Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Maailm ootab ärevusega Trumpi reaktsiooni Iraani tuumaleppele

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
USA president Donald Trump pidamas kõnet ÜRO peaassamblee ees New Yorgis, kus ta kritiseeris teravalt Iraani tuumalepet ja andis mõista, et soovib sellest taganeda. | FOTO: Spencer Platt/AFP/Scanpix

Ettearvamatu USA president Donald Trump võib lähipäevil teha järjekordse hullu tembu ning viia pinged läänemaailma ja Iraani vahel uutesse kõrgustesse.

Pühapäev on seatud tähtajaks, mil Trump peab langetama oma otsuse Iraani tuumaleppe tuleviku üle. Praeguse hetkeni ei ole veel päris selge, millise otsuse Ühendriikide president teeb ning kas tõesti jätkab ta samasugust karmi Iraani-liini nagu eelmisel kuul ÜRO Peaassamblee ees esinedes.

Toona nimetas Trump Iraani tuumalepet häbiväärseks ja jättis õhku tõsised küsimärgid USA edasise tegevuse osas. «Iraani lepe oli üks halvimaid ja ühepoolsemaid leppeid, millega USA kunagi seotud on olnud,» märkis Trump. «Ausalt öeldes on see lepe USA jaoks häbiväärne, ja uskuge mind, see pole viimane kord, kui te sellest kuulete.» Samuti ründas Trump teravalt Iraani valitsust, nimetades sealset režiimi demokraatia maski kandvaks korrumpeerunud diktatuuriks.

Washington Posti allikatele tuginedes tunnistab Trump tuumaleppe kehtetuks, sest tema hinnangul pole lepe kooskõlas USA rahvuslike huvidega. Kui Trump sel nädalal dokumenti ei ratifitseeri, peab USA Kongress Iraani-vastaste majandussanktsioonide üle uuesti otsustama. Selline areng ähvardaks aga kogu 2015. aastal sõlmitud tuumaleppe tuleviku olematuks muuta.

Kaks aastat tagasi leppisid kuus suurriiki, niinimetatud P5+1 (mis hõlmas endas ÜRO Julgeolekunõukogu alalisi liikmeid ning Saksamaad) ja Iraan kokku tuumaleppes. Olulisim osa dokumendist keskendus sellele, et piirata Iraani suutlikkust toota plutooniumi ja uraani, mida kasutatakse tuumarelvade valmistamiseks. Vastutasuks lubati leevendada Iraani vastu suunatud majanduslikke sanktsioone.

Trump on varem avaldanud rahulolematust seoses tema eelkäija Barack Obama ja toonase välisministri Hillary Clintoni otsusega Iraan tuumaleppe abil poliitiliseks suurjõuks muuta. «Kui pöörame pilgud ajas neli või viis aastat tagasi, olid nad suremas,» kommenteeris Trump veel enne presidendiks saamist. «Neile olid kehtestatud sanktsioonid, mis neid surnuks lämmatasid, ja nad poleks isegi ohtlikuks saanud.»

Kui president otsustaks leppe peatada, ei tähendaks see USA jaoks automaatselt leppest väljumist, kuid annaks Kongressile 60 päeva aega otsustada, kas sanktsioonid taastada või mitte.

Kuna lepet ei sõlmitud lihtsalt Iraani ja USA vahel, vaid osalised olid ka tuumalepet toetavad Hiina, Venemaa, Prantsusmaa, Ühendkuningriik ja Saksamaa, on Trumpi võimalused kokkulepe täielikult tühistada väikesed. Sellest hoolimata võib ta suhteid pingestades ohustada leppe tulevikku.

Suurbritannia peaminister Theresa May manitses Trumpi ja lausus, et tema hinnangul on tuumalepe regionaalse julgeoleku jaoks võtmetähtsusega. Trump ja May on omavahel samuti leppest rääkinud ning otsustanud, et enne otsuse vastuvõtmist ollakse omavahel ühenduses.

Isegi Iraani välisminister Javad Zarif ei välistanud leppe jätkumist, juhul kui USA peaks sellest lahkuma. Zarifi sõnul sõltuvad Iraani edasised valikud sellest, kuidas rahvusvaheline kogukond pärast võimalikku otsust USAga käitub.

Väljaande Politico sõnul on selge, et isegi kui Trump peaks USA tuumaleppest eemale tõmbama, ei tähendaks see dokumendile kindlat hukatust, sest kokkulepet toetab ülejäänud P5+1 riikide kõrval ka Euroopa Liit, kes üritaks koos mõõdukamate Iraani jõududega lepet elus hoida.

Trumpi Iraani-teemalisest sõnavõtust oodatakse ka, et president kuulutaks Iraani revolutsioonilise kaardiväekorpuse terroriorganisatsiooniks. Iraani võimud on avaldanud lootust, et ehk sellist teadet siiski ei tule. USA poole saadeti sel teemal teele ka ähvardus: «Kui nad seda teevad, on Iraani reaktsioon kindel, otsustav ja purustav ning Ühendriigid kannatavad selle tagajärgede käes,» vahendas Iraani riiklik uudisteagentuur IRNA välisministeeriumi esindaja Bahram Qasemi sõnu.

Kaardiväekorpuse ülem Mohammad Ali Jafari hoiatas, et leppest taandumise korral peaks USA liigutama oma sõjaväebaasid Iraani rakettide 2000-kilomeetrisest laskeulatusest välja, ja lubas, et Teheran kiirendaks sellisel juhul raketiprogrammi.

Tagasi üles