Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Kogu kampaania sai tehtud kõigest nelja euroga

3
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Anne Kiilaspää | FOTO: Erakogu

Kui kõige kallim kohalike omavalitsuste valimiste kampaania nõudis üle poole miljoni euro, siis kõige tagasihoidlikuma, neljaeurose valimiskampaania tegi üksikkandidaat Anne Kiilaspää Kuusalu vallast, selgub erakondade rahastamise järelevalve komisjonile (ERJK) laekunud valimiskulude aruannetest.

Uurides Anne Kiilaspäält tema valimiskampaaniaks kulunud nelja euro koha – nagu ERJK kodulehel –, täpsustab Kiilaspää teraselt vahele, et summaks oli hoopis 4,49 eurot.

«See on koopiapaber,» avalikustas ta oma ainsa reklaamikulu. Kõik muu tegi naine ise, sest ta lihtsalt ei näinud mõtet lisakulutusteks – elementaarse arvutiprogrammiga saab kodus tänapäeval kõike teha.

«Ise tegin endale arvutis pildi ja kirjaga reklaamtrükise ja muudkui kodus printisin. Kuna printeris oli mul tint olemas, siis seda ma sel momendil ei ostnud ja otsa ta kahjuks või õnneks ei saanud,» selgitas ta. Laiali sai jagatud 350 trükist.

Kogus 32 häält

Kiilaspää sai Kuusalu vallas üksikkandidaadina kandideerides 32 häälega 26. tulemuse ning jäi kohalikust volikogust välja. Kandideerijaid oli üle 150. Pärimise peale, kas Kiilaspää ise teab ka, kes tema poolt hääletasid, ütles naine: «Kõiki päris ei aima, aga mõnda ma tean.»

Samas mõni, keda Kiilaspää arvas tema poolt hääletavat, olla tunnistanud talle hiljem, et pidi hääle andma lõpuks ikka mõnele varasemast juba tuttavale ja end tõestanud seltskonnale, et elu ikka vanamoodi hästi edasi läheks.

Tegelikult kuulub Kiilaspää juba 2014. aastast Kristiina Ojulandi juhitud Rahva Ühtsuse Erakonda (RÜE) ning on ka partei juhatuses. RÜE nimekirja Kuusalu vallas välja ei pandud ning valimisliidu loomisega jäi esimest korda valimistel osalenud Kiilaspää hiljaks.

Ta ütles, et jõudis vahepeal ka kandideerimise mõtte maha matta. Nädal enne kandidaatide kinnitamise tähtaega hakati aga tal n-ö kosjas käima. «Mulle ei meeldinud üldse, kuidas tuldi: ainult üks ärategemine,» oli Kiilaspää nördinud. Kaks tundi enne avalduste esitamise tähtaega tegigi ta tähtsa otsuse: «Mis mul kaotada on, lähen üksikkandidaadidana.»

Kiilaspää arvab, et tõenäoliselt ei ole tal suuremasse poliitikasse lähiajal asja, kuid ta jääb lootusrikkaks näiteks oma kodupaiga, Kolgaküla külavanema kohale mõeldes. Mõtteid, kuidas praegust suurt poliitikat paremaks muuta, on tal aga mitmeid.

Näiteks leiab Kiilaspää, et pisikesed konservatiivsed erakonnad ja valimisliidud peaksid ühinema. «Suurel pildil ei saagi neid nii palju olla,» möönis ta. Praeguse konservatiivse poliitika häälekaim erakond EKRE on Kiilaspää sõnul oma teed läinud. «Nende esiots, kes silma paistab – mitte need tavaliikmed –, on liiga macho’likud. Nad on mingi oma joone leidnud, vaevalt nemad ühineksid.»

«Ega ma ei paku ka suuremat potentsiaali meie Isamaa liidule (Isamaa ja Res Publica Liit IRL – A. P.). Nendelgi oleks aeg kellegagi ühinema hakata,» viitas Kiilaspää võimalikele vangerdustele tulevikus.

Mis saab valitsusest?

«Kahtlen, et see valitsus 2019 riigikogu valimisteni püsib, kui nad niimoodi edasi jätkavad,» lisab Kiilaspää. Suurimaks küsimärgiks on tema sõnul tuleva aasta veebruarisse plaanitud alkoholi aktsiisitõus. Ta nimelt ei mõista, kuidas kavatsetakse riigieelarvet aktsiisituluga täita, kui nn alkoholituristid lähevad mujale ning meie oma inimesed käivad Lätis alkoholi ostmas. «Tavainimenegi näeb, et see ei ole normaalne. See raha, mis Lätti läheb, no see ei tule kuskilt meile tagasi. See [alkoholi hinna] vahe on nii suur, ja kui see veel suuremaks muuta…» arutleb Kiilaspää nõutult.

