Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Ergma peab jätkuvalt õigeks otsust jätta prokuratuur komisjoni salvestisteta

14
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Ene Ergma. | FOTO: Marko Saarm / Sakala

Riigikogu endine esimees Ene Ergma peab siiani õigeks ja põhjendatuks omaaegset otsust mitte lubada riigiprokuratuurile Reformierakonna rahastamise kriminaalasja uurimisel ligipääsu keskkonnakomisjoni istungite salvestistele.

Kuna prokuratuur salvestisi ei saanud, lõpetas riigiprokurör Heili Sepp 15. oktoobril 2012 Reformierakonna rahastamise kriminaalmenetluse lõpetamise määruse.

Otsuse tegemise ajal riigikogu esimehe kohal olnud Ene Ergma sõnul on ta ka täna seisukohal, et otsus salvestisi mitte välja anda oli õige.

«Pakendiaktsiisi seadus võeti vastu sellisena, nagu ta valitsusest riigikogule saadeti ehk eelnõu menetluse käigus ei tehtud sellele ühtegi parandusettepanekut. See oli minu jaoks väga tugev argument salvestisi mitte välja anda,» ütles Ergma.

Parlamendi endine juht nentis, et see, mida keskkonnakomisjoni istungil räägiti, on hoopis teise asi.  «On oluline, et kui inimestele öeldakse enne koosoleku algust, et see on kinnine ja kõik, mis seal räägitakse, jääb nelja seina vahele. Kui koosolek või istung on kuulutatud kinniseks, siis see on kinnine,» ütles Ergma. Tema sõnul olnuks väga vale hakata inimeste usaldust petma ja väljastama komisjoni istungi salvestisi, mis pidanuks tegelikult jääma ainult seal osalenud inimeste teada.

Ergma rõhutas, et tema lähenemine istungi salvestiste riigiprokuratuurile andmisele olnuks teistsugune juhul, kui pakendiaktsiisi seadusele oleks tõepoolest tehtud menetluse ajal muudatusettepanekuid.

«Aga ka siis oleks ma pidanud kõigepealt pöörduma komisjoni poole ja ütlema neile, et teate, praegu on olukord selline,  ma vabandan teie ees, teadsite küll et see koosolek on kinnine, aga ma palun luba salvestise edastamiseks riigiprokuratuurile. Oleksin selgitanud komisjoni liikmetele, miks salvestiste edastamine oleks olnud vajalik,» rääkis Ergma.

Ta lisas, et tema otsus salvestiste suhtes oleks sõltunud sellest, kas komisjon on salvestiste avaldamisega nõus või mitte.

Riigikogu juhatus langetas otsuse salvestisi prokuratuurile mitte väljastada 9. oktoobril 2012.

Istungi protokollist selgub, et istungil osalesid riigikogu esimees Ene Ergma, aseesimehed Laine Randjärv ja Jüri Ratas ning riigikogu kantselei direktor Maria Alajõe, asedirektor Janek Laidvee, asedirektor Aaro Mõttus, haldusdirektor Alar Pihl, pressi- ja infoosakonna juhataja Tõnu Kaljumäe, välissuhete osakonna juhataja Rein Oidekivi ja juhatuse konsultant Piret Luhakooder. Kirja allkirjastas toonane riigikogu kantselei direktor Maria Alajõe.

Riigikogu juhatus põhjendas viis aastat tagasi riigiprokuratuurile saadetud kirjas salvestiste avaldamisest keelamist sellega, et komisjoni istungil esitatud seisukohad ja arutluskäik on vabalt juurdepääsetavad ainult niivõrd, kui nad on sõnavõtja soovil protokolli kantud või sisalduvad juhtivkomisjoni seletuskirjas.

Kinnine istung kaotaks oma mõtte, kui seal kõneldu muutuks avalikuks näiteks istungi salvestiste avalikustamise läbi, põhjendas riigikogu juhatus.

