Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Palju õnne, Soome!

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
  • Mandlitort ja bool on Soome presidendi vastuvõtu menüüs juba aastakümneid.
Möödunud aasta detsember: presidendilossis antakse peolauale viimast lihvi. Magusavaagnatel on kohvikõrvaseks astelpaju-toorjuustukook, rukkipiparkoogid, marmelaad, vaarikamoosiga võiküpsised ja loomulikult Ellen Svinhufvudi tort. Soolaste suupistete valikus olid muu hulgas Karjala pirukad ja rääbise-rukkipirukas. | FOTO: Matti Porre/Soome presidendi kantselei

Järgmisel nädalal pidutseb kogu Soome: riigi 100. sünnipäeva tähistamise tipphetk saabub iseseisvuspäeval, 6. detsembril, kui soomlased süütavad kodude akendel kaks sinivalgetes lipuvärvides küünalt ja presidendiloss avab pidulikuks vastuvõtuks uksed. Rõõmustame koos naabritega ja teeme endagi õhtu magusaks mandlitordiga, millest on aastakümnetega saanud Soome presidendi vastuvõtu magusaklassika.

Niisugune näeb välja presidendilossi köögist tulnud Ellen Svinhufvudi tort. | FOTO: Matti Porre / Soome presidendi kantselei

Mandlitort, millest sissejuhatuses juttu, kannab kunagise Soome presidendiproua Ellen Svinhufvudi nime ja on presidendi iseseisvuspäeva vastuvõttude magusalaual olnud mõningate eranditega 1930. aastatest peale.

Soome presidendi Pehr Evind Svinhufvudi (1931–1937) abikaasa Ellen armastas presidendilossis korraldada pärastlõunavastuvõtte, kuhu kutsuti peamiselt tegusaid maanaisi ja lottasid, vabatahtliku riigikaitselise naisteühenduse liikmeid. Tihtilugu tellis lossiperenaine sinna kohvi kõrvale Stella kondiitriärist Fragilité-nimelist torti, mis talle endale väga maitses. Hõrku mandlibesee ja mandli-kohvikreemi kihtidest laotud maiust hakati pakkuma ka tollaste iseseisvuspäeva vastuvõttude kohvilauas.

Presidendilossi bool pakub siiani igal aastal rahvale kõneainet ning seltskondades püütakse endistviisi ära arvata, mis võiks selle koostises olla.

«Varsti küsiti kondiitriärist luba anda populaarsele tordile presidendiproua nimi. Ellen Svinhufvudil polnud midagi selle vastu ja nii hakkaski see 1937. aastast tema nime kandma,» heidab legendaarse tordi sünniloole valgust Hanna Õunap Soome presidendi kantselei pressiteenistusest.

Ehkki ka ümaraid võiküpsiseid, mille vahel on vaarikamoos, pole pakutud kõigil presidendi vastuvõttudel, peetakse neidki mandlitordi kõrval selle peo klassikaks. Need on lusikkaleivät, mida soomlased kutsuvad küpsiste aadliks ja küpsetavad kõigiks tähtsamateks pidupäevadeks.

Soomlased süütavad iseseisvuspäeval kodude akendel sinivalgetes lipuvärvides küünlad. See foto on üles võetud Soome saatkonnas Tallinnas. | FOTO: Hannele Valkeeniemi

Salajase retseptiga bool

Jookidest kuulub traditsioonilisemate ja kuulsamate hulka presidendilossi bool, linnan booli, mille retsepti hoitakse peaaegu nagu riigisaladust ja mida esimest korda pakuti 1949. aastal, kui presidendiametis oli Juho Kusti Paasikivi. Lisaks abikaasa Alli Paasikivi maitse järgi segatud uudisboolile tõi see presidendipaar pärast raskeid sõja-aastaid peosaali tagasi tantsu ja muusika, nagu oli olnud 1920. aastate teisest poolest kuni sõjani. Veel varem tähistati iseseisvuspüha tagasihoidliku pärastlõunavastuvõtuga, kus pakuti kohvi ja kooki – esimest korda korraldas selle president Kaarlo Juho Ståhlberg 1919. aastal, kutsudes presidendilossi valitsuse liikmed, kõrged riigiametnikud ja diplomaatilise korpuse. Alles president Lauri Relanderi ametiajal 1925. aastal sai vastuvõtust kätlemistseremoonia ja tantsuga galaõhtu, nagu see on praegu. Pidulistele pakuti kohvi, teed, mahla, väikesi võileibu ja kooke. Juba neil aegadel joodi mõnel korral ka booli, kuigi see ei sisaldanud keeluseaduse piirangute tõttu kanget alkoholi, vaid näiteks sidrunilimonaadi ja lahjat pilsnerit.

