Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Ajalooline hetk: fentanüüliäri pandi seisma

6
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Ülisuur kogus ehk üle kilo «valget hiinlast», mis leiti ühelt kuriteopaigalt. | FOTO: Keskkriminaalpolitsei

Keskkriminaalpolitsei usub, et on jõudnud 15 aastat Eestit mürgitanud fentanüüliepideemias läbimurdeni. Uimasti on turult läinud, kümmekond fentanüüliparunit istub trellide taga või ootab kohut. Ligi kuue tuhande süstlaorja aitamiseks on just nüüd koitnud ajaloo parim hetk.

«See on fentanüüli jõulurahu,» ütleb Vahur Verte, kaheksa-aastase narkouurimise kogemusega riigiprokurör. Midagi sellist nagu praegu näevad tema silmad esimest korda.

«Millalgi augusti lõpus tulid esimesed signaalid, et kellegi töö tulemusena hakkas turul olev fentanüül esiteks lahjemaks muutuma ja teiseks kogused vähenema. Tänaseks on seis selline, et turg on tühi.»

See pole suurustamine. Juba viis aastat on keskkriminaalpolitsei fentanüülile spetsialiseerinud meeskond püüdnud jõuda välja Eesti fentanüülituru kriminaalse ladvikuni. Seltskonnani, kes haldab tootmist, maaletoomist ja peidikuid, räägib üksnes silmast silma või krüpteeritult, äritseb bitcoin'ides ja sisse kukkudes pigem istub kauem vangis kui tunnistab.

Tänavu juuli lõpus ja augusti algul klõpsatasid kinni mitmed käerauad. Muu hulgas vendade Paul ja Dimitri Kärbergi jaoks, keda riigiprokuratuur süüdistab kolossaalse koguse, enam kui kolme kilogrammi fentanüüli käitlemises.

Neist veel olulisem on Eesti teadaolevalt esimese statsionaarse fentanüülisünteesimise labori avastamine, mida hallanud salaorganisatsiooni juhtis kahtlustuse kohaselt Harjumaalt pärit IT-ettevõtja Aleksander A. Sellelt mehelt leiti 2,5 kilogrammi toodetud uimastit, aga tema kaudu võis tänavamüüki minna märksa enam.

Keskkriminaalpolitsei vaevalt toona teadis, et need isikud olid senise fentanüüliladviku viimased suured tegijad. Neli kuud hiljem just nii paistab.

«Selline olukord on Eestis esimest korda pärast fentanüüli turuletulekut,» ütleb ka keskkriminaalpolitsei politseimajor Ago Leis.

Väiksemaid võnkeid fentanüüli pakkumises on esinenud ka varem, ent mitte selliseid, kus mõõn kestaks neli kuud ja pakkumine lõpeks siis sootuks. Kuidas see juhtus?

Pusletükid

Leis ütleb tagantjärele, et esimene fentanüüli suurdiiler murti juba aastal 2012. See oli Lasnamäel tegutsenud Vladimir Fidkevich ehk fentanüüliparun Vova.

«Pärast Fidkevichit pakkumine linnas ära ei lõppenud. Hiljem selgus, et tema oligi selline kilo-mees. Aga ta oli esimene suurematest diileritest, kelleni me jõudsime, kes oli ligemal ladvikule. Tal oli juurdepääs sinna, kes seda väga suurtes kogustes valmistavad või turustavad,» sõnab Leis.

Keskkriminaalpolitsei mõistis kiirelt, et töö saabki olema mõjupõhine: kui pakkumine mõne järgmise suurvahistamise järel taastub, tuleb uuesti nullist alata – turul on veel keegi. Nii jätkus töö aastaid, kuni 2016. aasta jaanuarini.

