Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Kilekotiraha uurimine määrib plekitut Pevkurit

21
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Reformierakonna esimees Hanno Pevkur. | FOTO: Jaanus Lensment/Postimees

Äsja saladusetempli alt vabanenud Reformierakonna rahastamisskandaali kriminaalasjast selgub, et nn kilekotirahaga võis olla seotud ka partei nüüdne juht Hanno Pevkur. Nii vähemalt rääkis uurijaile pakendiaktsiisi seaduse vastuvõtmisest huvitatud kriminaalse taustaga ärimees Mairo Kiho. Pevkur nimetab seda juttu väljamõeldiseks.

«Reformierakonna rahaasjadega tegeles peasekretär. Soovitan niisuguste küsimustega Kristen Michali poole pöörduda,» teatas Pevkur oma kirjalikus vastuses Postimehele.

Tipp-poliitik pidas silmas viimastel nädalatel Postimehele uurimistoimikust teatavaks saanud asjaolu, et ta võis viie aasta taguse Silvergate’i skandaaliga seoses teada Reformierakonna rahastamise mehhanismist rohkem, kui avalikkusel seni aimu.

Suur soov saada meelepärane seadus

Nimelt kirjeldas mitme ettevõttega seotud Mairo Kiho viis aastat tagasi riigiprokuratuuris toimunud ülekuulamisel äärmise täpsusega, kuidas ta koos toonase äripartneri Marek Leenurmega soovis toonase riigikogu keskkonnakomisjoni liikme Kalle Pallingu (Reformierakond) kaasabil osta endale 20 000 krooniga sobivat pakendiaktsiisi seadust. Pallingule kolmes osas üle antud raha erakonna kätte jõudmise kohta küsiti aga Leenurme kunagiselt koolikaaslaselt Pevkurilt, kes olevat kinnitanud, et «raha jõudis potti».

Postimehe küsimustele kirjalikult vastanud Pevkur tunnistas, et tunneb Leenurme, kuid eitas igasugust seost nn kilekotirahaga. Sama väitis ka Leenurm, kes on oma kunagise kompanjoni Kihoga praeguseks tülli läinud.

Reformierakonna rahastamise kriminaalmenetluse lõpetamise määruse viieaastane asutusesisese kasutamise piirang lõppes selle aasta 15. oktoobril. Samal päeval saatis Pevkuri juhitavat Reformierakonda kohalikel valimistel paljudes Eesti omavalitsustes suur edu.

Nüüd avalikuks saanud kriminaaluurimise materjalidest nähtub, et juba 2012. aasta sügisel avaldatud määruses ühe nime taga olnud märge XXX on tegelikult Hanno Pevkur. Teda mainis ettevõtja Mairo Kiho, rääkides ülekuulamisel oma kunagisele äripartnerile Marek Leenurmele esitatud kahtlustusest.

Leenurm oli üks Reformierakonna rahastamise kriminaalasja viiest kahtlustatust oravapartei toonase peasekretäri Kristen Michali, riigikogu liikmete Kalev Lillo ja Kalle Pallingu ning toonase välisministri nõuniku Priit Kallakase kõrval.

Kiho rääkis viis aastat tagasi ülekuulamisel, et andis koos oma äripartneri Leenurmega 2009. aasta lõpus toona keskkonnakomisjoni kuulunud Pallingu vahendusel Reformierakonnale 20 000 krooni sularahas. Vastutasuks pidi riigikogu liige mõjutama seadust biolagunevate pakendite äriga tegelenud Kihole ja Leenurmele soodsalt.

Kiho sõnul soovis ta koos äripartneriga olla kindel, et nende antud raha Reformierakonna kätte jõuab. Ta kuulis kaks korda, kuidas Leenurm helistas pärast sularaha üleandmist Pevkurile ja küsis, kas raha on kohale jõudnud. Pevkur olevat kaks korda kinnitanud, et «raha on potti jõudnud». Pevkur oli sel ajal Reformierakonna juhatuse liige ja sotsiaalminister.

