Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

President Kaljulaid pääses suurte naiste sekka. Kas põhjendatult?

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
FOTO: Artur Kuusi illustratsioon

Eesti riigipea on ametis olnud napilt üle aasta, aga juba murdis ta ühte seltskonda Hillary Clintoni ja Taylor Swifti, Beyoncé ja J. K. Rowlingiga. Iseasi, kui tõsiselt tasub seda läbimurret võtta.

Kadriorul oli üle Atlandi Jersey Citysse saata kriitiline sõnum.

Jersey Citys idakaldal, kust Hollandi tunnel viib Hudsoni jõe alt New Yorgi südamesse Manhattanile, olid äriajakirja Forbes toimetajad kirjutanud president Kersti Kaljulaidi kontosse ettevõtmise, millega Eesti riigipea pole sugugi seotud.

Tegelikult tahtsid heledate välisseintega karpjas kontorihoones töötavad Forbesi toimetuse liikmed Kaljulaidile üksnes head. Nad olid valinud ta maailma saja kõige võimukama naise hulka. Kuigi Kaljulaidi koht, 78., pole selline, mis võitlustel medalit vääriks, oli see ikkagi esimene kord, mil keegi Eesti naistest Forbesi kuulsas tabelis üldse löögile pääses.

Sedasi jõudis Eesti viimaks ühele pulgale lõunanaabritega. Läti president Vaira Vīķe-Freiberga mahtus maailma võimukaimate naiste pingeritta juba esimesel korral, mil Ameerika majandusajakiri sellise tabeli kokku pani: 2004. aastal kuulus talle 70. koht. Ka kahel järgmisel aastal jõudis Vīķe-Freiberga esisajasse, vastavalt 48. ja 63. kohale, kuid kadus sealt niipea, kui tema teine ametiaeg Läti eesotsas läbi sai. Leedu president Dalia Grybauskaitė, kes astus ametisse aastal 2009, pälvis Forbesi toimetajate tunnustuse esimest korda mullu, mil ajakiri paigutas ta 72. kohale. Tänavuses edetabelis kerkis ta neli kohta kõrgemale.

Aeg, mille jooksul suutis Kaljulaid võita Forbesi tähelepanu, oli vähemasti Grybauskaitėga võrreldes imelühike: ta oli riigipeaks saanud vaid pisut rohkem kui aasta eest. Seetõttu on arusaadav, et presidendi kantseleile, nagu tunnistab Kadrioru avalike suhete nõunik Taavi Linnamäe, tuli Kaljulaidi valimine maailma võimukaimate naiste hulka positiivse üllatusena.

Aga teine üllatus oli veel varuks. See ilmnes siis, kui kantselei töötajad lugesid Forbesi põhjendust, miks väärib Eesti president kohta esisajas.

Liialdatud tunnustus

Forbes tõi täpselt välja, et Kaljulaid on 47 aastat vana, on abielus ja nelja lapse ema, et tal on magistrikraad ärijuhtimises – need andmed on kergelt leitavad. Aga kõige viimane lause Forbesi koostatud kirjelduses pani presidendi kantseleid kulmu kergitama. Seal seisis:

«Praegu juhib Kaljulaid Eesti püüdlusi luua oma riiklik krüptoraha, mida nimetatakse estcoiniks.»

See on huvitav infokild, mis Eesti digiteemadega hästi haakub, möönab nõunik Linnamäe, kuid paraku siiski teema, mida president ei vea ja millega ta ka ei tegele. «See on natuke hoogne kirjeldus,» lisab Linnamäe naerdes. Aga ta võttis Forbesi väidet ikkagi sedavõrd tõsiselt, et lasi kolleegidel kantseleist läkitada teisele poole ookeani Jersey Citysse märkuse: kõik pole päris nii, nagu ajakiri väidab.

Forbes arvestas saabunud märkusega. Jutt Kaljulaidi seostest estcoin'idega, mis on tõepoolest saanud teemaks seoses Eesti pakutava e-residentsusega, kadus ajakirjast kui tina tuhka. Nagu poleks seda seal kunagi olnudki.

Aga kui Forbes, iseenesest lugupeetud väljaanne, mis ilmub kümmekonnas riigis – ja ilmus sel kümnendil paar aastat eestikeelsena ka Eestis –, poogib Kaljulaidile tema võimukuse suurendamise nimel külge teeneid, mida tal pole, on alust küsida, kui tõsiselt tasub ajakirja koostatud edetabelit üldse võtta. Seda enam, et tegelikult ei tea keegi, kuidas on tuntud ja tähtsatel kohtadel naised üldse pingeritta seatud. Forbesi kommunikatsioonijuht Christina Vega seletas Arterile, et arvesse läheb neli näitajat: käsutatava raha hulk, olgu firma või riigi juhina; tegemiste kajastused ajakirjanduses; tegevusvaldkonnad; ja mõju eri elualadele.