Ravimipudelisse peidetud 79,65 grammi vedelat fentanüüli ja 3-metüülfentanüüli, mida narkoärikas Suleiman Dungurovi käsilane Aleksei Krutikov Peterburist üle Narva piiri tuua üritas. | FOTO: Keskkriminaalpolitsei

Siis sõitis Narva piiripunkti Aleksei Krutikov, kelle autost leiti ravimipudelisse peidetuna kahtlast hägust vedelikku. Eestis oli aastaid kahtlustatud, et fentanüül tuuakse Venemaalt kohale vedelal kujul, et see siis siin pulbriks teha. Nüüd oli see tõestatud. Suleiman Dungurovi ja tema heaks töötanud Krutikovi tabamine oli järgmine oluline lüli – fentanüüliäri seisis seejärel mõõnas juba poolteist kuud.

See, mille keskkriminaalpolitsei sealt edasi avastas, on tähelepanuväärne. Pärast ridamisi vahistamisi ja süüdimõistvaid kohtuotsuseid ilmneb lõpuks, et Eesti illegaalset fentanüülivõrgustikku juhtis kahe käe sõrmede jagu keskealisi vene nimega mehi. Need on inimesed, kelle turule paisatud aine on tapnud sadu ja rikkunud ilmselt kümneid tuhandeid elusid.

Uimastite surmajälg. | FOTO: Pm

Turg oli ladviku vahel ära jaotatud juba ammu, tõenäoliselt aastatel 2005–2006. Nii hindades kui ka tegutsemispiirkondades oli kokku lepitud. Käekiri oli kõigil sama: monoliitsed kinnised ringid, kus ei räägita telefoniga, kasutatakse peidikute süsteemi ning jutud aetakse ära metsa all jalutades.

Kogu turustamisahelas on 8–10 lüli. Tänavadiiler tegutseb ühe grammi ainega ning on enamasti ka ise sõltlane. Temast kõrgemal on 2–3-, 5–10- ja 20-grammi-mehed. Iga ahela esindaja teab heal juhul oma tarnijat, mitte enamat.

Kui 25 grammi diilerid ostavad ülejäänud kriminaaltulu eest heal juhul veidi uuemad dressid ja vana BMW, siis 100 grammi tasemel diilerite tulud on juba sadades tuhandetes eurodes. Sellega kaasneb ka konspireerimine, et mitte vahele jääda.

Tallinna lähedal metsatukas oli varem ettevalmistatud peidikus ligi 200 grammi fentanüüli, mida pidi käsitlema narkoärikas Maksim Jankovski. | FOTO: Keskkriminaalpolitsei

«Viimased viis või enam aastat on nad kasvatanud halle karvu, kartes iga sekund oma elust, et kas nüüd jäävad nad vahele, kui keegi lähedastest kinni peetakse,» kirjeldab Verte.

Kilogrammi-mehed elasid juba Pirital merevaatega korterites. Vara soetati lähedaste nimele. Kogu musta töö tegid ära käsilased – nii fentanüüli peidikusse panija kui ka sellele järele mineja ei tea tavaliselt, kelle heaks täpselt tööd tehakse. Fentanüüli kese oli Tallinn, siit toimetati aine Harjumaale või Ida-Virumaale.

Aine tuleb idast

Aine saamiseks oli mitu võimalust. Lähteainet sai tuua Venemaalt ja segada see valmis Eestis. Vajalikku materjali võis tellida Hiinast kuhugi Euroopa riiki ja sellel ise järel käia. Kõige keerulisem ja riskantsem oli oma labori püstipanek ja «keemiku» leidmine.

Ent miks ikkagi sai Eestist fentanüülimaa? «Üks võimalus on, et rolli mängisid ladviku väga head kontaktid Venemaal,» ütleb Leis.

Kogu äris on kalleim valuuta usaldus. Peterburi on fentanüüli poolest rikas, kuid tutvusteta inimesel on võimatu end sinna sisse süüa. Need suhted pärinesid juba 2000. aastate algusest.

