Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Meres ujuvad kaheksaeurosed ahvenad

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Märgis on kinnitatud kala esimese seljauime juurde. | FOTO: Lagle Matetski

Tartu ülikooli Eesti mereinstituudi kalateadlased märgistasid 7. ja 13. novembril Pärnu lahes ahvenaid. Märgised on roosat värvi ja kinnitatud kalade vasakule kehapoolele esimese seljauime tagumise osa juurde.

«Märgistamise eesmärk on välja selgitada, millal ja millises ulatuses liiguvad Lääne-Eesti merealade ahvenad ning kas üht Eesti rannikumere olulisemaid ahvenapüügipiirkondi Liivi lahte ja Väinamerd asustavad ahvenad moodustavad ühtse asurkonna või on teineteisest eraldatud,» selgitas mereinstituudi teadur Lauri Saks.

Märgistamine ja uurimistöö käib Euroopa Liidu merendus- ja kalandusfondi toel Liivi lahel ja vältab tänavu kevadest 2020. aastani.

«Kavas on kinnitada märgised 6000 ahvenale,» sõnas Saks. Kalade märgistamine on Saksa kinnitusel alles suurema töö algus. Teave ahvenate kohta koguneb märgistatud kalade püügi analüüsil.

Selleks paluvad mereinstituudi teadlased kõiki, nii kutselisi kalureid kui ka harrastuskalastajaid, kes püüavad märgistatud ahvena, anda sellest teada märgisel toodud kontaktandmetel lauri.saks@ut.ee või telefonil +372 5566 0908.

«Märgistamise ja taaspüügiandmete registreerimisel teeme koostööd RMK Põlula kalakasvatuskeskusega,» lisas Saks. «Põlula kalakasvatuskeskuse kaudu toimub ka taaspüügiandmete esitajate premeerimine, milleks on Euroopa Liidu merendus- ja kalandusfondist raha eraldatud.»

Taaspüügist teatamise eest makstav tasu on kaheksa eurot märgise kohta. Märgistatud kala taaspüügi teatesse tuleks kirja panna püütud kala liik, kuna samasuguste tähistega märgistatakse samas piirkonnas ka haugi, kelle taaspüükide kohta ootavad teadlased samuti tagasisidet. Oluline on üles kirjutada märgisel olev tekst ja number. Samuti on tähtsad kala püüdmise kuupäev ja viis.

Püügikoht tuleks teatada võimalikult täpselt geograafiliste koordinaatidega, mis on hõlpsasti leitavad maa-ameti geoportaalist http://geoportaal.maaamet.ee/. Lõpuks tuleks märgistatud kala mõõta ninast sabauimeotsani.

Märgistatud kala taaspüügist teatamise juurde tuleks veel lisada andmed teadaandja enda kohta ja see, kas tegu on kaluri või harrastuskalastajaga.

«Kõige parem on, kui taaspüügist teatatakse märgisele kirjutatud e-posti aadressil,» ütles Saks. «Siis saan kiiresti saata tagasiside selle kohta, mis selle kala kohta on teada. Näiteks kui kaugele on kala märgistamiskohast jõudnud ja kui pikk oli ta märgistamise ajal.»

Märgistatud kala võib tuua näiteks mereinstituudi Pärnu osakonda Vana-Sauga 28. Saks lisas, et kuna teadlased märgistavad ka alamõõdulisi kalu, ei pea märgistatud kala taaspüügi tõestamiseks tingimata surmama.

«Märgisega ahvena püüdmisest teatamiseks võib teha pildi kalast koos märgisega,» pakkus Saks välja. «Kui kalast ja märgisest koos tehtud pildilt ei ole võimalik märgise numbrit välja lugeda, tuleks ka märgis eraldi üles pildistada. Kala pildistamise juures võiks tema kõrvale asetada mingi kindla suurusega eseme, mille järgi saaks selle looma pikkuse kohta aimu. Näiteks joonlaua, tikutoosi või mündi.»

Esimesed ahvenad märgistasid teadlased käimasolevas uuringus 19. aprillil Hiiumaal ja Matsalu lahel.

Nüüdseks on märgistatud üle 3000 kala. Pool neist Väinameres ja pool Pärnu lahes. Taaspüüke on tulnud juba mõlemast piirkonnast. Seni on pikima rände teinud ahven ujunud üle 60 kilomeetri.

Tagasi üles