Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Kõrgete riigiteenijate palk hakkab rohkem sõltuma majanduse käekäigust

2
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Kersti Kaljulaid | FOTO: VPK / Facebook

Plaanitava seadusemuudatusega hakkaks riigikogu liikme palk majanduse käekäigust senisest rohkem sõltuma – nii võib kõrgemate riigiteenijate palk edaspidi tõusta igal aastal näiteks viis protsenti, kuid valmis tuleb olla ka palga vähenemiseks.

Riigikogu eelnõu korrastaks peale kõrgemate riigiteenijate ka prokuröride palgasüsteemi. Nii hakkaks presidendi, riigikogu liikme, ministri, aga ka näiteks riigikohtu liikme palk senisest enam sõltuma riigi majanduslikest näitajatest: tarbijahinnaindeksist ja sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise kasvust.

Kõrgemaks palgamääraks jääks 5200 eurot, prokuröride palk hakkaks omakorda sõltuma peaprokuröri sissetulekust.

Muudatuse vajadust põhjendatakse sellega, et praegune seadus kipub ajale jalgu jääma. «Olukorras, kus näiteks mitu aastat järjest toimub majandustõus, võib ametipalk võrreldes eelneva aastaga ikkagi langeda,» iseloomustatakse praegust olukorda riigikogu juhatuse ja kõigi parlamendi fraktsioonide esindajate möödunud nädalal põhiseaduskomisjonile esitatud kõrgemate riigiteenijate ametipalkade ja prokuratuuriseaduse eelnõu muudatusettepanekutes.

Palgad hoopis kahanenud

Tõepoolest, kui Eesti keskmine brutopalk on tõusnud  2012. aasta 887 eurolt tänavu teiseks kvartaliks juba 1242 eurole, siis riigikogu liikmete indekseeritud palk on võrreldes 2013. aastaga hoopis ligi 40 euro võrra kahanenud:

  • riigikogulase palk 2017. aastal: 3437,46 eurot
  • riigikogulase palk 2016. aastal: 3444,2 eurot
  • riigikogulase palk 2015. aastal: 3437,5 eurot
  • riigikogulase palk 2014. aastal: 3464,5 eurot
  • riigikogulase palk 2013. aastal: 3474,64 eurot
  • riigikogulase palk 2012. aastal: 3380 eurot

Tegemist on üsna väikese muutusega, kuid just see näitab praeguse seaduse suurimat puudust: indekseeritakse seadusega paika pandud kõrgeimat palgamäära, mitte eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud kõrgeimat palgamäära. Nii võibki juhtuda, et pikemas perspektiivis jääb riigi üldine palkade tõus ning majanduskasv kõrgemate riigiteenijate palkades arvestamata. Indekseerimise regulatsiooni ebakõladele on tähelepanu juhtinud ka Eesti Kohtunike Ühing.

Põhiseaduskomisjoni esimehe Marko Pomerantsi (IRL) sõnul on eelnõu eesmärk tagada, et kõrgemate riigiteenijate palgas kajastuksid majanduskeskkonna muutused. Kõrgemad riigiteenijad väärivad tema hinnangul palgamuutust.

Komisjonis toetati indekseerimise muutmist, küll aga ei leidnud toetust Reformierakonna ettepanek tõsta riigikogu liikme palgakoefitsienti seniselt 0,65-lt 0,75-le kõrgeimast palgamäärast. Ka ei muutu teised seni kehtinud koefitsiendid, kuid kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadusesse lisandus riigi peaprokuröri palgakoefitsient.

Põhiseaduskomisjon otsustas justiitsministeeriumi ettepanekul täiendada eelnõuga prokuröride palgasüsteemi niimoodi, et riigi peaprokuröri ametipalga koefitsiendiks jääks 0,85 kõrgeimast palgamäärast. Sama suur on palk ka näiteks riigikogu aseesimehel, õiguskantsleril, riigikontrolöril ja ministritel. Presidendi, riigikogu esimehe, peaministri ja riigikohtu esimehe ametipalga koefitsient on 1 ehk 5200 eurot.

Prokuröride palk hakkab tulevikus sõltuma peaprokuröri palga suurusest: juhtiv riigiprokurör saaks 95, juhtivprokurör 90, riigiprokurör 80, vanemprokurör 75, eriasjade prokurör 75 ja ringkonnaprokurör 70 protsenti riigi peaprokuröri ametipalgast.

Lisaks hakatakse riigi peaprokurörile, õiguskantslerile, riigisekretärile ja riigikontrolörile iga kuu maksma 20 protsenti ametipalgast esinduskuludeks.

Kõrgemate riigiteenijate ja prokuröride palgasüsteemi reguleeriv eelnõu jõuab teisele lugemisele 22. novembril.

Kuidas arvutatakse?

Indeksi arvutamine peaks muutuma senisest lihtsamaks, kuna kasutatakse riikliku vanaduspensioniga sarnast arvestust. Põhierinevus seisneb aga selles, et erinevalt pensionist võib näiteks riigikogu liikmete palk ka langeda.

«Indeksi kujunemine on identne pensionide indekseerimise indeksi kujunemisega, kuid erinevalt pensionide indekseerimise korrast, kus negatiivse indeksi puhul säilitatakse varasem tase, võib kõrgeim palgamäär ka langeda,» seisab muudatusettepanekus.

Ettepaneku järgi indekseeritakse kõrgeimat palgamäära igal aastal vastavalt majanduses toimunud muutustele ning igal aastal võetakse palgamäära indekseerimise aluseks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud kõrgeim palgamäär. Iga kalendriaasta 1. aprilliks indekseeritakse kõrgeim palgamäär indeksiga, mille väärtus sõltub 20 protsenti tarbijahinnaindeksi kasvust ja 80 protsenti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust.

Muudatusettepaneku järgi oleks kõrgeim palgamäär 5200 eurot ning seadus hakkaks kehtima 1. aprillil 2018. Kuna riigikogu liikmed ei saa iseenda palka muuta, hakkaks uus palgakorraldus kehtima riigikogu järgmisele, 2019. aastal tööle asuvale XIV koosseisule. Ka presidendi ja valitsuse palgamäära hakataks indekseerima sellest ajast alates.

2009. aastal majanduskriisi ajal vastu võetud ning 2012. aastal jõustunud kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadus nägi ette, et näiteks presidendi, peaministri, riigikogu esimehe, ministrite jt palku arvestatakse kõrgeima palgamäära indeksi ning seaduses sätestatud koefitsiendi korrutisena. Enne seda kehtis riigikogu liikmete palga määramisel nelja keskmise palga süsteem, mille alusel oleks riigikogu liikme kuutasu praegu 4728 eurot.

*****

KUI SEADUS JÕUSTUNUKS 1. APRILLIL 2017

Et tulevikunäitajatega spekuleerimine oleks libedale jääle minek, on märksa ohutum kujutada ette, mis juhtunuks siis, kui kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse ja prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu oleks jõustunud juba tänavu 1. aprillil.

Võttes aluseks 2016. aasta tarbijahinnaindeksi ning sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastase kasvu, oleks palgatõus 5,91 protsenti.

Kui korrutame indeksi omakorda kõrgeima palgamääraga 5200, selgub, et seadusemuudatuse järgi oleks presidendi palk 5507,6, riigikogu liikme palk aga 3579,95 eurot. Riigi peaprokuröri palk oleks 4681,46.

Praegu kehtiva seaduse järgi on presidendi ametipalk 5288,4 eurot, riigikogu liikmel aga 3437,46 eurot.

Tagasi üles