Toetus Reformierakonnale üle kolme aasta kõrgeim

FOTO: Marianne Loorents/Virumaa Teataja

Reformierakond.

Reformierakonna toetus tõusis pärast kohalikke valimisi viimaste aastate kõrgeimale tasemele, selgub Postimehe ja BNSi tellimusel tehtud Kantar Emori uuringust.

«Kindlalt esimeseks on jälle tõusnud Reformierakond, keda meedia nimetas üldiselt üheks kohalike valimiste võitjaks, kuna nad tegid oma kõigi aegade rekordi ja said eelmiste valimistega võrreldes oluliselt enam hääli,» sõnas Kantar Emori uuringuekspert Aivar Voog.

Kui oktoobris oli Reformierakonna ja Keskerakonna toetus peaaegu sama (27 protsenti), siis novembris toetas Keskerakonda 26, aga Reformierakonda 29 protsenti eelistusega vastanuist.

«Kuigi Keskerakond Tallinnas kindlalt võitis, said nad võrreldes eelmiste valimistega oluliselt vähem hääli,» põhjendas Voog.

Tänavu pole ühegi erakonna toetus veel 29 protsendini ulatunud. Viimati oli Reformierakonna toetus nii kõrge (napilt üle 30 protsendi) 2014. aastal, mil erakonnal olid seljataga edukad europarlamendi valimised ning Taavi Rõivas vahetas peaministrikohal välja Andrus Ansipi. «See värskendas erakonna kuvandit ja andis lootuse, et Reformierakond toob uusi tuuli,» sõnas Voog.

Politoloog Tõnis Saarts nentis, et üldjuhul on toetusuuringute tulemused valimiste järel isegi dramaatilisemad kui praegu, kuna uuringu statistiline veapiir on 2,8 protsenti siia-sinna. Seega pole suuri muutusi reitingutes võrreldes oktoobriga ilmselt siiski olnud. Küll aga on tema hinnangul kummaline, et Keskerakonna toetus pole pärast valimisi ülespoole hüpanud. See, et Reformierakonna kui peamise opositsioonijõu toetus kasvab, teda ei üllatanud.

Aivar Voog osutas, et nii Keskerakonnal kui ka Reformierakonnal on pärast valimisi võrdlemisi kõrge reiting seetõttu, et nad kulutasid valimiste eel kõvasti raha kampaaniale. «Keskerakond oli üle Tallinna kõige aktiivsem. Kuna Edgar Savisaar ei kandnud kandidaadi rolli välja, elas Keskerakond tänu aktiivsusele raske aja üle,» selgitas Voog.

«EKRE jäi selgelt suuremate reklaamijate (KE, RE ja IRL) varju, mis kajastub reitingu langusena,» hindas Voog ja lisas, et sotsid jäid omakorda Reformierakonna varju. «Need kaks erakonda konkureerivad samas valijate segmendis, kellele on oluline liberaalne maailmavaade, mitte niivõrd majanduspoliitilised nüansid,» selgitas uuringuekspert.

Kohalikud valimised erakonnana vahele jätnud Vabaerakond jätkab valimiskünnise piiril. Isamaa ja Res Publica Liidu reiting on endine, ent Voogi hinnangul võib seda kõigutada Aivar Riisalu kannapööre. Viimane lahkus sel nädalal IRList ja hakkab tööle keskerakondliku Tallinna linnavalitsuse abilinnapeana.

 

Reformierakonna esimees Hanno Pevkur ütles, et valimisteni on veel pikk tee, aga lubas, et Reformierakond ei jää loorberitele puhkama.

«Tänaste olmepoliitiliste valikute asemel vajame julgust teha suuri innovaatilisi muudatusi. Olgu selleks aruandlusevaba ettevõtlus, valmisolek maksukorralduse põhimõtteliseks muutmiseks (alustades tööjõumaksudest) või riigi ja omavalitsuste andmebaaside senisest oluliselt tihedam sidumine, et aidata esmajärjekorras neid, kes tegelikult abi vajavad,» rääkis Reformierakonna juht.

Kui Pevkur teatas, et Eesti väärib enamat kui Keskerakonna juhitav valitsus pakub, siis peaaegu sama ütles Reformierakonna valitsuse kohta Keskerakonna peasekretär Mihhail Korb.

«Keskerakond on juba peaaegu aasta peaministrierakond. Selline tugev toetus annab väga selge signaali, et Reformierakonna valitsemisstiilist erinev inimnäolisem poliitika, ilma arrogantsi ja absoluutse tõe kuulutamiseta, on võimalik ja oodatud,» ütles Korb.

Valitsuse reiting on veidi langenud (50 protsendilt 48-le), ent Aivar Voogi sõnul on see endiselt üle keskmise. «Valimiste vahelisel ajal on valitsuse reiting olnud alla 40,» sõnas Voog.

Kantar Emor küsitles 1.–9. novembril 1083 valimisealist kodanikku ja jättis tulemustest välja need, kel valimiseelistust polnud.

Tagasi üles