Kiho väiteid uurinud riigiprokuratuur ei suutnud siiski tõestada, et Palling oleks keskkonnakomisjonis pakendiaktsiisi seadust ärimeestele soodsalt mõjutanud. Üheks suureks takistuseks sai siin asjaolu, et riigikogu keeldus keskkonnakomisjoni istungi salvestisi uurijatele andmast, põhjendades keeldumist sellega, et parlamendi õigus täita segamatult oma põhiseaduslikke ülesandeid kaalub üles uurimise huvi.

Riigiprokuratuur analüüsis ka pakendiaktsiisi seadust, kuid ei leidnud sealt Leenurme ja Kiho ärile kasulikke sätteid.

Silvergate’i skandaali puhkemise järel vabatahtlikult riigiprokuratuuri ütlusi andma läinud Kiho ei varjanud, et teda ajendas Pallingu vastu tunnistama kibestumine viimase suhtes. Kriminaalmenetluse lõpetamise määruses on kirjas, et Kiho arvates on Palling vastutav tema majanduslikesse raskustesse sattumise eest. Pealegi olevat Palling temasse negatiivselt suhtunud, kuna teda on varem kuritegude eest karistatud (Kihot on karistatud metsavarguste eest – A. E.).

Pevkur, Leenurm ja Palling eitavad juhtunut

Pevkur ütles nüüd, viis aastat hiljem, et ei tea, miks Kiho uurijatele sellist juttu rääkis. Oravaparteri juhi sõnul ei ole seesugune asi tema puhul üldse võimalik, kuna tema ei saanud vaadata, kas erakonna pangaarvele on midagi laekunud või mitte.

Ka Leenurme sõnul ei ole midagi sellist juhtunud. Ettevõtja meenutas, et mingil hetkel läksid tema suhted Kihoga väga teravaks ja võib-olla tasub viimase tegutsemismotiivi otsida sealt.

«Me olime äripartnerid. Ma ei mäleta, mis täpselt kaalukausile raskuseks sai, ilmselt ei sobinud ärilised suhted. Ma ei taha hakata kedagi kividega loopima, meie suhted on meievahelised isiklikud asjad. Kuid kas Kiho motiiv sellist juttu prokuratuuris rääkida tuli meie omavahelistest suhetest, ei oska ma tõesti öelda,» rääkis Leenurm ning lisas, et kohtus Kihoga viimati viis-kuus aastat tagasi ega ole pärast seda enam suhelnud.

Leenurme sõnul ei tasuks Kiho juttu väga tõsiselt võtta, kuna tegemist on ebausaldusväärse ja korduvalt kriminaalkorras karistatud inimesega.

Palling on talle kahtlustuses omistatavaid tegusid eitanud. Kriminaalasja uurimisel keeldus ta ütlusi andmast.

Palling teatas eile Postimehele, et tema silmis ei ole korduvalt kriminaalkorras karistatud Kiho ütlused olnud usaldusväärsed algusest peale. «Mul on hea meel, et põhjalik uurimine seda ka kinnitas,» märkis ta.

Pevkur: soovitan küsida Michalilt

Neil päevil välismaal viibiv Hanno Pevkur saatis oma vastused Postimehele kirjalikult.

Mairo Kiho rääkis uurijatele, et Marek Leenurm helistas isiklikult teile. Kas te tunnete Marek Leenurme?

Mairo Kihot mina ei tunne. Marek Leenurme tunnen, küll ei ole me pikka aega suhelnud.

Kuidas te Leenurme tunnete?

Olime kursusekaaslased ühe aasta Tallinna Majanduskoolis.

Kas teil oli 2009. aasta lõpus ligipääs Reformierakonna pangaarvele ja võimalus kontrollida, kas erakonna arvele on midagi laekunud?

