Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

KOHALIK VAADE. Endistest sõltlastest said diilerid

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Bashar al-Assadi režiimi vastase Süüria Demokraatlike Jõudude (SDF) võitleja Balkani päritolu RBG-6 granaadiheitjaga. | FOTO: DELIL SOULEIMAN/AFP

Tuhanded turistid, kes lõppematutes voorides mere äärde suundusid, polnud sel suvel ainsad, kes Horvaatiale kuuluval Krki saarel higi voolamist pidid taluma. Samamoodi higistasid Krki lennujaama töötajad, kes turismihooaja kõrgpunkti varjus tõstsid Aserbaidžaani IL-tüüpi lennukitele surmavate relvadega täidetud rohelisi kaste. Nende lõppsihtkoht oli Süüria.

Salajane relvakaubandus on endise Jugoslaavia eripära. Haripunkti saavutas see Jugoslaavia sõdade ajal, kui Horvaatia ja Bosnia armee ei saanud ÜRO sanktsioonide tõttu seaduslikult relvi soetada. Horvaatia diasporaa tegi kõikjal maailmas koostööd, et sellest keelust kõrvale hiilida. Bosnia kogukond sai abi peamiselt Kuveidist, Saudi Araabiast ja Katarist.

Ebaseaduslikult soetati relvi selleks, et kaitsta end serblaste agressiooni vastu, kes olid end varustanud endise Jugoslaavia relvadega. See, et konflikti lõppedes relvade soetamiseks loodud kanalid sulgeda, polnud aga äritsejate huvides. Lisaks pakkus see rikastele naftariikidele ka võimalust maailmapoliitikat mõjutada.

Iseseisvussõjad moodustavad aga kõigest väikese etapi Jugoslaavia relvakaubanduse ajaloos. Aastatel 1947–1949 transporditi operatsiooni Barak käigus Balkani kaudu relvi Tšehhoslovakkiast Iisraeli, aidates viimasel end arvestatava sõjalise jõuna kehtestada. Hiljem loodi tugevad sidemed araabia maadega Lähis-Idas ja pandi alus koostööle rikaste naftariikidega.

Kuid asi ei piirdunud üksnes relvadega. Suured riigiettevõtted rajasid Iraagis ja Liibüas sealsetele liidritele salajasi lennujaamu, sõjaväebaase ja peidukohti. Ehitajad ja veokijuhid mäletavad siiani naftadollareid, mis saadi endale pärast mõnd kuud tööd salajases kõrbepaigas ning mille eest siis Jugoslaaviasse naastes kortereid või maju soetati.

Nii Iraagi sõjas, mis kukutas Saddam Husseini režiimi, kui ka operatsioonides, millega Liibüa liider Muammar Gaddafi 2011. aastal võimult kõrvaldati, kasutati hulgaliselt Balkani päritolu relvi. Sellise järelduse võib teha videote ja fotode põhjal. Kui varem võis seesugune asi märkamatuks jääda, siis nüüd jõuavad vastavad pildid Facebooki ja Twitteri vahendusel kohe kogu maailmani.

Horvaatia oli üks esimesi riike, kes varustas 2012. aasta sügisel relvadega Süüria mässulisi. New York Timesi andmetel tasus relvade eest Saudi Araabia ja need toimetati Süüriasse läbi Jordaania, logilist abi saadi selleks USA Luure Keskagentuurilt (CIA). Ka fotod kinnitavad Horvaatia päritolu RBG-6 granaadiheitjate ja RAK-12 raketisüsteemide olemasolu Süürias. Ning kuigi Horvaatia ametnikud on väitnud, et samasuguseid relvi toodeti ka mujal, ei jäta seerianumbrid ja märgistused kahtlusteks ruumi.

Organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni aruandluse projekt (OCCRP) kirjutas ÜRO rahvusvahelise kaubanduse andmebaasi Comtrade andmetele viidates, et Horvaatia eksportis alates Süüria konflikti algusest 2012. aastal kahe aasta jooksul Jordaaniasse 36 miljoni dollari väärtuses laskemoona. Usutavasti oli Jordaania viimane peatus enne Süüriat.

Tänavu suvel tehti Horvaatia Krki lennuväljalt Kataris asuvasse USA Al-Udeidi õhuväebaasi vähemalt kümme lendu. Kui algul kasutasid IL-tüüpi lennukid tsiviillennunduses kasutatavat kutsungit, siis hiljem CMB-kutsungit, mida kasutavad USA õhujõududega kaubaveo kokkuleppe sõlminud tsiviillennukid.

Horvaatia valitsus ei kinnitanud ega lükanud seda informatsiooni ümber. «Taristut kasutatakse vastavalt rahvusvahelistele kokkulepetele ja programmidele. See on midagi, mida liitlased ja partnerid meilt ootavad,» ütles Horvaatia kaitseminister Damir Krstičević.

Kuid Süüriaga pole seotud üksnes Balkani NATO liitlased. Balkani uuriva ajakirjanduse keskus (BIRN) avaldas tõendid, kuidas Serbia riiklikus relvatehases valmistatud raskekuulipildujad Coyote jõudsid Bulgaaria relvaärimehe ja Saudi Araabia väljaõppekeskuse kaudu Süüria mässulisteni. Coyote'i tavahind on 12 000 eurot, kokku soetati 205 sellist relva.

Serbia president Aleksandar Vučič ei avaldanud tehingu üksikasju, kuid väljendas uhkust Serbia kaitsetööstuse üle. «Kahjuks käib maailma osas piirkondades sõda rohkem kui kunagi varem ja kõike, mida sa toodad, on võimalik ükskõik kus maailmas müüa,» ütles Vučič.

Uurivate ajakirjanike hinnangul on Balkani riikidest, Tšehhist ja Slovakkiast Lähis-Itta saudide raha eest müüdud kuni 1,2 miljardi euro väärtuses relvastust. Endise USA Süüria suursaadiku sõnul kasutatakse kauba kohaletoimetamiseks CIA logistilist abi.

Relvakaubanduse lõppu pole näha enne, kui selle rahastajad oma kraane kinni ei keera. Ekspertide sõnul jätkub Saudi Araabial naftat veel vähemalt 70 aastaks.

Tagasi üles