Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Tõelise eestlase test

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
FOTO: Mihkel Maripuu

Tosin küsimust, mis aitavad teil – aga ennekõike neil, kes seda alles tahavad – jõuda selgusele, kui palju on teis (ja neis) tegelikult ehtsat eestlast.

Kas olete pannud tähele, kuidas tasahilju, ettevaatlikult, samm-sammult on alanud õige ja tõelise eestlase määratlemine? Kui ei ole, lubage sissejuhatuseks meenutada.

Mullu kevadel pidas Tartu Ülikooli isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia professor Anu Realo inauguratsiooniloengu, mille kokkuvõte Postimehe vahendusel kõlas: õige eestlane on see, kes tahab eestlane olla ja ennast eestlaseks peab.

Eelmise aasta lõpus andis vastne president Kersti Kaljulaid intervjuu Maalehele, kus nii põlistas kui ka laiendas professor Realo öeldut: «Eestlane on igaüks, kes ennast eestlaseks peab.» Ta lisas: «Eestlane võib olla ka inimene, kes on võtnud e-residentsuse tunnistuse ja siis ta tuleb sulle Slushil ütlema: saad aru, ma olen nii eestlane!» (Slush on tehnoloogia- ja idufirmade iga-aastane rahvusvaheline üritus Helsingis.)

Oma ametiaja esimeses iseseisvuspäeva kõnes tänavu talvel täpsustas ja ahendas president Kaljulaid eestlase määratlust: «Eestlane saab olla igaüks, kui ta tunnustab meie keelt, kombeid ja väärtusi. Nii saab ta ise pidada end eestlaseks ja saame seda teha ka meie.» Tõepoolest, nii presidendi kui ka psühholoogiaprofessori varasema pakutud definitsiooni järgi võiks iga Eesti inimene, kes tahab ühel päeval saada näiteks ameeriklaseks, Ameerika võimude ees ju argumenteerida: ameeriklane on igaüks, kes ennast ameeriklaseks peab. Sõna «ameeriklane» võib selles lauses asendada mõistagi iga muu rahva ja rahvuse esindajaga. Aga vaevalt Ameerika või ükskõik mis muu riigi võimud toda enesemääratlust kuulda ja tõsiselt võtaksid.

Äsja liitus ehtsa eestlase määratlejatega ka muusik-kirjanik-ekspoliitik Mihkel Raud, kes andis välja raamatu «Eestlase käsiraamat. 100 asja, mida õige eestlane teeb».

Arter ei taha õige ja tõelise eestlase otsijatest maha jääda. Seda enam, et ega põhiseadus anna presidendile ega professorile, popmehest rääkimata, õige ja tõelise eestlase määratlemise ainuõigust. Küll aga jääb Arter oma tõelise eestlase testi välja pakkudes truuks põhiseadusele, mis sõnastab Eesti riigi mõttena eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade.

Ega muud, kui haarake pliiats ja tehke iga küsimuse järel märge kasti «jah» või «ei».

Kui laulupeol kõlab Gustav Ernesaksa ja Lydia Koidula «Mu isamaa on minu arm», siis tunned, kuidas tahtest sõltumata tuleb kananahk ihule või klomp tõuseb kurku või pisarad valguvad silma – kuidas iganes su keha hingeliigutusele reageerib.

Jah □   Ei □

FOTO: Margus Ansu

Isegi kui arvad, et NATOsse kuulumine seab Eesti sõjamehed missioonidel surmaohtu ja ärritab asjatult Venemaad, ja leiad, et Brüssel on bürokraatlik koletis, kes kirjutab Eestile liiga palju tobedusi ette, saad sisimas aru, et ilma NATOsse ja Euroopa Liitu kuulumata oleks Eesti julgeolekul ja iseseisvusel peagi lõpp.

Jah □   Ei □

Tunned Oskar Lutsu «Kevadet» sedavõrd läbi ja lõhki, et oskad Arno-Teele-Tootsi-Imeliku armunelinurga vahekordi ja arenguid mitte üksnes lahata, vaid neid ka asjasse pühendamatuile arusaadavalt ja värvikalt seletada.

Jah □   Ei □

Kuigi tead, et mingit rahvusvahelist keelte iluduse võistlust, kus eesti keel olla saanud lausega «Sõida tasa üle silla» või «Laine loksub randa» itaalia keele järel teise koha, ei ole mitte kunagi toimunud, usud, et kui selline võistlus millalgi peetaks, saaks eesti keel päriselt ka maailmas vähemasti teise koha (kui mitte esimese).

Jah □   Ei □

FOTO: Scanpix

Heiskad riigipühadel ja riiklikel tähtpäevadel, olgu ilm kui sajune tahes, uhkustundega sinimustvalge Eesti lipu – ja mitte ainult siis, vaid tõmbad riigilipu hea meelega vardasse ka perekondlike tähtsündmuste puhul.

Jah □   Ei □

FOTO: Liis Treimann

Ükskõik millise riigiga Eesti jalgpallikoondis ka ei mängiks, oled isegi juhul, kui sind jalgpall ei huvita ega sütita, ikka ja alati Eesti poolt – rõõmustad, kui Eesti võidab, ja pisut kurvastad, kui kaotab.

Jah □   Ei □

Sellised laused nagu «Me oleme Tallinnast, me maksame!», «Kohe näha, et vanad sõbrad», «Seakari, aga mitte Tallinna raad» ja «John, lase vesi välja!» kõlavad oi kui tuttavalt, ei vaja mingit lahtiseletamist ning toovad ikka ja jälle muige näole.

Jah □   Ei □

FOTO: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Oled oma elus vähemalt korra pannud või võtnud käsitsi kartulit, ladunud vähemalt kahe meetri kõrguse puuriida nii, et see ka püsti jäi, või keetnud moosi, mis pole talve jooksul käärima läinud – või kui tõesti neist ühtegi pole teinud, on sul vähemasti rääkida kas või oma esiisade kogemusest üks verine seatapulugu.

Jah □   Ei □

Isegi kui sind ja su sugulasi pole küüditatud, tunned eesti rahvast tabanud traagikale mõeldes korvamatut ülekohut ja ääretut ebaõiglust, ning mis siin salata, jah, ka viha küüditajate vastu. Pead eluvõõrateks lollideks neid, kes imestavad: aga miks te politseid ei kutsunud?

Jah □   Ei □

FOTO: Tairo Lutter

Tead ja mõistad, et õiget jaanipäeva saab kombekohaselt tähistada ainult maal, mitte linnas, ja saad aru, et isegi kui jaanipäeval ähvardab minna rajuks joomiseks ja mõnikord ka löömaks, siis see käib lihtsalt asja juurde ja tuleb üle elada.

Jah □   Ei □

Sa ei pruugi teada ega mäletada, mis kõik on aastate jooksul kogunenud su riidekappi ja -sahtleisse, aga kui teeksid seal inventuuri, leiaksid kindla peale vähemalt ühe paari villaseid sokke või labakindaid – ja loomulikult käsitsi kootuid.

Jah □   Ei □

Kui keegi peaks Eestit ründama, olgu põhjast või lõunast, läänest või idast, olgu maalt, merelt või õhust, siis juhul, kui lähed, nagu öeldakse, püssi alla, näed ainult ühte valikut ja võimalust: suunata püssitoru Eesti ründajate vastu.

Jah □   Ei □

Tulemused

Pole kahtlust, et juhul, kui said 12 jah-vastust, oled tõeline ja õige eestlane. Kui said vähem, pea endaga aru. Mida vähem jah-vastuseid said, seda rohkem aru pea.

Tagasi üles