Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

E-valimiste rekord jääb aastateks löömatuks

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
KOV volikogu valimised - eelhääletamine | FOTO: Dmitri Kotjuh/ Järva Teataja/ Scanpix

Eesti e-valimiste ajaloos sündis eile järjekordne rekord, sest nii andis oma hääle 186 034 inimest. See tähendab, et kahe aasta tagust üldist rekordit 176 329 ületati 9705 häälega ning nelja aasta tagust kohalike valimiste rekordit 133 662 hääletajat 52 72 häälega. Tugevast häälte arvu kasvust hoolimata on tõenäoline, et järgnevatel valimistel seda rekordit ei ületata.

Selle põhjuseks on asjaolu, et järgmistel valimistel kehtib teistsugune seadus. Nimelt lubas senine seadus e-valimistel kesta seitse päeva ning see reegel kehtis ka seekordsetel valimistel. Ent praeguse valitsuskoalitsiooni soovil otsustati, et edaspidi saab hääletada e-valimistel ainult kolme päeva jooksul – nagu ka eelvalimistel paberhäälega.

Tartu Ülikooli vanemteaduri, valimiskäitumise eksperdi Mihkel Solvaku sõnul näitab senine kogemus, et e-valimiste perioodi esimesel ja viimasel päeval on valimisaktiivsus kõige suurem. Näiteks anti 2015. aasta riigikogu valimistel esimesel päeval 21 protsenti ja viimasel päeval 19 protsenti kõigist e-häältest. See tähendab, et ülejäänud viie päeva jooksul anti kokku 60 protsenti e-häältest ehk umbes 100 000 häält. Ent kui suur hulk sellest kaoks, kui esimese ja viimase päeva vahele jääkski vaid üks päev?

«Kindlasti mitte selle 100 000 hääle võrra, see oleks riigikogu valimistel lausa 11 protsenti koguvalijaskonnast. Aga võib kindel olla, et arvestatav osa valijaid jääks eemale, sest kui juba harjumuseks tehtud mugava valimisviisi kasutamine tehakse ebamugavamaks, ei hakka paljud inimesed kasutama uuesti varasemat ja ebamugavamat varianti,» selgitas Solvak.

«Kui paljud meist sooviks näiteks hakata uuesti makse paberil deklareerima, kui oleme saanud seda vahepeal teha mugavalt elektrooniliselt? E-valimised on osa meie valimisreeglitest ja valimisreeglid peaksid poliitilistest tõmbetuultest puutumata jääma,» lisas ta.

Kevadel, kui valitsus tegi otsuse valimiste pikkust vähendada, selgitas IRLi kuuluv keskkonnaminister Siim Valmar Kiisler, et praegu on valimisviisid liiga erimoelised. «Seni on olnud valimiste tähtajad väga erinevad: eelhääletus on ühel ajal, maakonnakeskustes eelhääletus teisel ajal ja e-hääletus kolmandal ajal. Inimesed ei saa aru, millal ja kuidas valida saab,» põhjendas 2005. aastal e-valimiste alguse juures olnud poliitik.

Samal ajal oli Reformierakonna esimees Hanno Pevkur pigem seda meelt, et liikuda tuleks sinnapoole, kuhu liigub ka ülejäänud maailm (vt kommentaari) ehk valimiste aega tuleks pikendada. «Loogika on selles, et meil oleks vaja rohkem inimesi valima suunata ja valimisaktiivsust tõsta ning esimene samm oleks pakkuda võimalust pikemalt hääletada,» põhjendas ta oma ettepanekut. «E-hääletuse pikendamine ei maksaks midagi lisaks, aga annaks võimaluse, et rohkem inimesi jõuaks oma valiku teha.»

_______

KOMMENTAAR

Mihkel Solvak
Johan Skytte poliitikauuringute instituudi vanemteadur

Valimiskorralduse muutust üle maailma vaadates on selge suund valimistel osalemise lihtsustamise poole. Pakutakse pikemaid eelhääletamise perioode ja pakutakse rohkem kaughääletamise viise, nagu posti teel hääletamine. Neid kasutavad valijad ka reaalselt järjest rohkem. Näiteks hakati Šveitsis 1960. aastatel pakkuma piiratud valijatele posti teel hääletamise võimalust ja laiendati seda järk-järgult kogu valijaskonnale, selle tulemusena antakse Šveitsis tänapäeval ligi 70 protsenti häältest posti teel ja vaid vähemus käib jaoskonnas valimas või hääletab elektrooniliselt, mis on seal ka võimalik.

Eesti puhul on saavutatud tase, kus juba 2014. aasta Euroopa Parlamendi ja 2015. aasta riigikogu valimistel anti iga kolmas hääl elektrooniliselt ehk see on väga populaarne valimisviis. E-valimise ja eelvalimise perioodi lühendamine teeks hääletamise keerulisemaks ja suure tõenäosusega vähendaks valimisosalust, sest kui inimesel tehakse osalemine keerulisemaks, siis teatud seltskond, kellele valimisviisi mugavus on oluline osalemise kriteerium, ei läheks ilmselt paberhääletamise juurde tagasi.

Tagasi üles