) peaks koos naabripoisi Gregor Allveega (8) minema Paldiski põhikooli esimesse klassi.

Koolitee tähendab, et esmalt tuleb sõita traktoriga Pakri paadisadamasse, sealt üle väina Kurksesse ning lõpuks autoga koolimajja. Kauaoodatud päev on käes, aga nüüd ähvardab tormine meri kõik untsu ajada. «Meretagune värk, ei saa kunagi kindel olla,» lõpetab Allikmaa kõne.

Kella kümne paiku on tuul veidi vaibunud ning Janete-Kristelli isa Janar Allikmaa, endine mereväelane, otsustab Pakri lapsed ikkagi paadiga aktusele sõidutada. Allikmaad võtavad kaasa ka kuueaastase Johann-Kristeni. Gregori ema Kerstin Allvee pakib kaasa veel kuueaastase Jasseri. Kahte viimast ootab koolitee ees järgmisel aastal.

Reis saarelt Kurkse sadamasse kestab üle poole tunni. Otse üle Paldiski lahe minna ei saa, sest on liiga tuuline. Kui seitsmeliikmeline meeskond edukalt sildub, on Katrina Allikmaa nii ähmi täis, et unustab oma käekoti päevaks paati. «Loksutas korralikult, aga siin me oleme,» kiidab Janar Allikmaa.

Paldiski põhikooli direktori Helve Mandzolo sõnul on kool suvest saadik Pakrile õpetajat otsinud ning linn on lubanud palgarahagi leida. Tegelikult tuleks saarel peale esimesse klassi minejate õpetada ka eelkooliealisi Jasserit ja Johann-Kristenit. Veel elab saarel nelja-aastane Karl Jasper Allikmaa. «Huvilisi on olnud, aga alguses on vaja just pedagoogilise haridusega inimest, et korralik põhi alla panna ja lapsed õigesti kirjutama ja lugema õpetada,» selgitab Mandzolo. Inimest, kes viis päeva nädalas Pakril elaks ja õpetajaametit peaks, pole seni leitud.

«Praegu oleme kokku leppinud nii, et igal võimalusel tuuakse lapsed kooli, ükskõik mis ajal. Vajadusel on meil olemas tehnilised vahendid, et Skype’i kaudu otseülekannet teha,»  selgitas direktor. «Lapsed näevad kaamerast tundi, mida õpetaja annab. Kui efektiivne see on, ma ei oska öelda, aga mingil määral on kasu ikka.» Sama süsteemi järgi hakkab õppima ka Naissaare Joosep (7), kes on ametlikult Prangli kooli nimekirjas. «Meie jaoks on see uus väljakutse, aga õpetajad on mõistvad ja uuendusmeelsed,» lisab Mandzolo.

Kui aktusel öeldi, et kaks last käib Paldiski koolis Pakrilt, kostis saalist imestusohe. Fotol Janete-Kristell Allikmaa ja Gregor Allvee – Pakri lapsed. Autor: Liis Treimann | FOTO: LIIS TREIMANN/PM/SCANPIX BALTICS

Allikmaad on Pakrile juba klassiruumigi ette valmistanud. «Meie oma kool!» õhkab Katrina Allikmaa. See ei asu kellegi kodus, vaid 300 meetri kaugusel maheettevõtte Pakri Tarvas OÜ ruumides. «Et oleks ikka väike koolitee,» muheleb Janar Allikmaa.

Pered arvavad, et esmaspäeval hakkabki õppetöö pihta seal, mitte Paldiskis. Nimelt katsuvad lapsevanemad esialgu ise oma lastele tarkust jagada. «Lapsevanema taotlusel on koduõpe lubatud – vanem võtab kogu vastutuse ja kool kontrollib,» selgitab direktor. Kui õpetajat ei leita, lähevad käiku varuvariandid. Üheks neist on näiteks korteri üürimine Paldiskis.

Katrina Allikmaa kahetseb, et otsus lastega kooliajaks Pakrile jääda nii hilja tehti – oleks võinud varem end sisse kirjutada ja õpetajat otsima hakata. Niikaugele aga jõuti alles tänavu juulis. Paldiski linnapea Tiit Peedu (IRL) ei usu, et see praegust olukorda muutnud oleks, sest leida Pakrile püsielanikust õpetajat pole nii lihtne.

Nii Allikmaad kui ka Allveed on tegelikult väikesaarele kolinud Saaremaalt. Janar Allikmaa käis veel talvel Soomes tööl, kui Pakril maheveiseid kasvatav äi Pakri Tarvas OÜ üks juhtidest Urmas Sepp tal kodumaale tagasi tulla käskis. Nii kolitigi Pakrile ja hakati Pakri talus tööle. Katrina ja Kerstin tegelevad saarel turismindusega.

Samuti Saaremaalt pärit Kerstin Allvee on oma lastega Pakril elanud veidi kauem, umbes aasta jagu. «Pakril ei ole «naabrist parem»-mentaliteeti. Kõik ajavad oma asja, aga ühisel eesmärgil,» kommenteerib Katrina Allikmaa.

Püsielanikke on Väike-Pakril kümmekond. Janar Allikmaa sõnul elab Pakri saartel üle 300 lihaveise, lisaks linnud, lambad, hobused... Kui perekond eile Paldiskilt aktuselt tagasi Pakrile jõudis, olid mahefarmi omanikud Urmas Sepp ning Erik Jakob Söderberg klassiruumi lõpuni ehitanud.

Pakri saarel on eilsest isetekkeline kool. | FOTO: Erakogu
Tagasi üles