Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Lõputu vaidlus lapse pärast on ummistanud kohtud

11
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Illustratiivne foto. | FOTO: Marko Saarm/Sakala

Kahe lapsevanema omavaheline tüli on võtnud sellise mõõtme, et kohtud ägavad ema kaebuste laviini all: ema vaidlustab trahve iga korra eest, mil isa ühise lapsega ei kohtunud.

Viimati nägi isa oma last rohkem kui aasta tagasi, ehkki kohtumääruse järgi peaksid nad kohtuma paar korda nädalas. Seaduse silmis on emast seega saanud võlgnik, isast sissenõudja ning lapsest otse öeldes võlgnevus. Võlgu nõuavad sisse kohtutäiturid, kes peavad oma töösse sageli kaasama politsei ja kasutama füüsilist jõudu. Aga last oma vanemaga vägisi kokku ei vii, sest sel juhul tuleks jõudu kasutada ka lapse peal, mis on seadusega keelatud.

Nii on kohtutäitur Marek Laanemets valmis vorpinud ligi 30 000 euro jagu trahve kordade eest, mil isa ja laps ei kohtunud. Ema on kõik need kohtus vaidlustanud.

«Informatsioon, et Harju maakohus on ema täiteasjadest tekkinud vaidlustega üle ujutatud, vastab tõele,» tunnistas kohtu pressiesindaja Anneli Vilu.

Lühikese ajaga, alates kevadest, on kohus pidanud täiteasjas tegema rohkem kui 15 menetlust ja lõppu asjale ei paista. Kogu aasta jooksul on Harju maakohus menetlenud umbes 40 ema esitatud kaebust ja hagi, Tallinna ringkonnakohus 20, loetlesid kohtud.

Postimees kirjutas õigusliku ummiku poole tüürinud vaidlusest juba aasta algul, mille peale justiitsminister Urmas Reinsalu (IRL) kutsus kokku ümarlaua, kus räägiti laste ja vanemate suhtluskorda puudutavatest probleemidest.

Kaks lapsevanemat (lapse kaitseks ei avalda Postimees nimesid – toim) olid siis ja on seni nugade peal. Postimees ei peatu selleni viinud mõlemapoolsetel ähvardustel ja süüdistustel. Fakt on, et mitu ametkonda, sealhulgas kohalik omavalitsus, on tõstnud käed üles ja öelnud, et ühe väikemehe vanemate lepitamine polevatki võimalik. Ema süüdistab isa vägivallas, isa aga ütleb, et emal on isiksusehäire. Koos tuleb aga kasvatada ühist last.

Mullu suvel hakkasid vanemad suhtlema järgmiselt: ema sai mitu korda nädalas kohtutäituri sunnirahahoiatusi, sest ta takistas lapse ja isa kohtumist kohtu määratud suhtluskorra alusel. Hoiatuste sisu oli standardne: kui ta lapsel isaga homme kohtuda ei võimalda, tuleb riigile maksta sunniraha.

Hunnik trahviotsuseid

Laanemets saatis vahel päev varem, aga vahel koguni samal päeval veidi enne määratud kohtumist emale sunnirahahoiatuse koos summaga. Vahel nõudis Laanemets korra eest 1917, 900 või 750 eurot, siis 500 või 192 eurot. Vahel saatis täitur korraga terve nädala kohtumiste trahvihoiatused ette. Võlg kasvas kiiresti tuhandetesse eurodesse – ema arvutuste järgi on see üle 40 000 euro, täituri hinnangul on summa ligi 30 000 eurot. Kohtutel kogusummast ülevaadet pole.

Ema väitis, et kohtutäitur on muutunud masinaks, kes kirjutab automaatselt välja trahve, ilma et oleks veendunud, et ta takistab lapse ja isa kohtumist, ja lõpetas igasuguse koostöö täituri ja lapse isaga.

«Lapsevanema ja lapse seisukohast ei korva ükski raha lähedase suhte katkemist,» sõnas jällegi isa, kes leiab, et ema peaks kogu summa ära maksma.

Nii ongi ema kõik otsused vaidlustanud kohtus, kus on nüüd tekkinud omamoodi probleem. See on nagu müütiline Gordioni sõlm, mida ei ole võimalik lahti harutada, aga mida ei saa ka ühe hoobiga läbi raiuda.

«Paraku ei ole ka kohtutäituril suhtluskorra lahendi täitmiseks muid hoobasid ja tööriistu kui emale sunniraha määramine, lootuses, et see veenab ema suhtluskorda täitma,» ütles kohtunik Merit Helm, kes on ise mitut sunnirahaotsust menetlenud.

Kohus ei kontrolli, kas kohtutäitur määras sunniraha reaalsetel alustel või mitte. «Kohus kontrollib vaid seda, kas kohtutäitur on täitemenetluses kõiki toiminguid formaalselt õigesti teinud,» lisas Helm.

Samal ajal ei saa kohus ka kõiki vaidlustusi korraga läbi vaadata, vaid vaeb iga ärajäänud kohtumist eraldi.