See on üks põhjustest, miks keskkriminaalpolitsei ja prokuratuur usuvad, et fentanüüli pakkumine Eestis vanal kujul ei taastu. Lisaks ladvikule on kinni võetud keskastme diilerid. Kes iganes tahaks fentanüüliäri looma hakata, peaks kogu võrgustiku nullist üles ehitama. See hakkaks aga kohe silma ja algajal kriminaalil poleks asu isegi ühe kuu jagu.

«Kogu Eesti narkopolitsei silmad hetkel põlevad, oodates, kes on see järgmine. Kui uus aine tuleb, siis selle levitaja avastamine on kui mitte päevade, siis nädalate küsimus,» usub Verte.

Leis on reserveeritum. «Garantiisid ei saa siin anda. Meie anname endale reaalselt aru: turuloogika ütleb, et kui on nõudlus, tekib uus pakkumine. Me ei oska seda ennustada, mis saab,» ütleb ta.

Null-hetk metadooniravis

Mõlemad on aga seda meelt, et fentanüülisõltlastega tuleks just nüüd tegelda. Teada on, et fentanüülipuudusel otsitakse abi amfetamiinist.

«Kui aga Tervise Arengu Instituut ja metadoonikeskused kohe pardale tuleksid ning hakkaksid pakkuma rehabilitatsiooni ja ravivõimalusi, siis ühel hetkel kaob ka see nõudlus ära,» ütleb Verte. Fentanüülipõud pakub hea võimaluse ravile võtta ka see lõviosa süstlaorje, kel seni puudunud motivatsioon raviga alustada.

«Hetkel on politsei oma töö ära teinud – mõneks ajaks on pakkumine nulli viidud. Narkopolitsei töö teeks lihtsamaks see, kui ka ravivõimalused tuleks nüüd järele,» sõnab riigiprokurör.

Tarneahela ladviku sissekukkumise kronoloogia

2012

Vladimir Fitkevich | FOTO: Keskkriminaalpolitsei

Vladimir Fidkevich. Fentanüüliparun Vovaks kutsutud mees juhtis Tallinnas Lasnamäe paneelmaja korterist aastaid kuritegelikku ühendust, mis kasutas peidikuid ja šifreeritud SMSe. Võeti vahele 1488 grammi fentanüüliga, mille eest sai 12 aasta ja kolme kuu pikkuse vangistuse.

2013

Maksim Jankovski. Narkodiilerite hierarhias hulgivarustaja. 2014. aasta suve lõpus marssis koos oma kaitsjaga Tallinnas Koplis asuva keskkriminaalpolitsei uksest sisse ja andis ennast üles, sest teadis, et politsei oli tal jälil. Mõisteti süüdi 99,63 grammi fentanüüli käitlemises ja sai seitse aastat vangistust.

Juri Maksimov. 2013. aasta märtsis avastas politsei läbiotsimise käigus mehe elukohast 227,1 grammi fentanüüli, mille ta oli ostnud, et aine müügiks ümber pakendada. Sai seitsme aasta pikkuse vanglakaristuse.

Stanislav Linder, Deniss Sažin. Kokku oli neil 99,09 grammi edasimüügiks mõeldud fentanüüli. Linder mõisteti vangi 11 aastaks ja kaheksaks kuuks, Sažin üheksaks aastaks.

Stanislav Linder | FOTO: Keskkriminaalpolitsei

2014

Deniss Volkov. Fentanüüli vahendaja, kes haldas fentanüülipeidikuid ja kasutas musta töö tegemiseks alltööjõudu. Jäi vahele 357,7 grammi fentanüüliga, mille eest määrati kaheksa aastat ja kuus kuud vangistust.

2015

Viktor Vorobei. Fentanüüliärikas ja allilmaliidri Nikolai Tarankovi tapja Juri Vorobei isa. Tabati 49,18 grammi ainega. Kannab kuue aasta ja kuue kuu pikkust vangistust.

