Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

IRLi sõnakus jääb pinnavirvenduseks

5
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Eelmisel neljapäeval toimusid valitsusliikmete vahel töised kokkusaamised, kus arutati peamiselt valitsemise küsimusi. | FOTO: Stanislav Moshkov

​Eelmise nädala neljapäeval einestasid koos IRLi esimees Helir-Valdor Seeder ja Keskerakonna esimees Jüri Ratas. Jututeemad olid loomulikult seotud valitsemisega. Samuti kohtusid reedel omavahel ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo (SDE), majandus- ja taristuminister Kadri Simson (Keskerakond) ja IRLi aseesimees Andres Metsoja, et arutada tasuta ühistranspordiga seotud küsimusi. Kas olid need kuuma avaliku debati kõrval kriisikoosolekud?

Postimees rääkis valitsuse siseelu teemal mitme juhtiva poliitikuga, kelle nime me ei avalda, et jutt otsekohesem oleks. Nende kinnitusel polnud nimetatud kohtumised kriiskoosolekud, vaid pigem praeguse valitsuse stiil – kohtutakse eri formaatides, et konkreetsed asjad selgeks rääkida. Nii polnud ka need kokkusaamised väga tulised, vaid pigem töised.

Sellest hoolimata võttis näiteks IRLi esimees Helir-Valdor Seeder Simsoni tasuta ühistranspordi kava vastu reedeses Postimehes väga teravalt sõna. See teravus tuli partneritele pigem üllatusena, kuid Seederi umbusk praeguse koalitsiooni suhtes on üldteada.

Praegune koalitsioon pole muidugi kunagi olnud mingi armastusest pakatav liit, kuigi tunded partnerite vahel on ilmselt soojemad kui varasemate Reformierakonna valitsuste puhul. Kui eelmiste koalitsioonide loomise üks peamisi motivaatoreid oli vastuseis Keskerakonnale ja Edgar Savisaarele, siis nüüd on selleks Reformierakond ning nende senine ülbe ja jäik valitsemisstiil.

Just viimane on ka põhjus, miks IRLi eelmise nädala põtkimist peab avalikkus halvaks märgiks valitsuse sisekliimast. Ollakse lihtsalt harjunud senise süsteemiga, kus väga suur roll ühiste otsuste tegemisel on kõige suuremal valitsuserakonnal ehk Reformierakonnal ning kui tüliks läheb, siis tähendab see, et üks väiksematest partneritest peab lahkumisega ähvardama, et oma tahtmist saada.

Praegune valitsus soovib sellele stiilile aga vastanduda. See tähendab, et suurim partner ehk Keskerakond on nõus palju alla neelama, isegi kui koalitsioonilepingus on kokku lepitud teistmoodi. Nad on nõus partnerite amokile rahulikult vastama, kui see koalitsiooni koos hoiab. Seetõttu võibki uskuda, et tõenäoliselt leitakse kompromiss tasuta ühistranspordi teemal, kuid näiteks alkoholiaktsiisi tõusule vähemasti IRLi hammas peale ei hakka.

Seda, et Simsoni välja käidud kujul tasuta ühistranspordi süsteemi koalitsiooniläbirääkimistel kokku ei lepitud, kinnitasid Postimehele mitmed seal osalenud koalitsioonipoliitikud. Sellest hoolimata on nad lasknud selle siiski sisse kirjutada edasistesse dokumentidesse, nagu valitsuse tegevusprogramm ja riigieelarvestrateegia. Tõenäoliselt tuleb Simsonil siin praegu samm tagasi astuda ning ära teha pool rehkendust.

Alkoholiaktsiisi puhul on keeruline sellist sammu oodata. Ühtpidi on see teema tugevalt seotud koalitsioonipartneri, sotsiaaldemokraatide juhi Jevgeni Ossinovskiga. Ütled alkoholiaktsiis, mõtled Ossinovski. Sisuliselt on see sotside olulisemaid valdkondasid, millega pidevalt pildis olla.

Teisalt olekski valitsusel keeruline hakata praegu aktsiisimäärade kasvu korrigeerima, sest eelarvele on sellel kümnetesse miljonidesse eurodesse ulatuv mõju. Kui IRL tahab sellele päriselt kallale minna, peavad nad üle vaatama mõned enda punktid koalitsioonilepingus ning neile kriipsu peale tõmbama. Nii nagu läks magusamaksuga, mille puhul võeti puudu jääv raha järgmise aasta kaitseinvesteeringute arvelt.

Kolmandaks on ka rahandusministeeriumi ametnikud valitsusele kinnitanud, et tõenäoliselt selle aastaga võrreldavat auku aktsiisilaekumistes järgmisel aastal ei tule. See aasta oli lihtsalt erand, sest alkomüüjad ei ostnud oma ladusid täis tavapäraselt jaanuaris, vaid eelmise aasta novembris-detsembris.

Kuigi eelarve üks arhitekte Sven Kirsipuu nentis reedel samuti, et alkoaktsiiside teema on probleemne, kirjutavad valitsuspartnerid selle pigem kogenematu rahandusministri Toomas Tõniste arvele. Usutakse, et ta lihtsalt ei saanud aru, kui suur kaal tema sõnadel on. Ja et asi päris jabur välja ei paistaks, pidi ka Kirsipuu toetama pigem rahandusministri sõnu.

Seetõttu ongi tõenäoline, et suurest kärast hoolimata võib IRLi hammas hakata küll ühistranspordi peale, aga mitte alkoaktsiisi peale. Viimast võib mõjutada vaid reaalne olukord – see, kui tulud lihtsalt ei laeku. Siis ei aitaks ilmselt enam ka aktsiisitõusu ärajätmine, sest tarbijad on juba harjunud Lätist odavat alkoholi ostma.

Tagasi üles