Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Aabi sõnul pole Patarei tulevik veel otsustatud

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Tänavu suvel lõhkus torm Patarei katuse. | FOTO: Mihkel Maripuu

Valitsus pole Tallinnas asuva Kalaranna fordi ehk Patarei merekindluse tuleviku kohta veel otsust langetanud, kompleksi mahamüümine on vaid üks valitsusele esitatud alternatiivsetest ettepanekutest.

«Kõik materjalid on valitsuskabinetile esitatud, need tulevad lähiajal arutusele ja müügikava on vaid üks ettepanekutest, mille ajakirjandus on teiste seast välja noppinud. On alternatiivsed ettepanekud, mille seast tuleb valida,» kinnitas riigihalduse minister Jaak Aab (Keskerakond).

Üks võimalik variant on tema sõnul Patarei merekindluse konserveerimine. «Kui lähiajal pole võimalik seal midagi arendada, näiteks kas riskid on liiga suured või pole avalikul sektoril huvi või raha, siis tuleb Patarei konserveerida, aga ka konserveerimisel on hinnalipik küljes,» ütles Aab.

«Praegune olukord, kus Patarei katus ei pea vett ning hoone lihtsalt laguneb niiskuse ja vihma käes, tuleb ära lõpetada. Kui Patareid ei hakata arendama, siis tuleb ta korralikult konserveerida. Selle hind on orienteerivalt neli miljonit eurot, aga see on üks võimalus: panna hoonele korralik katus, teha territoorium korda ja avada see avalikkusele nii, et inimestel oleks võimalik seal jalutada ja seda väljastpoolt vaadata. Hoonesse sissepääsemine ei ole sel juhul tõenäoline, sest see võib olla ohtlik,» rääkis minister.

Teine variant on Patarei kas osaliselt või täielikult erakätesse anda. «Kui kaasata erasektor või arendaja, siis riik kaardistab ära oma huvi. On teada kaks muuseumi, kes sinna kindlasti sooviksid kolida, aga kindlasti peaks olema tuumikarendaja. Kui see on Riigi Kinnisvara AS, siis käib arendus riigi raha eest ja siis peab nendeks aastateks olema riigieelarves vastav raha ette nähtud. Kui kaasata erainvestor, siis on võimalus, et erainvestor ehitab need asjad välja ja rendib välja,» loetles Aab.

Ta lisas, et erainvestori kaasamine ei tähenda mingil juhul seda, et mereäär suletakse ja avalikku ruumi jääb vähemaks. Samuti ei välista see muuseumide kolimist Patareisse.

«Muuseumide pärast pole vaja muretseda. Vastupidi, kui erainvestor tuleb, siis ta on väga huvitatud sellest, et teatud osal Patareist on rentnik olemas. Mõni ministeerium sõlmib arendajaga muuseumide rendi lepingu. See annab investorile teatud kindluse, et kui ta on osa Patareist korda teinud, siis on tal sellele juba rentnik olemas,» arvas Aab.

Eesti Mälu Instituut on välja pakkunud, et Patareist võiks saada muuseumide keskus, mille tuumik võiks olla moodustatav kommunismikuritegude muuseum, millele lisanduvad sõjamuuseum ja siseturvalisuse muuseumid (tuletõrje, vangla jm valdkondlikud mäluasutused).

Kommunikatsiooniekspert ja Eesti Mälu Instituudi nõukogu liige Raul Rebane tegi hiljuti Postimehes ettepaneku, et Patarei korrastamine võiks olla Eesti järgmine suurprojekt, nii nagu varem on seda olnud Eesti Rahva Muuseum või Lennusadam.

Valitsus arutab Patarei tulevikku oma kabinetiistungil veel sel kuul.

Tagasi üles