Ei. Reformierakonna rahaasjadega tegeles peasekretär, kes 2009. aastal oli Kristen Michal. Soovitan niisuguste küsimustega tema poole pöörduda.

Kas see seik võis olla hoopis midagi mittekriminaalset? Näiteks, et Leenurm teid tundva inimesena lihtsalt uuris, kas täiesti aus ja legaalne annetus jõudis Reformierakonnani?

Ei, nagu juba ütlesin, kontroll ja teave rahastamise kohta oli peasekretäril, kelleks tollal oli Kristen Michal.

Marek Leenurm on Reformierakonna liige. Kui aktiivselt ta erakonna tegevuses kaasa lööb?

Ei ole kuulnud, et ta aktiivne liige oleks.

Kas prokuratuur võttis 2012. aastal ka teiega ühendust, et midagi küsida?

Selle kaasuse raames andis ütlusi üle 60 inimese, mina nende hulgas. See on meediast korduvalt läbi käinud.

Kuidas käib praegu kontroll Reformierakonnale tehtud annetuste üle? Kas teil on veendumus, et nn musta raha sattumine erakonna arvele on välistatud?

Reformierakonna rahaasjade eest vastutab erakonnas peasekretär. Tõnis Kõivule peasekretäriks asumise ettepanekut tehes ütlesin talle väga konkreetselt, et Reformierakonna rahastamine peab olema üdini läbipaistev ja seaduslik.

Kui palju te ise erakonna esimehena Reformierakonna rahaasjadega tegelete ja kui palju te sellega kursis olete?

Ei tegele, aga on loomulik, et peasekretär annab aeg-ajalt ülevaate erakonna finantsseisust nii mulle kui ka juhatusele.

Michal vihjas Pevkuri seotusele aasta tagasi

Hanno Pevkuri mainimine kriminaalmenetluse lõpetamise määruses tuli jutuks ka tänavu 7. jaanuaril Reformierakonna üldkogul, kui erakonna esimeheks kandideerinud Kristen Michal ütles oma kõnes, et ka tema vastaskandidaadi nimi käib määrusest läbi.

Michal ütles, et tema vastaskandidaadi kampaania muutus räpaseks, kuna Pevkuri pooldajad tõid tema mustamiseks esile seiku Silvergate’ist.

«Räägime räpasusest. Kilekott, kampsun. Ehk on mingeid nimetusi veel? Kas keegi arvab, et uurimine puudutas minu eraasju? Ei. Uuriti erakonna jaoks ja nimel asjaajamist. Kas reegleid rikuti? Reeglid olid tollal teised ja reegleid järgiti. Pool aastat uuriti. Iga päev kirjutati. 60 inimest andis tunnistusi. Hannogi, kelle kampaaniameeskond seda teemat oma peateemaks seab, nende hulgas. 82 pangasaladust avati. Asi lõpetati, sest reegleid ei rikutud. Tänaseks on õigusruum muutunud. Meie eestvedamisel muuseas, nagu Rein Lang ka ajakirjandusele on öelnud. Vastutus selle eest, milles meil süüd ei olnud, ka võetud. Mina võtsin. Ei pugenud peitu, ei ajanud segast. Olin oma nime ja näoga. Sest juhid teevad seda – vastutavad. Räägime siiski korra veel. Et oleks siin selge ja räägitud. Samas asjas andis tunnistusi samuti Hanno Pevkur. Mitmekordse, viiekordse metsavarga väidete alusel. Mitte Meikari. Mitmekordse metsavarga. Milles vahe? Mõlema jutt ei leidnud kinnitamist, ei Meikari, ei metsavarga. Aga ometi on see sisevõitluses kasutuses. Sõbrad, kuid räpase kampaaniaga puhast esimeest ei saa. Need, kes müüvad toodet «plekitu», ei saa jätta igale poole poriseid jälgi. Räpane teeb räpaseks,» rääkis Michal üldkogul peetud kõnes.