Aga kuidas need näitajad omavahel suhestuvad – rääkimata tõsiasjast, et mõju hindamine on subjektiivne –, selle kohta Forbes infot ei anna. Erinevalt näiteks veebiväljaandest U.S. News, mis kasutab riikide reastamiseks eri kategooriate alusel põhjalikke ja avalikke valemeid. Sedasi pole Forbesi võimukate naiste edetabeli tulemused sugugi kontrollitavad.

Liiati ei tasu unustada, et sedasorti tabelid teenivad ka selle koostaja pragmaatilisi ja ärilisi huve.

Turunduse tööriist

Postimehe välistoimetuse juhataja Evelyn Kaldoja, innukas välisajakirjanduse tarbija, on näinud mitmesuguseid edetabeleid. Mõned neist on äärmiselt faktipõhised: näiteks ajakiri Foreign Policy reastab läbikukkunud riigid selge indeksi alusel ning Ameerika mittetulundusühing Freedom House arvutab välja riikide vabaduse skoori. Aga kuna Forbesi võimukate naiste tabelis ühegi nime taga mingit punktisummat ei leia, ütleb Kaldoja esitatud andmete vähesuse tõttu Forbesi pingerea kohta: «Suhteliselt suvaliselt koostatud.»

See, mis pingereale kaalu lisab, on Forbesi enda hea ja tuntud nimi. Avaldab ju ajakiri juba kolm kümnendit maailma miljardäride edetabelit ning kolm ja pool kümnendit Ameerika rikkaimate inimeste edetabelit. Mõlemad on alati pälvinud rohket viitamist-tsiteerimist. Mõjukaimate naiste edetabel on veel üks pingerida, millega võita suurt tähelepanu. (Eks ole selle kinnituseks ka siinne kirjutis.)

Lühidalt: võimukaimate naiste tabel on Forbesi eneseturundamise tööriist.

Seda tõdemust toetab ka välistoimetaja Kaldoja. «Inimestele meeldib tabeleid lugeda,» ütleb ta. Ega ilmaasjata koosta neid kõik, kel selleks vähegi võimalust, kas või reisijate hulgas populaarne Lonely Planet. Teate ju küll: 10 kohta, mida tänavu külastada; 10 lahedamat naabruskonda; 10 soodsamat paika jne. Kusjuures pange tähele, märgib Kaldoja, kuidas nood kohad on valitud – ikka nii, et koguda tähelepanu maailma eri kantidest ja nurkadest. Nii saab oma materjali vastu ärgitada laialdast huvi ning tekitada oma veebiküljele top-10s mainitud kohtadest tihedat «liiklust».

Forbesi naiste edetabelit ei tasu liiga tõsiselt võtta ka seetõttu, et see on üks paljude teiste samasuguste tabelite seas, olgugi tuntumaid. Näiteks Forbesi konkurent, äriajakiri Fortune koostab maailma parimate liidrite pingerida, kus leedukate president Grybauskaitė hoiab 45. kohta – enne räppar Chance the Rapperit. Kaljulaidi Fortune’i tabelis pole. Nagu pole teda ega ka Grybauskaitėt kiirelt areneva digiväljaande Richtopia koostatavas maailma 250 edukaima-võimekaima naisjuhi seas.

Ent need tõsiasjad ei tähenda, et Kaljulaidi jõudmist Forbesi edetabelisse võiks pidada väheoluliseks. Pole ju sugugi sage, kui mõni Eesti naine pälvib rahvusvahelistes pingeridades tunnustust. Viimati sai selle au osaliseks Kristiina Ojuland, kes pälvis 2003. aastal Šveitsis Davosis Maailma Majandusfoorumil tulevikujuhi tiitli.

Kuid hoopis teine asi on küsimus, kas osutatud tunnustus on piisavalt veenev ja põhjendatud. Või vaatasid Forbesi tabeli koostajad, kes eraldasid ligi pooled esisaja kohad ameeriklannadele, muu maailma kaarti ja leidsid sellel Eesti, kelle riigipea sobis valikusse ideaalselt: noor, kena, väiksest riigist, Ida-Euroopast? Mitmekesisusest elu ühe keskse väärtuse teinud ameeriklastele pidi Kaljulaid olema kui taevalik leid.

Meeste tihe konkurents

Seda, et Forbesi võimukate naiste valikus peitub tugev annus subjektiivsust, näitab Kaljulaidi osalemine veebruaris Müncheni julgeolekukonverentsil. Seal ei teadnud arutelupaneeli juht teda silmates, kellega tegu, ning palus, nagu kirjeldab toimetaja Kaldoja, anda mikrofoni «prouale sealt-ja-sealt reast». Ehk teisisõnu: kõigest üheksa kuud tagasi oli Kaljulaid isegi asjaomastes poliitringkondades tundmatu.

Aga ta tegi tööd, et teda tundma saadaks: jagas Münchenis lahkelt intervjuusid ja toimetas usinalt kuluaarides.

Ent Forbes hindas tema puhul siiski muud. Mõjukate naiste pingereas toob ajakiri Kaljulaidi puhul lisaks sellele, et ta on eesti esimene naispresident, esile, et ta «juhib vaikset digitaalset revolutsiooni». Lühikese saatekirja põhiosas kiidab Forbes Eestit e-valimiste, e-residentsuse ja e-kooli, ID-kaardi ja digiretsepti ning isegi pakirobotite eest.

