Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Tundmatu surus pangajuht Raasukese veebis häbiposti

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje

Eesti ametiühingute juht Peep Peterson peab väga masendavaks, et Luminori panga juhtkonna ja töötajate konflikt on võtnud nii alatu pöörde.

Jutt käib eile anonüümse allika videojagamiskeskkonda Youtube’i üles pandud helisalvestisest Luminori panga juhi Erkki Raasukese kohtumisest ettevõtte ametiühingu juhtidega. Helisalvestisele on juurde monteeritud pildiriba.

Esimesel kuulamisel võib Raasukese sõnapruuk üsnagi räige tunduda: ta võrdleb ametiühingu tegevust terrorismi ja väljapressimisega, seostab ametiühingu usaldusisiku Tiina Kuke käitumise pedofiiliaga ja keeldub igasugusest võimalusest sõlmida kollektiivleping.

Samas on tundmatust allikast pärit helisalvestis kuuldavalt kokku lõigatud, nii et Raasuke paistaks võimalikult halvas valguses. Salvestise taustal jookseb Raasukese sõnadele meelevaldseid tähendusi andev pildiriba, salvestiselt on täiesti välja jäetud vastaspoole ehk ametiühingute esindaja jutt.

Eesti Ametiühingute Keskliidu (EAKL) juht Peep Peterson ütles pärast anonüümse teose kuulamist-vaatamist, et see on mitmes mõttes väga masendav. Ühelt poolt mõistis ta hukka, et autor on selle nii ühepoolselt ja käpardlikult kokku lõiganud, teisalt kritiseeris ta jõuliselt Erkki Raasukese kõnepruuki ja suhtumist töötajatesse.

«Ega kõike ei ole ka võimalik kokku lõigata ja kleepida,» viitas ta pangajuhi räigevõitu võrdlustele.

«Ma väga kahetsen, et olukord pangas on jõudnud nii kaugele, et avaldatakse selliseid videoid. Minu soovitus mõlemale poolele on, et võtku aeg maha ja astugu lõpuks normaalsetesse läbirääkimistesse. Lõpetagu pori loopimine,» soovitas ta.

Nii ametiühingute keskliit kui ka finantssektori töötajate liit taandasid end täielikult selle teose valmistajast. Peterson pakkus, et anonüümsusega kaitseb end mõni üksik partisan.

«Ma ei tea, mis seal on juhtunud, et keegi selle avaldas. Minu viimase info kohaselt on läbirääkimised olnud konstruktiivsed,» lisas ta. «Isegi kui pinged lõid uuesti lõkkele, tuleks nüüd rahulikult uuesti maha istuda ja siis ametlike seisukohtadega välja tulla,» rääkis Peterson.

Moonutatud salvestiste avaldamise mõistis hukka Eesti Finantssektori Töötajate Liit, kelle hinnangul kahjustab see osapoolte omavahelisi suhteid ja läbirääkimiste protsessi. «Ka üldiselt tuleb selline tegevus hukka mõista,» oli liit resoluutne.

Liidu teate järgi otsustasid nad juba varem alustada Luminoriga konstruktiivset koostööd ning astuda kollektiivlepingu läbirääkimisse, et sõlmida leping, mis tasakaalustatult kaitseb nii Luminori kui ka selle töötajate huve.

«Kollektiivlepingu läbirääkimised Luminoris on jõudnud kaugemale kui mistahes teise Eesti finantssektori tööandjaga,» avaldas liit lootust, et erimeelsustele leitakse normaalne ja kõiki osapooli rahuldav lahendus.

Luminori esindaja sõnul on salvestise osad kontekstist välja rebitud ja sisu moonutatud.

«Tegemist on äärmiselt kahetsusväärse juhtumiga, kus vestlus on kontekstist välja rebitud ja selle sisu moonutatud,» ütles Luminori korporatiivkommunikatsiooni juht Hedwig Meidra BNSile.

«Nagu ka varem oleme vastanud, on Luminor Eesti juhtkond läbirääkimistes ametiühinguga ja kohtumised on olnud konstruktiivsed. Neid kohtumisi juhib Luminor Eesti juht Gunnar Toomemets,» rääkis Meidra ja lisas, et loodetakse heale lahendusele.

Konflikt juhtkonna ja pangatöötajate vahel käärib juba ammu enne seda, kui DNBst ja Nordeast sai Luminor. Endise Nordea töötajad on käinud juhtkonna vastu korduvalt töövaidluskomisjonis, kus on saanud võidu. Nordea ametiühing on käinud isegi Rootsi peakontori ees piketeerimas. Ühist keelt pole seni leitud.

Uue panga ehk Luminori ja töötajate läbirääkimised kollektiivlepingu sõlmimise üle algasid novembris. Luminori omanikul, Nordeal ja DNB-l on emamaal töötajatega kollektiivlepinguid juba aastakümneid. Need on kasulikud mõlemale poolele, sest kindlustavad jätkusuutliku arengu pangale ja heaolu töötajatele. Eesti töötajad soovivad teha oma tööandjaga koostööd samas vormis.

Tagasi üles