Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Eesti kortermaju gaasiplahvatus rängalt ei kahjustaks

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Iževskis varises kokku üheksakorruselise maja trepikoda. | FOTO: Sergey Kuznecov/Sputnik

Eesti betoonpaneelidest ja tellisest korterihooned on vastupidavad ega tohiks gaasiplahvatuse korral doominokividena laiali vajuda, nagu juhtus läinud nädalal Venemaal Iževskis, leiab Tallinna Tehnikaülikooli arhitektuuri ja ehituse instituudi direktor Jarek Kurnitski.

«Ei ole päris selge, mis Venemaal toimus ja miks kukkus hoone kokku nagu kaardimaja. Gaasiplahvatus on seal üks versioon muude hulgas, mida uuritakse,» ütles Kurnitski.

Ta selgitas, et gaasiplahvatus on tavaliselt lokaalne ega kahjusta tervet hoonet, ent ehitusvigade korral võib plahvatuse tagajärg olla fataalne. Näiteks kui hoonet ei ole piisavalt jäigastatud, tekib ahelvaringu efekt, mille tulemusena võib kogu maja kokku kukkuda.

Sarnase õnnetuse kordumist Eestis ei pea Kurnitski kuigi tõenäoliseks, sest siinsed betoonpaneelidest või tellistest korterelamud on vägagi kapitaalsed ehitised. Üldisi seaduspärasusi on Kurnitski sõnul siiski väga raske välja tuua. «Kahjustused sõltuvad otseselt gaasi kogusest. Seepärast on gaasiseadmete tehniline korrasolek esmase tähtsusega,» ütles ta.

Seetõttu kontrollib ka tehnilise järelevalve amet gaasiseadmete korrasolekut intensiivselt.

Suurimaks gaasiga seotud ohuks Eestis peab Kurnitski vingumürgituse riski.

Tagasi üles