Need on aga kõik arengud, mis said tuule tiibadesse juba ammu enne, kui Kaljulaid sai presidendiks. Ja seostuvad pigem eelmise presidendi, Toomas Hendrik Ilvese tegevusega, mida kinnitab ka rida vastutusrikkaid juhikohti, kuhu ta valiti, alates Euroopa Liidu e-tervise töörühma esimehe ametist ning lõpetades Maailma Majandusfoorumi küberjulgeoleku-teemalise nõukogu esimehe ametiga. Kuid ainus vähegi kõnekas rahvusvaheline edetabel, kuhu Ilves meespoliitikute raskekahurväe konkurentsis riigipeana pääses, oli Forbesi kolme aasta tagune nimekiri küberpoliitika ekspertidest, keda tasub Twitteris jälgida.

Nõnda jääb nõustuda sotsioloog Juhan Kivirähkiga, kes sedastab, et napilt aasta ametis olnud Kaljulaid sai kõrge koha Forbesi pingereas samalaadse avansina, nagu USA eelmine president Barack Obama sai Nobeli rahupreemia – samuti pärast esimest aastat riigipeana. «Vaevalt Kaljulaid Euroopa Kontrollikoja saavutuste eest sinna tabelisse pandi,» lisab Kivirähk.

Nii nagu presidendi tagasihoidlikkust kilbile tõstev nõunik Linnamäe, nii näeb ka endine valitsuse meedianõunik Ave Tampere Kaljulaidi 78. kohas tunnustust ennekõike Eestile. «Väikse riigina peame tegema iga päev tööd selle nimel, et meid teataks, et meid märgataks,» ütleb ta. «Forbesis esile tõstetud teemad, digi ja uus majandus, on tõesti midagi, mille üle võime uhked olla. Kuid me ei tohi jääda loorberitele puhkama, vaid peame süsteemselt oma lugu maailmas rääkima. Ja on igati kiiduväärt, et president Kaljulaid silmanähtavalt selles suunas pingutab.»

Ega presidendi meeskond Kaljulaidi kiiret tõusu maailma võimukamate naiste pingeritta üle tähtsustagi, kinnitab nõunik Linnamäe. Kui seal millelgi suuremat tähendust on, siis tema hinnangul ehk sellel, kes kuuluvad esikolmikusse, kuid mitte sellel, kes sai 57., 63. või 81. koha. «See on suhteliselt juhuslik,» oletab ta. «Seda ei tasuks liiga põhjalikult analüüsida, mis jäi puudu, et saada 78. koha asemel 73. koht.» Ning lisab siis: «Mingeid tegevusi me ei planeeri, et tõusta.»

Niisiis võiks selle loo pealkiri kõlada ka nii: «President Kersti Kaljulaid andis Ameerika popstaarile Beyoncéle loobumisvõidu.» Beyoncé Knowles hõivas Forbesi pingereas 50. koha.

Aga vaadaku Kaljulaid korraks selja taha ka: seal hingab talle ainult seitse kohta tagapool kuklasse teine Ameerika popstaar Taylor Swift. Äkki tema tahab tõusta? Et mingi väikeriigi presidendile mitte kaotada.

TABEL

Forbesi võimukaimate naiste pingerida

1. Angela Merkel, Saksamaa liidukantsler

2. Theresa May, Suurbritannia peaminister

3. Melinda Gates, USA filantroop

4. Sheryl Sandberg, Facebooki tegevjuht (USA)

5. Mary Barra, General Motorsi juht (USA)

6. Susan Wojcicki, Youtube’i juht (USA)

7. Abigail Johnson, Fidelity Investmentsi president (USA)

8. Christine Lagarde, Rahvusvahelise Valuutafondi peadirektor (Prantsusmaa)

9. Ana Patricia Botín, Banco Santanderi esimees (Hispaania)

10. Ginni Rometty, IBMi juht (USA)

...

17. Federica Mogherini, Euroopa Liidu nn välisminister (Itaalia)

21. Oprah Winfrey, USA telesaatejuht

26. Kuninganna Elizabeth II

27. Anna Wintour, Vogue’i peatoimetaja

65. Hillary Clinton, USA poliitik

68. Dalia Grybauskaitė, Leedu president

73. Miuccia Prada, Itaalia moelooja

77. Kathleen Kennedy, USA filmiprodutsent

78. Kersti Kaljulaid, Eesti president

79. Arianna Huffington, USA kolumnist ja ärinaine

88. J. K. Rowling, inglise kirjanik

TABEL 2

Spikker pürgijaile

Selleks et pääseda Forbesi saja võimukaima naise pingeritta, tuleb kasuks, kui:

  • tegutsed USA tehnoloogiasektoris

  • oled rahvusvahelise kaaluga riigi- või ärijuht

  • sul on palju raha

  • tegutsed lisaks oma põhivaldkonnale veel mitmes sfääris

  • sul on sotsiaalmeedias palju jälgijaid

Allikas: Time.com

Tagasi üles