Valitsuse teine tüliõun, tasuta transport maakonnaliinidel, oleks tema sõnul mõistlik, kui riik toetaks neid, kes tõepoolest abi vajavad, näiteks lapsed ja pensionärid. «Tundub, et Tallinn suudab kõike maksta, aga valdades peaks riik toetama just neid, kes vajavad tasuta transporti. Ma tean, et vald toetab õpilasi sõidukaardiga, aga siis võiks ju riik selle kinni maksta?» arvas Kiilaspää.

Kohalikud valimised 2017. Käru | FOTO: Dmitri Kotjuh/ Järva Teataja/ Scanpix

*****

Isegi 564 680 eurost jäi väheks

Viimastel kohalikel valimistel tegi suurima, enam kui poole miljoni eurose kampaaniakulutuse Savisaare Valimisliit ja Tegus Tallinn.

Valimisliidu kampaaniakulu oli kokku 564 680 eurot. Suhtekorralduskuludeks läks 54 972 eurot, avalikele üritustele kulus 47 437 eurot, publikatsioonideks 3264 eurot ning muudeks kuludeks 92 584 eurot.

Suurima väljaminekuna on märgitud aga reklaamikulu 366 423 eurot, mis jagunes telereklaami (143 885 eurot), internetireklaami (101 926 eurot), reklaamtrükiste (43 713 eurot), raadioreklaami (43 517 eurot), ajakirjandusreklaami (17 789 eurot) ja välireklaami (15 593 eurot) vahel.

Kui kõige väiksema kuluga, nelja euroga sai kampaania tehtud Anne Kiilaspää, siis seni esitatud andmete põhjal tegi üksikkandidaatidest kulukaima, 851-eurose valimiskampaania Tallinna kesklinnas kandideerinud ajakirjanik Krister Kivi.

Valimiskampaania aruande pidi neljapäevaks erakondade rahastamise järelevalve komisjonile (ERJK) esiatama iga valimistel osalenud erakond, valimisliit ja üksikkandidaat. Reedehommikuse seisuga oli kohustuse täitnud ligi 60 protsenti valimisliitudest ja ainult 25 protsenti üksikkandidaatidest, ütles komisjoni aseesimees Kaarel Tarand.

Suurematest erakondadest on aruande esitanud kõik peale Keskerakonna. Tõsi, tegu on täiendava aruandega, mida erakonnad peavad tegema oma liikmete individuaalsete kulutuste kohta. Põhiaruanne tuleb suurematel erakondadel esitada jaanuaris.

Suurim probleem on aga valimisliitude ja üksikkandidaatidega: ligi 160 valimisliidust on aruande esitanud sadakond ehk ning 60 üksikkandidaadist vaid 15.

«Esialgu tuleb nõuda ikkagi kohustuste täitmist ja selgitada välja põhjused, miks need on täitmata. Ja kui see asi läheb pikale, vinduma, eks siis tulevad järgmised sammud,» sõnas Tarand.

Ühe viivitamise põhjusena on kõneldud ka ID-kaardiga seotud probleemidest.

Tarand rõhutas, et kui kandidaat on püüdlik ja tahab aruannet esitada, kuid lihtsalt ei oska, saab ta komisjonist abi. «Teine asi on sihilik pahatahtlikkus või seaduse ignoreerimine,» rõhutas Tarand. Sel puhul järgneb ettekirjutus ning kõige äärmuslikuma meetodina sunniraha.

Valimiskampaania rahastamist ja sellekohast aruandlust reguleerib erakonnaseadus, mille nõuete täitmise üle teeb järelevalvet ERJK. Valimiskampaania lubatud rahastamise allikaks on füüsiliste isikute annetused, üksikkandidaadi puhul ka tema isiklik vara. Valimiskampaania aruanne esitatakse ERJK-le komisjoni nõutud vormis, st veebikeskkonnas, ühe kuu jooksul arvates valimispäevast.

ERJK arutab aruandeid oma 23. novembril toimuval koosolekul.

SUURIMAD KAMPAANIAKULUD*

  • Savisaare Valimisliit ja Tegus Tallinn 564 680 eurot
  • Eesti Konservatiivne Rahvaerakond 28 769 eurot
  • Sotsiaaldemokraatlik Erakond 23 444 eurot
  • Valimisliit Jõhvi 21 789 eurot
  • Reformierakond 17 799 eurot
  • Isamaa ja Res Publica Liit 16 313 eurot
  • Valimisliit Tartu Heaks 14 728 eurot
  • Haapsalu ja Ridala valimisliit «HARI» 14 471 eurot
  • Tuleviku Viimsi valimisliit 10 888 eurot
  • Eestimaa Ühendatud Vasakpartei 9212 eurot

* seisuga 17. november 2017

Allikas: ERJK

Tagasi üles