Kiho prokuratuuris: meie raha viidi potti

«Esimene rahamaksmine toimus sügisel 2009. a Fahle restoranis, kus osalesime mina, Marek Leenurm ja Kalle Palling. Raha andis Kalle Pallingule sularahas minu nähes üle Leenurm. Summa oli 5000 krooni 500stes kupüürides. Seda, et summa oli 5000 krooni, tean sellepärast, et leppisime enne selle summa Leenurmega kokku. Summa panime Leenurmega kokku nii, et mina panin 2500 krooni ja tema 2500 krooni. Minu poolt pandud osalus pärines minu isiklikest rahadest. /…/

Meil oli enne raha üleandmist sõlmitud kokkulepe, et iga kuu maksame 5000 krooni, ning seepärast raha üleandmisel enam ei selgitatud, mille eest antud raha Pallingule antakse. Palling ütles, et meie käest saadud raha viib ta potti. Sain ise aru, et «pott» tähendab Reformierakonda. Mina käskisin Leenurmel üle kontrollida, kas meie kantud raha jõuab sinna, kuhu vaja. Leenurm helistas Hanno Pevkurile, kes ütles, et raha jõudis kohale. Seda, kuidas Pevkur kontrollis, et raha «potti» jõudis, seda ma ei oska öelda.

Teine rahamaksmine toimus samuti kuskil 2009. a lõpus, umbes kuu aega peale eelmist maksmist. Rahamaksmine toimus uuesti Fahles ja osalejad olid mina, Leenurm ja Kalle Palling. Leenurm andis minu nähes 5000 krooni sularahas Pallingu kätte. Summa panime Leenurmega pooleks. Palling küsis, palju raha pakis oli, ning silmadega lasi summa üle (ei lugenud ükshaaval rahatähti üle). /…/

Kolmas rahamaksmine toimus kas 2009. a lõpus või 2010. a alguses samuti Fahle restoranis, kus osalesime mina, Leenurm ja Kalle Palling. Seekord andis Leenurm minu nähes Kalle Pallingule 10 000 krooni sularahas. Seda, et kolmas kord on summa 10 000 krooni, teatas mulle Leenurm. Summa 10 000 krooni maksime Leenurmega pooleks. Palusin jällegi Leenurmel kontrollida, kas raha jõudis potti, peale mida ta Hanno Pevkuriga suhtles ja teatas hiljem mulle, et raha jõudis potti. /…/ Täpset aega ei oska öelda, kuid pakendiaktsiisi ja sellega seonduv oli minu ja Leenurme poolt raha maksmise ajal keskkonnakomisjonis päevakorras, kuid mingeid otsuseid ei tehtud.»

Kuidas sai alguse Reformierakonna rahastamisskandaal?

Silvergate’iks kutsutud skandaal Reformierakonna rahastamisega puhkes 2012. aasta kevadel, kui toona Reformierakonda kuulunud Silver Meikar avaldas 22. mail Postimehes arvamusloo «Erakondade rahastamisest. Ausalt».

Meikar kirjutas, et annetas aastatel 2009–2010 Reformierakonnale kuus korda raha, kokku 115 000 krooni, mille päritolu ta ei tea. «Selle raha andis mulle ümbrikus Kalev Lillo, kes tollal töötas Reformierakonna kontoris juhtival kohal. Enne annetamist helistas mulle peasekretär Kristen Michal ja küsis, kas olen nõus erakonda toetama.»

Riigiprokuratuur algatas samal päeval Meikari väidete kontrollimiseks kriminaalmenetluse. 24. mail otsiti läbi Reformierakonna kontor. Riigiprokuratuur esitas uurimise käigus Kristen Michalile, Kalev Lillole ja Priit Kallakasele kahtlustuse erakonna majandustegevusele ja varale kehtestatud piirangute rikkumises, Kalle Pallingule pistise võtmises ning Marek Leenurmele pistise andmises. Kriminaalmenetlus kellelegi süüdistuse esitamiseni ei jõudnud.

Tagasi üles