Presidendipaaride traditsiooniline ühispilt 2016: keskel praegune president Sauli Niinistö ja Janni Haukio, vasakul Eeva ja Martti Ahtisaari, paremal Tarja Halonen ja Pentti Arajärvi. | FOTO: Juhani Kandell/Soome presidendi kantselei

Soome saatkonna pressinõunik Hannele Valkeeniemi märgib, et presidendilossi bool pakub siiani igal aastal rahvale kõneainet ning seltskondades püütakse endistviisi ära arvata, mis võiks selle koostises olla.

Siiski, pärast seda, kui Paasikivi ametiajal sündinud booli retsept jõudis 1975. aastal toiduajakirja Kasari kaudu avalikkuse ette, peojoogi komponente muudeti. «Ja see retsept on püsinud siiani saladuses,» kinnitab Hanna Õunap. Keegi ei oska enam öelda, miks Paasikivi aegne booliretsept otsustati omal ajal salajas hoida, kuid praegused asjaosalised kinnitavad, et just annus salapära ja elevus selle ümber teevadki pidujoogist nii erilise.

Ajalooline valgetel veinidel põhinenud bool miksiti kokku Jugoslaavia Rizlingust, valgest bordoost ja kuivast Elysée vahuveinist, lisaks pandi sinna lauaviina, greibilimonaadi ja sidrunikoore ekstrakti.

Mõne aasta eest kirjutas Soome ajaleht Ilta-Sanomat, et praegusest boolist on teada vaid see, et jook on umbes 12-protsendise alkoholisisaldusega ja selle põhi segatakse valmis Alkos nagu vanasti ning vahetult enne serveerimist lisatakse sinna mullitavat vahuveini ja värskendavat greibijooki.

«Mõnus värske maitse. Greibine. Tsitruseline. Särtsakas. Kangem, kui oleks arvanud,» on seda kirjeldanud peokülalised põhjanaabrite ajakirjanduses. Tõsi, pärast seda, kui president Martti Ahtisaari tõi vastuvõtu joogikaardile veini ja peosaali džässmuusika, pruugitavat booli varasemaga võrreldes vähem.

Rebitud kaer ja võileivatort

Kas tänavune laud võiks olla läbilõige möödunud aegadest või kas president Sauli Niinistö ning tema abikaasa Jenni Haukio pakuvad ka järgmisel nädalal booli ja Ellen Svinhufvudi torti, on veel saladus, sest nagu varasematelgi aastatel, hoiab presidendipaar menüüd umbes 1800 külalisele üllatuseks.

Hanna Õunap presidendi kantseleist ütleb vaid nii palju, et peolaua teemaks on saja-aastane Soome ja seda püütakse igal moel esile tuua. Samuti peavad nad arvestama kokkade meeskonnaga menüüd koostades seda, et eri dieetide ja toitumisreeglite järgijaid tuleb aina juurde.

Mõistagi peegelduvad vastuvõtumenüüst traditsioonide kõrval alati vastu uuemad tuuled, nendib Hannele Valkeeniemi. Läinud aastal näiteks äratas suupistevaagnatel tähelepanu soomlaste leiutatud nyhtökaura, rebitud kaer, mis oli koos lehterkukeseentega keeratud pannkoogirullidesse. See kaerast, ubadest ja hernestest valmistatud lihaasendaja, mida soomlased kutsuvad ka Põhjamaade sojaks, kujunes üheks peo hitiks.

Esiplaanil on läinud aasta hitt, lehterkukeseente ja rebitud kaeraga täidetud pannkoogirullid. Kõrval tüüpiline soomlaste pidutoit, võileivatort - fotol kala ja kalamarja ning suitsupõdraga. Taamal vaarika-vahukoorekook. | FOTO: Matti Porre / Soome presidendi kantselei

President Tarja Halonen tõstis aga püünele mahetoidu ja ausa kaubanduse noodid, president Urho Kaleva Kekkoneni toiduhuviline abikaasa Sylvi saatis tihtipeale reisidelt koju kirju, kus oli mõni mõttevälgatus selle kohta, mida uut ja üllatavat võiks iseseisvuspäeval pakkuda.

Hanna Õunap nimetab ka seda, et nii nagu tänavu, on alati püütud esile tuua aasta olulisimat teemat või sündmust. Näiteks helilooja Jean Sibeliuse 150. sünniaastapäeva puhul serveeriti trühvleid, kuhu oli valge šokolaadiga kirjutatud tema autogramm. Samuti oli peolaual külluslik Sibeliuse tort, mis oma konjakise biskviitpõhja, vaarikakreemi, šokolaadivahu ja martsipani-šokolaadivõõbaga kuulub samuti soomlaste kohvikuklassikasse.

