Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Suure ringi küsimus Suurbritannias: kes kontrollib Brexiti läbirääkimisi?

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Brexiti-vastase meeleavaldajate Iirima ja Põhja-Iirimaa vahele püstitatud silt. | FOTO: Brian Lawless/PA Wire/PA Images/Scanpix

Briti Brexiti-minister David Davis lubas eile parlamendiliikmetele, et valitsus ei jäta ühtki osa Suurbritanniast maha, ja kinnitas, et nn kõva piiri vältimise huvides ei jäeta Põhja-Iirimaad ELi ühisturule või tolliliitu.

FOTO: GRAPHIC NEWS

Suurbritannia peaministri Theresa May Brexiti-strateegia on kaoses. Põhja-Iirimaa peaminister ja Demokraatliku Unionistliku Partei (DUP) liider Arlene Foster süüdistas teda nõustumises vastakaid arvamusi tekitava leppega, mis oleks samas lõpetanud patiseisu lahutusläbirääkimistel.

Foster keeldus nõustumast ühegi leppega, mis Põhja-Iirimaa ülejäänud Suurbritanniast majanduslikult või poliitiliselt eraldaks. «Oleme olnud väga konkreetsed. Põhja-Iirimaa peab EList lahkuma samadel tingimustel nagu ülejäänud Suurbritanniagi,» vahendab Independent tema sõnu.

Iiri rahvusringhääling RTE teatas esmaspäeval, et Suurbritannia on valmis hoidma Põhja-Iirimaal jõus ELi tolliliidu ja ühisturu reegleid, et tulla vastu Iirimaa nõudmisele, et Brexit ei tohi tagasi tuua kõva piiri Põhja-Iirimaaga ega ähvardada suure reede rahuprotsessi, millega lõppes aastakümneid kestnud vägivald.

RTE-le lekitatud leppe mustandis seisis, et sobiliku lahenduse puudumise tõttu tagab Suurbritannia, et ei taganeta Põhja-Iirimaa ja Iirimaa koostööd toetavatest ja kaitsevatest siseturu ja tolliliidu reeglitest.

«See pole midagi, mida Briti valitsus kaaluks,» ütles Davis parlamendiliikmetele. «Me ei kohtle üht osa Suurbritanniast ülejäänud riigist erinevalt. Davise lubadus oli vastus DUPi parlamendiliikme Nigel Doddsi sõnavõtule, milles ta nimetas May Iiri piirileppe plaani häbiväärseks.

Tagasilöögi tõttu alustas May DUPiga kriisiläbirääkimisi, et olukord enne nädala lõpus jätkuvaid läbirääkimisi lahendada. «Paaris küsimuses on jätkuvalt mõned erimeelsused, mis vajavad lahendamiseks veel läbirääkimisi ja konsultatsioone. Need jätkuvad, kuid tuleme enne nädala lõppu veel kokku ning olen kindel, et lõpetame need positiivselt,» lausus May.

Brüssel nõuab enne Brexiti-järgsete majandussuhete ja üleminekuperioodi juurde minemist Maylt muuhulgas garantiid, et pärast lahutust ei teki Iirimaa ja Põhja-Iirimaa vahele nn kõva piiri.

Lisaks tahab EL, et enne kaubanduskõneluste alustamist jõutaks Londoniga üksmeelele Suurbritannia lahkumisarves ning ELi kodanike õigustes Suurbritannias. Pärast kuid kestnud patiseisu on London ja Brüssel leidnud lahkumisarves väidetavalt kompromissi ning see jääb 45 ja 55 miljardi euro vahele.

Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri ja May kõnelustel osalesid Suurbritannia poolelt ka Brexiti-minister David Davis ja peaministri Brexiti-nõunik Olly Robbins. ELi poolelt olid laua taga samuti ELi pealäbirääkija Brexiti-kõnelustel Michel Barnier ja Junckeri kabinetiülem Martin Selmayr.

Küsitavused leppes panid Independenti teatel kulmu kergitama ka mitu May konservatiivse erakonna liiget, kes pidasid uskumatuks, et DUPi polnud leppe tingimustest eelnevalt teavitatud. Erakond, mis teeb valitsuses koostööd vähemusvalitsuse moodustanud konservatiivide ehk tooridega, näis olevat jätud leppe tingimustest täielikku teadmatusse.