«Seaduste vastuvõtmine on riigikogu olemuslik ülesanne ning selle ülesande täitmine ei ole täitevvõimu poolt kontrollitav. /…/ Tulenevalt põhiseaduse paragrahvust 62 ei vastuta riigikogu liige hääletamise ja poliitiliste avalduste eest riigikogus või selle organites. Selle sätte eesmärk on anda riigikogu liikmele võimalus täita oma ülesandeid vabalt, sõltumatult ja oma südametunnistusest lähtuvalt, sealhulgas vabalt rääkida, kartmata, et tema poolt öeldust võib saada kriminaal- või tsiviilkohtumenetluse objekt,» seisab riigiprokuratuurile saadetud kirjas

Riigikogu juhatus asus seisukohale, et pretsedendil, kui täitevvõim asub uurima riigikogu komisjoni kinnisel istungil arutatut ilma iseäranis kaalukate põhjusteta, on riigikogu tegevuse jaoks väga rasked tagajärjed.

«See riivaks mitte ainult konkreetse riigikogu liikme, vaid ka teiste komisjoniliikmete põhiseaduslikku garantiid vabale mõttevahetusele komisjonis kui riigikogu organis. Lõpptulemusena võib see oluliselt pärssida riigikogu tööd,» põhjendas riigikogu juhatus oma otsust.

Prokuratuur põhjendas riigikogule saadetud taotluses salvestiste kuulamise vajadust sooviga koguda tõendeid kriminaalasjas, mille raames uuriti riigikogu liikme kahtlustust pistise võtmises.

«Riigikogu juhatus leiab, et Teie kirjast ei selgu, millised on need eriliselt kaalukad ning vältimatud põhjused, miks on just nimetatud teabe saamine kriminaalasja huvides vajalik ning mis õigustaks sellist sekkumist parlamendi töösse. Riigikogu juhatuse hinnangul ei saa kriminaalmenetluslikku uurimishuvi iseenesest pidada kaalukamaks Riigikogu õigusest täita segamatult, ilma teiste riigivõimu harude sekkumiseta oma põhiseaduslikke ülesandeid,» kirjutas riigikogu juhatus.

Riigikogu praegune esimees Eiki Nestor ütles eelmisel nädalal Postimehele, et tema hinnangul oli vale viie aasta tagune otsus keskkonnakomisjoni salvestisi riigiprokuratuurile mitte anda ja tema oleks toiminud teisiti.

17. septembril 2012 palus politsei- ja piirivalveameti keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo riigikogult kirjalikult väljastada seoses kriminaalasja eeluurimisega 15. märtsil 2010 algatatud pakendiaktsiisi seaduse ja pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõu komisjoni istungite salvestused. 25. septembril 2012 vastas riigikogu kantselei päringule eitavalt.

1. oktoobril 2012 saatis riigiprokuratuur riigikogu juhatusele korduva ja täiendavate põhistustega päringu, mille alusel riigikogu keeldus 10. oktoobril endiselt salvestusi väljastamast, leides, et kriminaalmenetluslik uurimishuvi ei ole kaalukam riigikogu õigusest täita segamatult, ilma teiste riigivõimu harude sekkumiseta oma põhiseaduslikke ülesandeid. Viis päeva hiljem lõpetas prokuratuur kriminaalmenetluse.

Prokuratuur soovis keskkonnakomisjoni salvestiste abil teha kindlaks, kas on alust mitme ettevõttega seotud Mairo Kiho ütlustel. Kiho rääkis viis aastat tagasi ülekuulamisel, et andis koos oma äripartneri Leenurmega 2009. aasta lõpus toona keskkonnakomisjoni kuulunud Pallingu vahendusel Reformierakonnale 20 000 krooni sularahas. Vastutasuks pidi riigikogu liige mõjutama seadust biolagunevate pakendite äriga tegelenud Kihole ja Leenurmele soodsalt.

Tagasi üles