Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Teaduslabor taskus: milliseid andureid veel meie nutitelefonides leidub?

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
FOTO: Eero Vabamägi

Eelmises Arteris uurisime, mida teevad meie nutitelefonides asendi- ja kiirendusandur, valgustugevuse mõõtja ja magnetiline andur. Mida huvitavat veel meie telefonid mõõta oskavad?

Loomulikult pole kõik andurid teaduslike katsete tegemiseks küllalt täpsed. Aga äpid oskavad telefoni peidetud andureid kasutada nii, et neist on igapäevaelus päris palju kasu.

Güroskoop

Pöörlemiskiiruse andur ehk güroskoop on väga oluline näiteks droonide lennutamisel. Mobiilides aitab seegi liikumist paremini tajuda ja asendit määrata näiteks rallimängudes. Samuti sobib güroskoop Swedbanki äpi jaoks, kui oma kontojäägi teadasaamiseks peab mobiili raputama. Asendiandur ja güroskoop muudavad telefoni asendi määramise täpsemaks ja tunnetavad ka ümber telje pööramist.

FOTO: Ekraanitõmmis

Läheduseandur

Igal telefonil on tavaliselt ekraani kohal väike «radar» – distantsimõõtja, mille ülesandeks on mobiilile teada anda, kas ekraani ülaosa on vaba või kaetud. Katmine tähendab tavaliselt seda, et kasutaja on kõne vastu võtnud ja telefoni kõrva äärde pannud. Selleks, et siis kogemata kõrvaga puutetundlikul ekraanil midagi mitte teha, ütleb lähedusandur, et puutetundlikkuse võib nüüd välja lülitada. Niipea kui telefon kõrva juurest ära võtta, saab lähedusandur aru, et ekraani võib jälle tööle panna.

Lihtne andur ei mõõda millimeetrites takistuse kaugust telefonist, vaid ütleb, kas miski on ekraanile lähemal kui viis sentimeetrit või ei ole.

FOTO: Ekraanitõmmis

Sammumõõtja

Tavaliselt pole telefonidel eraldi füüsilist andurit, mis samme mõõdab. Asjakohane tarkvara analüüsib mitmesuguste asendiandurite näite ja teisendab selle sammudeks. Treeninguäpid saavad need andmed kätte sammudena ja ise ei pea enam keerulisi algoritme kasutama.

Asukoht (GPS)

Pea kõigis nutitelefonides on sisseehitatud asukohamääraja, mis kasutab USA GPSi, kuid võib toetada ka Venemaa süsteemi Glonass, Hiina satelliite või Euroopa süsteemi. GPSi järgi määratakse asukoht koordinaatides (idapikkus ja põhjalaius) tavaliselt 4–5 meetri täpsusega. See on vajalik kõigi autonavigatsioonirakenduste, asukohapõhiste äppide ja ka näiteks piltidele asukoha jaoks. Tegemist pole küll otseselt anduri, vaid raadiomooduli ja tarkvaraga, mis satelliitidelt saadud signaali koordinaatideks töötleb.

Baromeeter

Nii nagu parematel käsi-GPSidel on kõrguse täpsemaks mõõtmiseks baromeeter, nii on ka osal tipptelefonidel see andur sisse ehitatud. Siis teab telefon üsna täpselt ka oma kõrgust merepinnast ja osa mobiilirakendusi oskab seda infot hästi ära kasutada. On ka kõrvaklappe, mis reguleerivad õhurõhu näidu põhjal muusika saatmist kõrvaklappidesse, et oleks kõige mugavam kuulata.

Temperatuuriandur

Võiks küll arvata, et see on üks hea asi enne õue minemist teada saada, kui palju seal sooja või külma on, aga tegelikult asub temperatuuriandur sügaval telefoni sisemuses ja on mõeldud hoiatamiseks, kui sisemine temperatuur liiga kõrgeks läheb. Siis peab telefon end välja lülitama, et protsessor või aku kahjustada ei saaks. Pealegi on telefoni sisemuses alati soojem kui väljas, seega temperatuurinäidust palju kasu pole. Üksikutel telefonidel võib olla ka spetsiaalne eraldi välistemperatuuri andur, mis on siiski samuti telefoni soojenemisest mõjutatud, ehkki vähem.

Müraandur

Kuna igal telefonil on mikrofon, siis oskab nutiseade loomulikult ka müra hinnata. Äpp võtab mikrofonist tuleva heli ja teisendab selle müraks, mida mõõdetakse detsibellides. Lihtne andur aitab näiteks mõnes seltskondlikus mängus publiku plaksutamistugevust mõõta või näiteks töökohal lubatud müranivoo vastavust hinnata.

FOTO: Ekraanitõmmis

Niiskuseandur

Pea kõigis mobiilides, mis pole veekindlad, on remonditöökodade jaoks olemas veel üks oluline andur – niiskuseandur. Tegemist on tavaliselt lihtsa kleepsuga, mis muudab värvi, kui on liigset niiskust saanud. Selle järgi saavad remonditöökojad hinnata, kas mobiilis tekkinud probleem on veekahjustusest või läheb viga garantiiremondi alla.

FOTO: Ekraanitõmmis

Mõned haruldasemad andurid

Mõned telefonid on oma varustusse saanud ka haruldasemaid mõõteriistu. Näiteks Jaapanis müüdav Sharp Pantone 5 oskab radioaktiivsust mõõta, Cat S60 aga sisaldab termokaamerat.

Kuidas oma telefoni võimekust proovida?

Lihtsaim viis oma telefoni sensoritest ülevaade saada on installida vastav äpp. Neid on mitmeid, kolm head universaalset rakendust on Sensor Box (ilus graafiline ja lihtne kasutajaliides), Sensors (väga põhjalik, graafikutega) ning Sensor Test (aitab testida kuut põhilist andurit).

Tagasi üles