Tantsupõrand on vastuvõtul alati pidulisi tihedalt täis. | FOTO: Juhani Kandell/Soome presidendi kantselei

Nami-Nami toiduportaali eestvedaja Pille Petersoo, kes kogub Soome iseseisvuspäeva vastuvõttude menüüsid, märgib, et talle on lähiaastate toidu- ja joogikaardilt ennekõike silma jäänud meie peolaudadel unustusse vajunud võileivatort. Läinud aastal olid kokad teinud kala- ja kalamarja ning suitsupõdra võileivatorti, veel varasemast ajast võib leida küll suitsukoha-graaviforelli ja siia-kurgi variante. Neis, nagu teistestki soolastes ja magusates ampsudes kummardatakse mõistagi kohalikku toitu – kala rääbisest haugini, põhjapõdraliha, metsamarju, seeni, juustu. Viimastel aastatel on külalised saanud maitsta ka presidendi Kultaranta suveresidentsi aia õunu ja õunamahla.

«Mandlitort kui presidendilossi signatuurmaius sobiks tänavugi pidulistele suurepäraselt,» leiab Pille Petersoo. Sel on Soome toiduajaloos väärikas koht ja, ime küll, tort on moodsa aja toidukaanonitele kohaselt ka gluteenivaba.

Ta julgustab eestlasigi soomlaste pidupäeval seda küpsetama. Neil, kes näevad Soome televisiooni, on siis eriti mõnus, torditükike kõrval, vaadata diivanil presidendi vastuvõtu otseülekannet, nagu enamik soomlasi teeb.

Ellen Svinhufvudi mandlitort. | FOTO: Martiina Anni

Ellen Svinhufvudi mandlitort

See retsept on Pille Petersoo koondmugandus Soome trükisõnas ilmunud variantidest.

Mandlibeseepõhjad:

3,5 dl tuhksuhkrut

2 dl ehk umbes 6 munavalget

150 g kooritud ja jahvatatud mandleid

Mandli-kohvikreem:

1,5 dl valmis kohvi

0,75 dl ehk 5 sl peensuhkrut

1,5 dl kohvi- või vahukoort

300 g magedat võid

100 g jahvatatud mandleid

Kaunistuseks:

tuhksuhkrut

70 g mandlilaaste

Kata 2 ahjuplaati küpsetuspaberiga.

Mõõda tuhksuhkur ja munavalged kaussi ning klopi elektrimikseriga umbes 20 minutit, kuni saad hästi tugeva munavalgevahu. Sega jahvatatud mandlid väga ettevaatlikult munavalgevahu hulka.

Jaota mandlibesee küpsetusplaatidele nii, et saad neli umbes 18 x 25 cm suurust ristkülikut. Pane mõlemad plaadid korraga ahju ning küpseta 125-kraadises ahjus umbes 1,5 tundi, kuni mandlibeseepõhjad on täiesti kuivad ja küpsed. Vaheta küpsetusplaatide positsiooni ahjus paar korda, et need küpseks ühtlasemalt. Eemalda mandlibeseepõhjad ettevaatlikult küpsetuspaberilt ja lase restil jahtuda.

Sega kuum kohv suhkruga, lisa rõõsk koor ja lase täielikult jahtuda. Klopi või vahule, klopi vähehaaval juurde koorekohv. Viimasena lisa jahvatatud mandlid.

Määri täidis täiesti jahtunud beseepõhjadele ja tõsta tordikihid üksteise peale.

Rösti mandlilaastud kuival praepannil tasasel tulel kuldseks. Jahuta ja puista tordile. Sõelu peale tuhksuhkrut ja serveeri kohvi kõrvale.

Isamaalised tordid

Hoia silma peal ka Nami-Nami toiduportaali isamaaliste tortide võistlusel, mida selle asutaja ja eestvedaja Pille Petersoo korraldab juba kümnendat korda. Tänavu tehakse seda koostöös EV 100 programmi ja presidendi kantseleiga. Detsembri alguseks laekunud tordikavandite seast sõeluti välja kümme finalisti. Nende seast valitakse tort, mida serveeritakse 24. veebruaril presidendi vastuvõtul ja mida saavad oma kodusele pidulauale küpsetada ka kõik eestimaalased. Žürii esimees on presidendi kantselei peakokk Taigo Lepik. Tordivõistluse võitja selgub ETV vana-aasta õhtu teleprogrammis.

Tagasi üles