Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Volikogu juht teenib nelja saarlase kuupalga

2
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Volikogu juht teenib nelja saarlase kuupalga. | FOTO: Arvo Meeks/Valgamaalane

​Saaremaa vallavolikogu vastvalitud esimehe, terviseameti eksjuhi Tiiu Aro töötasu suurus tekitab kohalikus kogukonnas paksu verd.

Endise kõrge riigiametniku ja kunagise sotsiaalministri Aro uus töötasu on 300 euro võrra suurem, kui ta teenis oma viimasel ametikohal, hoopis laiema haardega terviseametit juhtides. Pärast kohalikke valimisi Reformierakonna ridadesse astunud naise töötasuks kinnitati ühendvalla volikogu 3. novembri istungil 3800 eurot.

See tekitas opositsioonis pahameelt, sest varem on Saaremaa linna- või vallavolikogude juhtidele makstud üldjuhul mõnesajaeurost hüvitust. 65-aastase Aro puhul ongi esimene kord, kus volikogu esimehe koht sai palgaliseks. Seda Eesti ühes madalamate töötasudega maakonnas.

Saaremaa on Hiiumaa kõrval üks madalama palgatasemega maakondi. Eestis keskmiselt oli teises kvartalis keskmine palk 1242 eurot, kuid Saaremaal 884 eurot. Ehk siis Aro hakkab teenima maakonna keskmisest üle nelja korra suuremat palka.

Saare senist suurimat, 400-eurost hüvitust sai Lääne-Saare valla endine volikogu juht Urmas Lehtsalu, kes uude volikokku ei pääsenud. «See (Aro palganumber – toim) kindlasti riivab inimeste õiglustunnet,» ütles ta.

Lehtsalu pakkus, et esimehe palk võiks olla vähemalt kolmandiku võrra väiksem. «Ma ei usu, et see töö nüüd nii kontimurdev on. Aga eks volikogu on nii otsustanud,» sõnas ta.

Kuid tõsi on seegi, et Saaremaal pole ühelgi volikogu juhil enne nii laia tööpõldu olnud, sest uues Saaremaa vallas on kokku üle 32 000 elaniku. Needsamad inimesed valisid otsuseid tegema 31-liikmelise volikogu, mille etteotsa Aro sai.

1990. aastate teises pooles sotsiaalministri ametitki pidanud Aro jättis suvel töö terviseameti tipus. Pärast lahkumist naasis ta oma sünnilinna Kuressaarde, kus asus septembrist kohalikus haiglas tööle naistearstina.

Juba järgmisel kuul toimunud valimistel oli Aro Reformierakonna kandidaat vallavanema kohale. Ta kogus võrdlemisi tagasihoidlikud 210 häält, jättis töö arstina ning juba esimesel volikogu istungil valiti hoopis volikogu esimeheks. Vallavanemaks sai Kuressaare endine linnapea Madis Kallas, kelle palk on samuti 3800 eurot. Sotsiaaldemokraate esindav munitsipaalpoliitik sai endale appi ka viis 2900-eurose palgaga abivallavanemat.

Ent selsamal 3. novembri istungil pakkus opositsioon välja, et esialgu võiks volikogu esimees siiski saada 3000-eurost palka. Umbes sinna suurusjärku jääb mitme teise, jõukama vallavolikogu esimehe töötasu.

Opositsiooni kuuluva valimisliidu Saarlane liige, kauaaegne Salme vallavanem Kalmer Poopuu märkis, et KOKSi (kohaliku omavalitsuse korralduse seadus) järgi on esimehe tööülesanneteks volikogu istungi juhatamine, dokumentide allakirjutamine ja muu selline.

Seepärast leidiski nende, paljuski endiste vallajuhtide valimisliit, et 3800-eurone kuupalk on seda tööd arvestades ebaproportsionaalselt suur. «Tulevikus, kui põhimäärusse tulevad täpsemad tööülesanded, võib juba edasi vaadata,» ütles Poopuu.

Oodatult ei läinud nende ettepanek läbi ja 3800-eurose palga poolt hääletas 18 volikogu liiget, vastu oli üheksa. Aro, kelle rahakoti üle arutelu käis, jäi ise hääletusel erapooletuks. Kuigi volikogu määras talle ka hüvitise auto ja telefoni eest, siis neist plaanib ta loobuda.

See, et vallavanema ja volikogu esimehe palk on võrdselt 3800 eurot, lepiti Aro sõnul kokku juba ühinemisläbirääkimiste käigus, kui tema nimest veel õigupoolest juttugi polnud. «Nii et see pole minule tehtud personaalne palk,» ütles ta.

