Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Spiooniromantika lõpeb vahistamise hetkel

7
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Pildil on portaali 47news.ru andmetel Aleksei Vassiljev. | FOTO: Ekraanitõmmis portaalist 47news.ru

Viimasest seitsmest Eestis kinni nabitud Vene eriteenistuste agendist enamik värvati 18–23-aastasena. Nad on FSB silmis odavturu kaup, kellest sissekukkumisel harva puudust tundma jäädakse. Nüüd hakkab see turg vaikselt kokku kuivama.

Nad on lihtne materjal. Väheütleva välimusega, iseloomult uljad, kiire vaistuga, võrdlemisi heas füüsilises vormis. Neid ajendab isamaaline jutt, vajadusel šantaaž, aga eelkõige romantika. Mõned saavad väljaõppe, teisi üksnes instrueeritakse. Ohvitserid nad pole ega saa selleks tõenäoliselt kunagi.

«Sa ei pea peaaegu midagi tegema. Risk on olematu,» julgustab usalduslik agendijuht, käsi õlal. Pakutakse lisasissetulekut, silma kinni pigistamist, teinekord rõhutakse üksnes patriotismile. Reaalsus jõuab värvatavatele kohale alles hiljem, sissekukkumisel.

Kui enne võis Venemaa Eesti-vastast luuret teha sageli kaudselt, siis NATO liitlaste Eestisse saabudes tuli kaastöötajail endil n-ö põllule minna.

«Koostööle asumine on üldiselt romantika. Kui vahele jäädakse, siis on romantika läbi. Lubati ju teisiti,» kirjeldab kaitsepolitsei peadirektori asetäitja Aleksander Toots Postimehele.

Ta on tegelenud umbes pooltega viimase paari aasta ligemale seitsmest juhtumist, mil noored mehed Venemaa föderaalse julgeolekuteenistuse FSB või sõjaväeluure GRU heaks töötamises Eestis süüdi mõisteti.

Nende patud pole väikesed. Kogutud on infot piirivalvurite töömeetodite ja taktika kohta, hangitud teavet kontrollpunktide ja seirekaamerate asukohtadest ning üle piiri viidud sisekaitsetöötajate nimesid. Üles on pildistatud liitlasüksusi ja elutähtsate teenuste sõlmpunkte. Kõigi kohta on olemas süüdimõistvad kohtuotsused.

Narva piiripunktis tänavu 4. novembril kinni peetud 20-aastane Aleksei Vassiljev, keda prokuratuur ja kaitsepolitsei süüdistavad arvutikuriteo ettevalmistamises, pole mingi erand. Temagi taust pole plekitu, mis siis, et Vassiljevist süütuid koolipõlvepilte näitav Vene meedia püüab seda väita. Näiteks FSB kaastöötaja Artjom Malõšev oli 2011. aastal värbamisel 18-aastane. Alik Hutšbarov 20-aastane. Mõlemad topeltkodakondsusega noored, kes tegelesid salakaubaveoga ja aitasid Vene eriteenistust.

Sellised allikad on Vene eriteenistustele visuaalluure jaoks ideaalsed. Tunnevad maastikku, oskavad pimedas liikuda, teavad piirirežiimi, neil on kontakte, nad on valmis edu nimel riskima. Ja mis peamine – šantažeeritavad.

Kapo peadirektori asetäitja Aleksander Toots. | FOTO: Siseministeerium

«Kui tegeled ebaseadusliku piirikaubandusega, siis öeldakse, et kui sa kaasa ei tööta, siis äri lõppeb. Kui sa siis vahele jääd, oled turult ära ja sinna tagasi saada ei ole lihtne. Aga kui teed koostööd, siis läheb lihtsamini,» kirjeldab Toots veenmisvõtteid.

Illegaalses piirikaubanduses valitseb Venemaa poolel tihe konkurents. Risk on suur, aga samuti ka potentsiaalne kasum. Iga turul tekkiv auk täidetakse kiiresti uute ülevedajatega. FSB lõa otsa sattunul on valida, kas loovutada koht või asuda koostööle.

Kui enne võis Venemaa Eesti-vastast luuret teha sageli kaudselt, siis NATO liitlaste Eestisse saabudes tuli kaastöötajail endil n-ö põllule minna.

