Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Senine ebavõrdsus sunnib mandaatide jaotuse korda muutma

4
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Riigikogu koridor | FOTO: Liis Treimann

Riigikogu põhiseaduskomisjonis küpseb plaan joonistada seniste valimisringkondade piirid ümber. Selle tingib olukord, kus senised ringkonnad  muutuvad suuruse poolest aina ebavõrdsemaks. Tehtud ettepanekutes varieerub ringkondade hulk seitsmest 16ni.

Järgmistel riigikogu valimistel juhtub nii, et kahes suurimas valimisringkonnas jagatakse välja kokku 27 mandaati, samal ajal kui nelja väiksema peale jääb selleks arvuks 25. Sellise olukorra on tekitanud rahvastiku jaotuse muutumine viimase 20 aasta jooksul, mil  inimesed on koondunud Tallinna ja selle ümbrusse.

Nimelt oli veel 1995. aasta valimistel nii, et väiksemates maakondades jaotati laiali kaheksa mandaati ja suurimas 11. Ent aastate jooksul on neid arve vastavalt elanike arvule muudetud. Järgmistel valimistel pääseb Harjumaalt ja Raplamaalt riigikogusse 14 inimest, Lääne-Virumaalt aga viis. See on peaaegu kolmekordne vahe.

Valmisringkondade graafik. | FOTO: graafika: Alari Paluots

Valijabaas muutuks suuresti

Seetõttu ongi riigikogu põhiseaduskomisjon algatanud arutelu valimisringkondade muutmiseks 2023. aasta valimisteks. Tähtaeg on seatud nii kaugele selleks, et praegused poliitikud ei hakkaks järgmiste valimiste tarbeks välja pakkuma endale sobivaid variante. Viimati andis oma seisukohtadest komisjonile aru vabariigi valimiskomisjon, kes töötas läbi kuus ettepanekut valimisringkondade muutmiseks.

Ühes analüüsiti võimalust muuta kogu Eesti üheks valimisringkonnaks. Teises oli pakutud kolm ringkonda. Kolmanda järgi jaotataks Eesti lausa 24 piirkonnaks. Kõik need äärmused jäeti aga kohe kõrvale.

Järele jäi kolm realistlikumat variant. Kõige tõenäolisemalt käiku mineva ettepaneku järgi jääks senise 12 valimisringkonna asemel alles seitse (graafik nr 1), millest kahes jagataks välja 13 ja viis 15 mandaati. Selle sobivust nendib ka valimiskomisjon oma kirjas põhiseaduskomisjonile, sest see vastab kõigile nendele pandud ülesannetele.

Samas tekiksid siis valimisringkonnad, kuhu kuuluksid nii suuruse kui ka kõige muu poolest väga erinevad maakonnad, näiteks Ida-Virumaa, Lääne-Virumaa ja Järvamaa. Politoloog Vello Pettai kinnitusel tooks see kaasa täiesti uue olukorra, sest valijabaas muutuks põhjalikult. «Näiteks Ida-Virumaal on Keskerakond aastate jooksul võtnud ära suure hulga mandaatidest. Kui Ida- ja Lääne-Virumaa kokku lüüa, siis peavad nad oma strateegiat nüüd muutma,» sõnas ta ning lisas, et kampaaniatesse tooks see täiesti uue kandidaatide selekteerimise strateegia.

Teise variandi järgi loodaks kümme ringkonda, kus ringkondade suurus varieeruks kaheksast 12 mandaadini. Ent siingi tekiks huvitavaid ringkondasid, näiteks satuksid kokku Saare-, Hiiu-, Lääne- ja Raplamaa. Kolmanda variandi järgi oleks ringkondi 16, mis tähendab, et juba ainuüksi Tallinnas tekiks viis ringkonda.

Põhiseaduse ühe koostaja, nüüdse presidendi nõuniku Liia Hänni sõnul oleks hea, kui uued ringkonnad kattuksid regionaalpoliitiliselt samalaadses seisus olevate maakondadega. «Vaevalt et valimisplatvormides hakatakse lahti kirjutama 16 erineva ringkonna regionaalpoliitikat, valimiskampaania regionaalpoliitilised sõnumid käivad kas suuremate regioonide või siis teravate piirkondlike probleemide kohta,» lausus ta.

Pettai sõnul tasub plaane kaaludes mõelda sellele, mida soovitakse ringkondade muutmisega saavutada. «Küsimus on ka selles, kui palju erakondi me tahame. Kui igal pool on väiksed ringkonnad, siis jääb meil Eestisse ka vähem erakondi. Kui ringkonnad on suuremad, siis tuleb ka rohkem erakondi,» rääkis politoloog.

Ümberkorralduseks võib kuluda aastaid

Sellega, et valimisringkondade piire tuleks muuta, on nõus nii Hänni kui ka Pettai.

«Praegune olukord, kus mandaatide arv ringkondades erineb mitu korda, vajab muutmist. Selline vajadus tuleneb põhiseaduses sätestatud valimiste ühetaolisuse põhimõttest,» tõi Hänni esile õigusliku probleemi.

Pettai sõnul tingib kehtiv süsteem olukorra, kus väiksemates ringkondades on väiksematel erakondadel vähem võimalusi valituks saada. «Näiteks nopivad kaks suuremat erakonda ära viiest mandaadist neli. See jätab väiksematele erakondadele palju vähem,» selgitas ta.

Näiteks Harjumaal ja Raplamaal kaks mandaati saanud nimekiri ei pruugiks samade toetusprotsentide juures Lääne-Virumaal saada ühtegi.

Et poliitikud ringkondade muutmisega selles valimistsüklis ka hakkama saavad, Pettai ja Hänni ei usu.

«Tõenäoliselt käib ringkondade piiride joonistamine riigikogule üle jõu. Seaduses võiks määrata ringkondade mandaatide vahemiku ja edasise jätta vabariigi valimiskomisjonile,» leidis Hänni.

Pettai sõnul on ta piiride muutmisest rääkinud ka poliitikutega. «Nad pole olnud väga optimistlikud, et see jõutakse vastu võtta enne järgmisi valimisi,» märkis politoloog.

Tagasi üles