Aro tunnistas, et seoses tema palganumbriga võib inimestel olla erinevaid arvamusi. «Loodan, et vallavalitsus koos volikoguga teeb kõik selleks, et Saaremaal oleks rohkem hästi tasustatavaid töökohti ja saarlaste elu läheks seeläbi paremaks,» lausus ta.

Arvestades, et varem sai esimees põhitöö kõrvalt volikogu juhtimise eest mõnesajaeurose hüvituse, siis palgaline esimees saab umbes 10 korda nii suurt tasu. Sotsiaaldemokraatide veetav võimuliit leidis, et koht tuleb palgaliseks teha, sest amet nõuab varasemast suuremat pühendumust.

Ühtlasi tähendab see, et volikogu juht mujal töötada ei tohi. Nii pidigi Aro pärast kõigest kaht kuud jätma oma arstitöö Kuressaare haiglas.

Uus olukord andis volikogule palga määramisel vabad käed. Lausa nii vabad, et Saaremaal võeti vallajuhtide töötasu määramisel aluseks riigikogu liikme 3437-eurone palk. Arutelude käigus jõutigi selleni, et sellisest töötasust Saaremaa vallavanemale ja volikogu esimehele ei piisa.

Nüüd põhjendatakse otsust sellega, et täpset valemit volikogu esimehe palga arvutamiseks ju pole. Lisaks lepiti kokku, et järgmise nelja aasta jooksul palgatõusuks lootust pole.

«Kaaluti töökoormust, vastutust ning ootusi, ja leiti, et palk võikski olla 3800 eurot,» selgitas arutelude juures olnud volikogu Reformierakonna kohaliku fraktsiooni juht Jaanus Tamkivi.

Palgalisi volikogu esimehi on mujalgi, näiteks Narvas, kus elanikke kaks korda rohkem, kuid palk nii kõrgele ei küündi. Sama lugu on olnud ka näiteks Tartuga, kus elanikke uuest Saaremaa vallast koguni kolm korda enam, kuid kus palgaline esimees sai seni 3100 eurot kuus.

Küll aga on näiteks Elva vallas Saaremaaga sarnane olukord, kus varem sai esimees hüvitust, kuid nüüd plaanitakse palgalist esimehe kohta. Esimehe palka pole veel kinnitatud, kuid kõige kindlamalt on räägitud 2500-eurosest palgast.

Volikogude esimeestest teenib Eestis kõrgeimat, umbes 5300-eurost töötasu Tallinna volikogu esimees.

LISALUGU

Hüvitussegadus riigikogulastega

Tänavu said kohalike omavalitsuste volikogudesse kandideerida ka riigikogu liikmed. Sellest võimalusest haarasid paljud ja tuntud nimi tagas nii mõnelegi neist edu. Kui Postimees loo tegemise käigus valdade ja linnadega suhtles, siis selgus, et luba kahel toolil istuda tekitab tasustamisega seoses pisut segadust.

Nimelt on seaduses kirjas, et kui riigikogu liige istub korraga kahel toolil ning on volikogus lihtliige, esimees või aseesimees, siis töötasu ta volikogu töö eest ei saa. Hüvitise maksmisega asjad seaduses nii selged ei ole. See jätab üksjagu tõlgendamisruumi.

Nii näiteks otsustas Rae vallavolikogu, et riigikogu liikmest esimehele, reformierakondlasele Laine Randjärvele ei maksta töötasu ega hüvitata tööga seotud kulusid. Pärnus plaanitakse Andres Metsojale (IRL) volikogu esimehe tööga seotud kulud hüvitada küll. Viljandis pakuti Helir-Valdor Seederile (IRL) küll 550 euro suurust hüvitist, kuid riigikogulane otsustas sellest loobuda.

Selgub, et vastust tuleb otsida nn kahe tooli seaduse eelnõu teise lugemise seletuskirjast, mis selgitab, et volikogu töö eest neile töötasu ei maksta, sest riigikogu liikmed on sotsiaalselt piisavalt kaitstud. Nii ei kaasne neile volikogu töös osalemise tõttu töötasu kaotust.

«Arvestamaks aga Euroopa kohaliku omavalitsuse hartas sätestatud nõudega tagada kohaliku omavalitsuse esinduskogu liikmetele vastavate ülesannete täitmisel tekkinud kulutuste õiglane rahaline kompenseerimine, ei piirata riigikogu liikmest volikogu liikme õigust saada volikogu liikme ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest hüvitust,» seisab seletuskirjas. PM

Tagasi üles