Nii üllatav kui see ka pole, siis templiga paberid ja riigisaladused on luures sageli ülemüstifitseeritud. Küsimus on hoopis ligipääsus – tulusam on see luuraja, kes on vajalikke sidemeid, saab ligi olulistele kohtadele ja pääseb sealt ka märkamatult välja. Heal juhul korduvalt. Siin tulevadki mängu noored mehed, eriteenistuste mõistes võrdlemisi primitiivsed infohankijad.

Üks võimalikke eesmärke on näiteks topeltkontroll kompamaks, kas Eesti või liitlaste siinne võimekus on tõene või üksnes bluff. Võimekusega bluffimine on ajalooliselt kuulunud idanaabri enda tegutsemismeetodite hulka ja nii ollakse lääne puhul sageli kahtlustavad. Kui paberite järgi on Eestis teatud hulk tanke, siis kas need sõidavad ka päriselt? Kui nad polügoonidel lahingmanöövreid teevad, saab jälgida nendevahelist sidet. Samuti vaadata, mis on lennuvälja – näiteks Ämari – võime lennuvahendeid vastu võtta. See kõik on Venemaa luurele äärmiselt huvitav.

Neli tõendatud viisi

Luures kasutatakse info saamiseks lisaks sellele veel paljusid eri n-ö platvorme. Eesti avalikkusele teadaolevaid juhtumeid on neljast vallast.

Esiteks valeidentiteedi kasutamine. Kurikuulsaima riigireeturi Herman Simmi pööras idanaabri kasuks tööle Vene välisluureteenistuse ohvitser Sergei Jakovlev, kasutades selleks Portugali kodaniku Antonio de Jesus Amorett Grafi identiteeti.

Ärikatet kasutas Nikolai Jermakov, kes oli agendijuht endise kaitsepolitsei töötajana riiki reetnud Vladimir Veitmanile.

Diplomaatilise katte all tegutsenutest on Eestist aastate jooksul välja saadetud mitu Vene välisluureteenistuse SVRi ja GRU heaks töötanud diplomaati.

Venemaa on kasutanud meetodina ka luuret territooriumilt – just Venemaal värbas GRU 2009. aastal enda heaks tööle Vene kodaniku Artem Zinchenko, kes hiljem Eestisse lapsevankriäri tegema sõitis ja selle varjus sõjaväeluure kasuks töötas.

Toots ütlebki, et FSB, GRU ja SVRi huvi Eesti poliitika, riigikaitse ja eriteenistuste vastu on võrdlemisi püsiv. Seni pole avalikkus näinud poliitilise ja majandusluure juhtumeid, aga see ei pruugi tähendada, et neil suundadel ei tegutsetaks.

Kaotavad valvsuse

Vene eriteenistuste salajased kaastöötajaid tabatakse mitmel põhjusel. Üks neist võib olla, et nad kaotavad valvsuse.

Iga vastuluureteenistuse eesmärk on tabada luuraja sel hetkel, kui ta seda kõige vähem ootab. Kinnikukkumisel raudmehi ei ole. Kõik neist annavad vajalikul määral ütlusi. Pole harv, et üsna pea läheb süüdistatav koostööle oma tabajatega.

FSB ei tunnista kunagi, et Eestis kinniste kohtuuste taga süüdi mõistetu oli tõepoolest nende mees. See võib juhtuda üksnes väljavahetamisel või juhul, kui agent on jõudnud putkata Venemaale. Lihtsate kaastöötajate Eestis kinnikukkumist Vene eriteenistused endale suureks kaotuseks ei loe. Kui, siis ainult maineliseks – on oht, et levib sõnum tõenäosusest Eestis vahele jääda.

«Vastuluure üks põhieesmärk, miks me siin vastase luurajaid kinni nabime, kohtu alla anname ja välja saadame, on see, et hoida Eesti vastase jaoks ebaatraktiivse ja keerulise keskkonnana. Vastasel korral võime olla ainult eriteenistus, kes toodab ohuhinnanguid, vastasele seejuures reaalset kahju tegemata,» ütleb Toots.