«Kuigi pealtnäha on kõik need vaidlustused justkui ühesugused, võivad sunniraha määramise otsuse põhjendused olla erinevad ja rajaneda erinevatel elulistel asjaoludel,» selgitas justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Indrek Niklus. Ta tõi näiteks, et laps võibki äkiliselt haigestuda, mistõttu ei olnud vanemaga võimalik kokku saada. Teisel juhul võib teine vanem konkreetselt keelduda kohtulahendit täitmast, sest tema hinnangul on lahend ebaõiglane ja lapse teine vanem ei väärigi oma tegude tõttu lapsega suhtlemist.

«Kohus peakski suutma sunnirahaotsuse vaidlustamisel hinnata, kas väidetavad asjaolud esinesid ja kas need olid tõesti sellised, mis välistasid suhtluskorra lahendi täitmise,» selgitas Niklus.

Erinevad nägemused

«Iga kohtutäituri tegevust, mis täitemenetluse osalise hinnangul ei ole seadusega kooskõlas või mille puhul on rikutud tema õigusi, tuleb vaidlustada eraldi ning iga kohtutäituri otsust tuleb lahendada iseseisvalt,» rääkis Helm. «Kahjuks loob selline olukord kestvate menetluste puhul võimaluse pahatahtlikel võlgnikel lõpmatult vaidlustada kohtutäituri tegevusi ja toiminguid.»

Nii ongi kohtunikud pidanud ühe pere ärajäänud kohtumisi mitu ja mitu kordi analüüsima. Seejuures on nad jõudnud erinevatele seisukohtadele.

«Osaliselt on kohtud – nii esimeses kui teises astmes – sunnirahaotsuseid ka tühistanud, kuid seda vaid formaalsel põhjusel, et täitur on teinud sunniraha määramise hoiatuse ja otsuse ühes dokumendis, kuigi eelnevalt peaks isik saama hoiatuse ja alles seejärel eraldi dokumendina motiveeritud sunnirahaotsuse,» võttis kohtunik Helm kokku.

Sellel põhjusel tühistas Harju maakohus osa trahve näiteks juunis tehtud otsusega, milles öeldakse, et need on õigusvastased.

Kohtu hinnangul ei tule sunnirahaotsusest välja, et ema on oma kohustust rikkunud ega ka see, miks just sellises suuruses sunniraha määrati. «Asjast ei nähtu, kuidas on tuvastatud ja dokumenteeritud takistuste tegemine ema poolt,» kritiseerib kohus, kes on otsuseid tühistanud ja kohustanud täiturit langetama uusi, motiveeritud otsuseid.

Samas otsuses on kohus leidnud, et ka ema käitub pahatahtlikult ning täitemenetlust peatada pole vajalik.

Kaks päeva hiljem on tulnud otsus Tallinna ringkonnakohtust, mis ütleb sisuliselt, et sunniraha ärajäänud kohtumiste eest on õigesti määratud. Enne seda oli maakohus oma otsuses leidnud, et täituril ei ole seadusega kohustust kontrollida isiklikult suhtluskorra täitmist, vaid ta saab seda teha ka faktide põhjal. Nii ei pea täitur pidevalt emal ja isal järel käima, ehkki osa täitureid teeb ka seda.

Augustis on teine Harju maakohtu kohtunik leidnud, et täitemenetluses on kõik nõuetekohane ning täiturile etteheiteid pole. Üks kohtunik leiab üldse, et Laanemetsa trahvihoiatused pole otsused ehk nende põhjal midagi otseselt sisse nõuda ei saa, ehkki täitur ise arvab teisiti. Septembris jõudis ühe otsuse puhul samasugusele järeldusele ka ringkonnakohus.

Samas oli vahepeal võla tõttu arestitud korter, kus ema lapsega elas. Korteri aresti alt vabastamiseks maksis ta ligi tuhandeeurose trahvi kohtutäiturile ning müüs siis kinnisvara maha. Nüüd on ema sõnul arestitud talle kuuluv kinnistu.

«Kohtutäitur ei saa kohtulahendi täitmisest loobuda ka seetõttu, et võlgnik (käesoleval juhul ema, kes ei luba lapsel isaga kohtuda) võib selle tõttu kaotada kodu,» ütles Indrek Niklus. «Kohtutäitur peab tegema kõik, et kohtulahend saaks täidetud, ja suhtluskorra lahendite puhul on kohtutäituri peamiseks võlgniku mõjutamise vahendiks just sunniraha. Ning kui ühekordne sunniraha määramine ei suuda vanemat mõjutada, siis tulebki seda määrata järgnevate rikkumiste puhul uuest ja uuesti. Isegi kui see võib kaasa tuua emale kuuluva kinnisasja (korteri) müügi. Ema võib küll väita, et sellega kaotab laps kodu, kuid laps ei kaota kodu mitte selle tõttu, et täitur määras sunniraha, vaid laps kaotab kodu, sest ema ei soovi täita kehtivat kohtulahendit,» rääkis justiitsministeeriumi esindaja.

Helm lisas, et otsus vaidlustada iga kohtutäituri tegevus vaatamata jätkuvalt negatiivsetele kohtulahenditele on olnud ema enda valik.

Praeguseks on täitur siiski sunnirahaotsuste tegemise lõpetanud, ehkki laps pole isaga  kohtunud.

Tagasi üles