Pärast Fosteri sõnavõttu peatas May 20 minuti jooksul läbirääkimised Junckeriga ja helistas Fosterile. Kui May läbirääkimistele naasis, taganes ta leppest.

«Iga peaministri kohustus on kindlustada, et neil on võimalik sõlmitud lepetest kinni pidada, ja seetõttu üllatas meid ning valmistas pettumust, et nad pole seda teinud,» kommenteeris Iirimaa peaminister Leo Vardakar Dublinis pressikonverentsil juhtunut.

«Briti valitsus ja ELi liidrid jõudsid enne kokkuleppele, mis andis meile vajaliku kindluse, kuid siis palus May aega juurde,» lisas Vardakar.

Brexiti-vastastel tekitas aga küsimusi DUPi roll läbirääkimistel. «Näib, et Foster ja DUP jagavad käske ja juhivad nüüd valitsust,» lausus Brexiti-vastase kampaania «Best for Britain» juht Eloise Todd.

«DUPil ei tohi lubada dikteerida Suurbritannia Brexiti-läbirääkimisi. See näitab taas kord, et konservatiivid on valitsuses, kuid ei ole võimul,» vahendas Guardian Briti liberaaldemokraatide juhi Vince Cable’i sõnu.

«Me ei saa parlamendi matemaatikat ignoreerida. DUP hoiab seda valitsust võimul ja seetõttu on nende poliitiline positsioon väga tugev. Neid tuleb tõsiselt võtta,» ütles Guardianile konservatiivist alamkoja liige David Jones, kes varem töötas Briti nn Brexiti ministeeriumis.

«Kui me tahame edukat Brexitit või Brexitit üldse, peame kindlustama, et oleme vabad sõlmima majandusleppeid oma äranägemise järgi,» ütles Jones Guardianile. «Kui te säilitate ELi regulatsioonid, saab see väga raske olema.»

Dokumendi avalikuks saanud mustandist sai tuld ka Šotimaa valitsusjuht Nicola Sutrgeon, kelle arvates peaks Šotimaale kehtima samasugused reeglid nagu Põhja-Iirimaale ja kui nemad jäävad põhimõtteliselt ühisturule, peaks see võimalik olema ka Šotimaale.

Seejärel esitasid samasuguse nõude ka Walesi valitsusjuht Carwyn Jones ja Londoni linnapea Sadiq Khan.

Ettepandud lepe saab Independenti hinnangul olema pinnuks silmas ka Briti välisministrile Boris Johnsonile ja keskkonnaministrile Michael Gove’ile, kes mõlemad tegid brittide EList lahkumise nimel kampaaniat. Nende arvates tähendas see taganemist lubadusest, et Suurbritannia saab ELi regulatsioonidest täielikult priiks.

Töölispartei juht Jeremy Corbyn sõnas aga eile, et Šoti Rahvusparteil ja Töölisparteil on paras aeg hakata valitsust lükkama kogu Suurbritanniat hõlmava ühisturu liikmesuse poole.

Peale Iiri piiriküsimuse pole Brüssel ja London veel üksmeelt saavutanud ka Brexiti-järgse Euroopa kohtu jurisdiktsiooni asjus. Brüssel tahab, et sel oleks võim Suurbritannias elavate ELi kodanike üle. May loodab Brüsselisse naasta täna või homme.

FAKTIKAST

Tihedad sidemed

Iirimaa ja Põhja-Iirimaa vahel on umbes 275 piiripunkti.

Brexitiga võib sellest 500-kilomeetrisest lõigust saada Suurbritannia välispiir.

Üle avatud piiri liigub iga päev kümneid tuhandeid inimesi.

Nii Brüsseli kui ka brittide eesmärk on säilitada 1998. aasta suure reede rahulepe, mis tegi lõpu Põhja-Iirimaa konfliktile.

Põhja-Iirimaa piimast umbes kolmandik töödeldakse Iirimaal.

40 protsenti Iirimaa kanafarmide toodangust töödeldakse põhja pool.

Guinessi õlut pruulitakse Dublinis, villitakse aga Põhja-Iirimaal.

Kogu saart katab ühtne elektriturg.

Tagasi üles