Ta usub, et kaitsepolitsei mudel toimib. Märke sellest on Eesti vastuluurajatel mitmeid. Aasta-aastalt suureneb isikute arv, kes teatavad kaitsepolitseile, et neid on püütud Venemaa heaks tööle värvata. «Me suudame hoida neid vanglasse sattumast,» ütleb Toots. Iga aastaga kasvab tema sõnul ka inimeste teadlikkus ohtudest, mis on seotud Venemaa eriteenistuse tegemistega.

Mõju ulatub aga ka piiri taha. Teave Eestis tabatud Vene spioonidest on teatud Venemaa piirkondades levinud nagu kulutuli. «Ei ole lihtne enam inimesi koostööle värvata. Ka siin olevatel kaastöötajatel tekib alalhoidlikkus, agent muutub passiivseks või konspireerib rohkem,» kirjeldab Toots.

Noorte agentide laine Eestis

Novembri algul vahi alla võetud 20-aastane Aleksei Vassiljev pole ei esimene ega ilmselt ka viimane Vene luure salajane kaastöötaja, kes verinoorelt Eesti-vastasesse tegevusse värvatud. Sama ressurssi – noored, liikuvad mehed – on idanaaber kasutanud juba aastaid.

Artjom Malõšev

  • Vanus vahistamise hetkel: 23
  • Kodakondsus: Eesti/Vene
  • Agentuur: FSB
  • Tabamisaeg: –
  • Süüdimõistmisaeg: 2016
  • Tegu: Salakaubavedajana tegutsenud Malõšev mõisteti süüdi Eesti Vabariigi vastases vandenõus ja teda karistati kahe aasta ja kuue kuu pikkuse vangistusega. FSB värbas mehe 2011. aastal salajasele koostööle eesmärgiga hankida teavet Eesti kaitseväe ja liitlaste tegevusest ning tehnika liikumisest. Samuti kogus Malõšev infot PPA Lõuna prefektuuri piirivalvekordonite ja teenistuskohtade ning töötajate kohta. Oma tegevuse eest sai ta FSB esindajalt mitu korda tasuna sularaha.

Eesti ja Vene topeltkodakondsusega Artjom Malõšev ning Alik Hutšbarov.

repro kapo aastaraamatust

Alik Hutšbarov

  • Vanus vahistamise hetkel: 24
  • Kodakondsus: Eesti/Vene
  • Agentuur: FSB
  • Tabamisaeg: –
  • Süüdimõistmisaeg: 2016
  • Tegu: Salakaubavedajana tegutsenud Hutšbarov mõisteti süüdi Eesti Vabariigi vastases vandenõus ja teda karistati kahe aasta ja kuue kuu pikkuse vangistusega. FSB värbas ta 2012. aastal salajasele koostööle eesmärgiga hankida teavet PPA Lõuna prefektuuri piirivalvebüroo Piusa kordoni politseiametnike töö ning Eesti politseiametnike suhtlusringkonda kuuluvate isikute kohta. Selle tegevuse eest maksis FSB esindaja talle mitu korda tasu sularahas.

Pavel Romanov

Pavel Romanov

Kapo aastaraamat

  • Vanus vahistamise hetkel: 42
  • Kodakondsus: määratlemata
  • Agentuur: FSB
  • Tabamisaeg: 10. veebruar 2015
  • Süüdimõistmisaeg: 22. oktoober 2015
  • Tegu: Salakaubaveogrupeeringut juhtinud Romanov mõisteti süüdi Eesti Vabariigi vastases vägivallata tegevuses ning sai karistuseks neli aastat ja kümme kuud vangistust, millest kohe kuulus ärakandmisele üks aasta ja kümme kuud. Praeguseks on tema karistus loetud kantuks. Enamjaolt edastas Romanov FSB-le Eesti õiguskaitsestruktuuride töötajate isikuandmeid ja tööülesandeid, aga ka PPA Lõuna prefektuuri piirivalvurite tegevuse meetodeid ja taktikat, kontrollpunktide ja seirekaamerate asukohti ning andmeid piiri ebaseaduslikuks ületamiseks sobilikust taktikast. Samuti andmeid kaitseväe objektide ja nende valvesüsteemide kohta Lõuna-Eestis. Romanovi allkirjaga koostöölepe FSBga pärines aastast 1994, mil Romanov oli 21-aastane.