Jevgeni Fedorintšik, Deniss Petrov, Dmitri Dementjev, Jekaterina Dementjeva. Hakkasid 2015. aasta aprillist Tallinnas ebaseaduslikult tegelema suures koguses narkootiliste ainete fentanüüli ja amfetamiini edasimüümisega. Mõisteti süüdi 40,66 grammi fentanüüli käitlemises ning said vastavalt kuue, viie ja nelja aasta pikkuse reaalse ning kolme aasta ja 10 kuu pikkuse tingimisi vangistuse.

2016

Aleksei Andreitšikov. Tabati 94,78 grammi fentanüüli käitlemiselt, sai kuue aasta ja kolme kuu pikkuse vangistuse.

Suleiman Dungurov | FOTO: Keskkriminaalpolitsei

Suleiman Dungurov. Esimene Eesti tabatud vedela fentanüüli käitleja. 2016. aasta jaanuaris lasi narkomuulal Aleksei Krutikovil Peterburist üle Narva piiri tuua ravimipudelisse peidetud vedelat 3-metüülfentanüüli koguses 79,65 grammi. Mõlemad said karistuseks kuus aastat vangistust.

Alexey Shaposhnik, Dmitrii Palmitsa. Tegutsesid 2016. aasta juunist kuni novembrini. Selle aja jooksul tuvastati kaks korda, et nad jätsid Tallinnas mittemidagiütlevatesse kohtadesse kokku 99,59 grammi fentanüüli ja karfentanüüli. Mõlemad said karistuseks kuus aastat vangistust.

Dmitrii Palmitsa | FOTO: Keskkriminaalpolitsei

2017

Roman Borontsov, Georg Klimin. Avastati 258,67 grammi karfentanüüli käitlemiselt. Borontsov sai kaheksa aastat, Klimin kuus aastat vangistust.

Paul Kärberg, Dimitri Kärberg. Süüdistuse järgi müüsid vennad 2017. aastal kokku üle 1700 grammi fentanüüli ning omasid lisaks veel 1,3 kilogrammi fentanüüli. Ostjatega suhtlemiseks kasutasid erinevaid krüpteeritud andmesidet võimaldavaid suhtlusprogramme, narkootikumide eest tasuti bitcoin'ides ja fentanüüli ostjatele üle andmiseks kasutati erinevaid Tallinna lähistel asuvaid metsapeidikuid. Kohtuistung tuleb jaanuaris 2018.

Paul Kärberg | FOTO: Keskkriminaalpolitsei
Dimitri Kärberg | FOTO: Keskkriminaalpolitsei

1 KÜSIMUS

Mida on plaanis teha fentanüülisõltlaste raviks?

Aljona Kurbatova, Tervise Arengu Instituudi osakonnajuhataja

Aljona Kurbatova | FOTO: Mihkel Maripuu

Oleme koostöös Maailma Terviseorganisatsiooniga uuendamas opioidsõltuvuse kliinilist protokolli, ning lisaks metadoonile on kavas kasutusele võtta ka muud ravimid (nt buprenorfiin, buprenorfiin kombineerituna naloksooniga).

Planeeritud on ka ravikohtade laiendamine. Tallinnas oleme kohtade arvu suurendanud ka 2017. aastal, kuid abivajajate haaratus teenusega ei ole sellegipoolest veel piisav. Kuigi hetkel ei ole me veel täheldanud hüppelist ravile pöördujate tõusu, peame selleks valmis olema. Kõik muudatused narkoturul kajastuvad tarvitajate käitumises ning toovad endaga mingil hetkel kaasa ka muudatused ravile pöördumises.

Karfentanüüli testidega oleme varustanud ravikeskused selleks, et ravimeeskonnal oleks võimalik kindlaks määrata, milliseid aineid ravil olev inimene on tegelikult tarvitanud. Tarvitaja tihti ei tea, millist fentanüüli ta on tarvitanud, ning tavaline fentanüülitest ei näita täpselt karfentanüüli sisaldust organismis. Kui me ei suuda uute fentanüüli analoogide levikut tõkestada ja abiteenuste mahtu tõsta, siis on tagajärjeks kõrge ning isegi kasvav surmade arv.

Tagasi üles