Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Hambaarstid ütlevad haigekassaga sõlmitud lepingud üles

7
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Riho Rätsep | FOTO: Erakogu

Pahased patsiendid ja nördinud arstid sundisid hambaravikliinikuid lõpetama haigekassaga sõlmitud lepingut ja seetõttu muutus hambaravihüvitise kasutamine senisest veelgi vaevalisemaks.

«Kliinikus tekkis revolutsiooniline olukord – patsiendid hakkasid nõudma ravi, aga selliste (haigekassa ette kirjutatud – toim) hindadega polnud see võimalik,» selgitas Tallinnas tegutseva Nordholmi hambaravikliiniku juht Riho Rätsep, miks otsustati septembris haigekassaga sõlmitud lepingust taganeda.

Mustamäel tegutsev kliinik pole ainus, kus enam hambaravihüvitist kasutada ei saa. Sama otsuse on teinud veel kaks pealinna hambaravikabinetti ja Ida-Virumaal Püssis töötav arst.

Täiskasvanute hambaravi lepingust on siiani loobunud OÜ Medical Dent, OÜ Macula, OÜ EasyDental ja OÜ Nordholm.

Rätsepa sõnul ei kata haigekassa hinnakiri tegelikke kulusid, samas sõltub töötajate töötasu kassasse laekuvast rahast. «Lepingu sõlmimise mõte oli, et seda haigekassa raha saab kasutada diagnostikaks, aga haigekassa ei kata vajalikke uuringuid, mis on nüüdsel ajal elementaarsed, näiteks 3D-röntgenuuringud,» rääkis ta.

Haigekassa käis arste veenmas

Kui OÜ Nordholm oli andnud teada soovist sõlmitud leping lõpetada, siis tegid haigekassa esindajad neile «väljasõiduistungi», püüdes arste ümber veenda, kuid Rätsepa sõnul ei tule sellistel tingimustel töötamine majanduslikult kõne alla. Haigekassa esindajad lubasid, et kunagi tulevikus vaadatakse hinnakiri koostöös hambaarstide liiduga üle.

«See ei ole iseenesest tõene väide, sest olen olnud liidu juhtkonnas ja suhelnud haigekassaga,» kinnitas Rätsep.

Tema sõnul pakub haigekassa arstidele võimalust nendega suhelda, kuid ei aktsepti tohtrite esitatud argumente. «Nad teevad täpselt seda, mida ise tahavad või õigemini, nii nagu poliitilised suunised ette on antud,» selgitas hambaarst.

Rätsepa sõnul võib haigekassa hinnakirja alusel töötamine olla mõeldav väiksemates kohtades, kus on valida, kas tegutseda haigekassa lepingu alusel või üldse mitte hambaid ravida. «Linnas, kus kulud on üsna suured, kasutatakse kalleid materjale ja abivahendeid, ei tule sellest midagi välja,» on ta veendunud.

Tallinnas tegutseva EasyDentali kliiniku juhataja Jana Mišunkina sõnul oli lepingu lõpetamise põhjus lihtne – arstidele ei sobinud haigekassa pakutud tingimused.

Tänavu suvel rääkis hambaarstide liidu juht Marek Vink Postimehele, et riik loodab hambaravihüvitise rakendumisel asjaolule, et ühel ajal on sellega liitunud kriitiline hulk arste ning seni majanduspõhjustel sellest kõrvale jäänud arstidel ei jää muud üle.

Rätsep seda stsenaariumi tõenäoliseks ei pea. «Olukord on majanduslikult nii ebamõistlik, et eraettevõtjast hambaarst, kes peab arvestama tulude ja kuludega, sellist lepingut sõlmida ei saa,» selgitas ta.

Segadus proteesihüvitisega

Kui seni sai peansionär kasutada proteesihüvitist enda valitud arsti juures, siis uuel aastal on see võimalik vaid kliinikutes, kes töötavad haigekassa ette kirjutatud hinnakirja alusel.