Aleksandr Rudnev

Aleksandr Rudnev

Kapo aastaraamat

  • Vanus vahistamise hetkel: 21
  • Kodakondsus: Eesti
  • Agentuur: FSB
  • Tabamisaeg: 28. märts 2015
  • Süüdimõistmisaeg: oktoober 2015
  • Tegu: Mõisteti süüdi Eesti Vabariigi vastases vandenõus. Salakaubavedaja ametit pidanud Rudnevi värbas FSB 2013. aastal. Mees jagas FSBga teavet Eesti ja liitlaste kaitseväe tegevuse ning kaitseväe tehnika liikumise kohta Eestis. Ka edastas ta teavet PPA Lõuna prefektuuri piirivalvekordonitest ja teenistuskohtadest ning PPA personalist. FSB maksis mehele tasu sularahas.

Maksim Gruzdev

Maksim Gruzdev

Väljavõte kapo aastaraamatust

  • Vanus vahistamise hetkel: 32
  • Kodakondsus: Eesti
  • Agentuur: FSB
  • Tabamisaeg: 2. oktoober 2015
  • Süüdimõistmisaeg: veebruar 2016
  • Tegu: Gruzdev mõisteti süüdi Eesti Vabariigi vastases vandenõus ja sai nelja-aastase vanglakaristuse. FSB värbas Gruzdevi 2013. aasta teisel poolaastal Venemaa territooriumil Pihkva oblastis. Gruzdev edastas kuni tema kinnipidamiseni Venemaa eriteenistusele infot muu hulgas kaitsepolitseiameti töötajate tegevusest ning osales Venemaa eriteenistuse agentuur-operatiivtöös. 2014. aasta septembri alguses meelitas ta piiril lõksu Eesti kaitsepolitseiniku Eston Kohvri. Vahendajana lubas ta Kohvrile, et viib ta kokku kolmanda isikuga, kes pidi andma infot illegaalse piirikaubanduse kohta.

Artem Zinchenko

Artem Zinchenko kohtus

Kaitsepolitseiamet

  • Vanus vahistamise hetkel: 30
  • Kodakondsus: Vene
  • Agentuur: GRU
  • Tabamisaeg: 9. jaanuar 2017
  • Süüdimõistmisaeg: 8. mai 2017
  • Tegu: Zinchenko mõisteti süüdi välismaalase poolt toime pandud Eesti Vabariigi vastu suunatud vägivallata tegevuses ning sai viieaastase vanglakaristuse. Ta värvati GRU heaks tööle 2009. aastal, olles eelnevalt läbinud Venemaal ajateenistuse. Kõrgharidusega Zinchenko tegi aktiivselt kaastööd alates 2013. aastast, mil asus Eestisse elamisloaga elama. Peamiselt oli tema ülesanne koguda teavet riigikaitseliste objektide ja elutähtsat teenust tagavate objektide kohta Eesti territooriumil, aga ka näiteks kaitseväe ja Kaitseliidu sõjaliste liitaste tehnika liikumise kohta Eestis. Samuti sai Zinchenko ülesandeid hankida GRU-le Eesti Vabariigist soovitud esemeid, näiteks sidevahendeid. Teavet ja esemeid edastas Artem Zinchenko korduvalt ja perioodiliselt GRU töötajatele nii sidevahendite kaudu kui ka Peterburis toimunud kohtumistel.

Aleksei Vassiljev

  • Vanus vahistamise hetkel: 20
  • Kodakondsus: Vene
  • Agentuur: FSB
  • Tabamisaeg: 4. november 2017
  • Süüdimõistmisaeg: –
  • Tegu: Süüdistatakse FSB agendina Eesti Vabariigi vastases vägivallatus tegevuses ning arvutikuriteo ettevalmistamises. Tema sihtmärgiks olid Eesti riigiasutused ja nende arvutivõrkudesse tungimine. Eesti piirist 25 kilomeetri kauguselt Kingissepast pärit Vene kodakondsusega Vassiljev õppis 16–19-aastasena Sillamäe kutsekoolis. 2017. aasta juunis astus ta TTÜ Virumaa kolledžisse automatiseerimise erialale, mistõttu elas Eestis ja käis tihti Venemaal. Pressikonverentsil ütles Vene Föderatsiooni suursaadik Aleksandr Petrov, et Vene riik kavatseb Vassiljevit igati toetada, aga suhted FSBga olla ainult Eesti versioon.
Tagasi üles