Rätsepa sõnul nende kliinik selle süsteemiga liituda ei kavatse, sest haigekassa pakutud hinnakiri ei vasta tegelikele kuludele. Ta tõi näite, et proteesilabori arve on sama suur või suurem kui haigekassa makstav raha. Seni katsid haigekassa makstud hüvitis ja patsiendi omaosalus nii ravi kui ka proteesi tegemise arve, siis uus kord välistab patsiendilt omaosaluse küsimise.

«See süsteem, kus raha liikus patsiendiga, töötas suurepäraselt, aga selle lõpetasid nad ära,» tõdes hambaarst.

Rätsepa sõnul on praegu tekkinud absurdne olukord, kus esmalt sõlmitakse teenuseosutajaga lepingud ning siis hakatakse eri vahenditega patsiente suunama kliinikusse, kus neid ootab ees n-ö riigiraha. «Loogiline oleks, et inimene leiab kliiniku, mis talle meeldib, saab seal ravi ja tasub ise selle osa, mille haigekassa tasumata jätab,» lausus ta.

Esialgsete plaanide kohaselt oleks haigekassa pidanud hakkama arstidega proteesihüvitiste kasutamise lepinguid sõlmima 27. novembril.

«Kuna praegu ei ole proteesiteenuste hinnad veel kinnitatud, ei ole ka lepinguid sõlmitud, aga meile on saabunud kaks lepingutaotlust,» ütles haigekassa pressiesindaja Kaidi Kasenõmm teisipäeval.

Esialgse kava kohaselt peaks haigekassa nõukogu proteesihüvitisega seotud materjalid kinnitama järgmisel nädalal. Uus hüvitise kord aga hakkab kehtima juba 1. jaanuaril.

Haigekassa suured lootused

Haigekassa esmatasandi talituse juht Külli Friedemann kinnitas, et nende töötajad tõesti käivad loobujatega lepingust rääkimas. «Iga lepingust loobumise soovi puhul on meie ülesanne selgitada teenuseosutajale veel kord hüvitise ja arveldamise põhimõtted, aga ainult selle eesmärgiga, et loobumise otsus oleks kaalutletud,» lausus ta.

Postimehele on väidetud, et isegi lepingu ülesütlemise korral peab arst haigekassa hinnakirja alusel edasi ravima patsienti, kes on korra hambaravihüvitist kasutanud.

Friedemanni kinnitusel ei pea see väide paika. «Kui leping haigekassaga on lõppenud, ei kehti hambaarstile kindlasti enam lepingus kokkulepitud tingimused, sest patsiente ei ravita enam hüvitise raames,» sõnas ta.

Praegu saab täiskasvanute hambaravihüvitist kasutada 171 hambaravikabinetis. «Maakonnakeskustest on esindamata tõesti veel Viljandi,» sõnas Friedemann. Haigekassa loodab, et järgnevatel aastatel sõlmib nendega lepingu kolm neljandikku hambaarstidest ja hüvitist kasutab vähemalt pool elanikkonnast.

Aastatel 2003–2008 maksti hambaravihüvitisi kõigile üle 19-aastastele ravikindlustatud isikutele ja inimene pidi pärast arstivisiiti esitama arve haigekassale. Masu tulles kadus see hüvitis ja uuesti hakati 30-eurost hüvitist maksma tänavu 1. juulil.

Kui seni oli pensionäride hambaravi hüvitis 19,18 eurot, siis uue korra järgi maksab haigekassa kinni 85 protsenti nende raviarvest arvestusega, et patsiendile esitatud raviarve või arvete kogusumma ei ületa 100 eurot aastas. Hambaproteesihüvitis 255,65 eurot kolme aasta peale ei muutu, kuid seda saab kasutada vaid haigekassaga lepingu sõlminud arstide juures.

Tagasi üles