Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Kas korruptiivne määrus või Soormi geniaalne äritehing?

Täpsustatud kell 14.50!

19
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Linnamäe Peekoni seafarm Läänemaal. | FOTO: Arvo Tarmula / Lääne Elu

Majandusminister Kadri Simsoni elukaaslase Teet Soormiga seotud seafarm sai riigilt esimest korda jagatud tõuaretustoetustest kohe maksimumilähedase summa. Ainsana Eestis.

«Kui sa vaatad, et seda toetust makstakse maaeluministri määrusega nooremiste pealt ja tead, et tavaliselt on karjas 20 protsenti nooremiseid ja 80 protsenti vanu ning sa näed, et majandusministri elukaaslase farmis on just vahetult enne toetuse arvestamise kuupäeva võetud arvele massiliselt nooremiseid ja proportsioon karjas on hoopis 20 protsenti vanu ja 80 protsenti noorloomi, siis tekib ju igasuguseid mõtteid.»

Nii arutles Postimehega vesteldes tuntud Eesti seakasvataja, kes oma nime ajalehes trükituna arusaadavalt näha ei soovi. Ta peab silmas keskerakondlase Kadri Simsoni elukaaslase Teet Soormiga seotud Läänemaa seafarmi Linnamäe Peekoni täiuslikku sobivust saamaks tõuaretustoetusi maksimummahu lähedaselt.

Määruse allkirjastas eelmise aasta 15. detsembril maaeluminister Tarmo Tamm (Keskerakond).

Kokku said seakasvataja Soormiga seotud ettevõtted riigi laiali jagatud kahest miljonist eurost endale paarsada tuhat eurot.

«Ja kui sa vaatad, et määruses sätestatakse toetuse maksmise aluseks tagantjärele seakarja koosseis 2016. aasta 1. detsembriks, siis sa mõtled, et miks just see kuupäev ja mitte näiteks varasem,» jätkas seakasvataja. «Ja et kuidas oskas Soorm Eestis ainsana oma karja õigeks hetkeks viia sellisesse proportsiooni ning oma karjale nii maksimumtoetust saada.»

Kui oleks teadnud, oleks isegi selleks päevaks enda farmidesse rohkem noorloomi toonud, ütles seakasvataja. «Nad tõuaretusühistus arvele võtnud ja hiljem selle rahas riigilt välja võtnud.»

Täpsustatud kell 14.49

Eesti Tõusigade Aretusühistu teatas täna oma pressiteates. et need väited ei vasta absoluutselt tõele, sest tõuaretustoetusi maksti siiski kogu emiste karja pealt. «Postimehe anonüümse allika jutt on ebapädeva ja antud teema spetsiifikat mitte tundva inimese jutt. Eriti narr on midagi heita ette maaeluministrile, kelle määrus aitab lahendada sektoris valitsevat katastroofilist seisu. Veelgi absurdsemad on süüdistused asjasse mitte puutuva majandusministri suunal,» teatas ühistu nõukogu esimees Urmas Laht.

Ka majandusminister Kadri Simson nimetas usutluses Postimehele ajalehe selliseid väiteid valedeks. Tehniliselt on mõlemal õigus, sest toetust arvestatakse kõigi emiste pealt, mitte ainult nooremiste pealt. Ent see ei muuda olematuks fakti, et minister Simsoni elukaaslase Teet Soormiga seotud Läänemaa seafarm Linnamäe Peekon esitas avalduse esmakordselt riigilt seakasvatustoetust saava tõusigade ühistuga juba koalitsioonikõneluste ajal. Ühistusse vastu võeti Linnamäe Peekon nädalapäevad enne otsustavat kuupäeva, mis tõi ettevõttele üle 116 tuhande eurose lisatulu.

Juriidiliselt on kõik muidugi absoluutselt korrektne. Eelmise aasta suvel omanikke vahetanud – suurtootja Atria müüs Läänemaa seafarmi maha Eesti omanikele (loe lisalugu) – Linnamäe Peekon sai oma 584 noore emise eest riigilt tõuaretustoetust 116 835 eurot. See summa tuleb sellest, et määrus nägi iga noorlooma pealt makstavaks toetuseks ette 200,06 eurot.

Soormiga seotud Läänemaa seafarm on toetuse saajate paarikümneliikmelises pingereas küll alles viies, kuid toetuse maksimaalsel ärakasutamisel parim. Kokku said seakasvataja Soormiga seotud ettevõtted riigi laiali jagatud kahest miljonist eurost endale paarsada tuhat eurot.

Seakasvatajad nimetavad riigi makstud toetust hädavajalikuks abiks eelnevate madalperioodide eest. Seatööstust on räsinud seakatk ja sellest ei jäänud tänavu septembris puutumata ka Soormiga seotud Linnamäe Peekon. Seakatku tõttu hukati seal kogu 6800-pealine seakari. Sealhulgas ka tõuaretustoetuse alla käivad emised.

Linnamäe Peekoni juhatuse liikme Siim Saarevälja sõnul ei ole tõuaretusega seotud emiste suures hulgas nende farmis midagi eripärast. «Kui te küsite, kuidas meil emised tekkisid, siis emised on meil kogu aeg karjas olnud. Tegemist on täistsükkelfarmiga ja muudmoodi seda ei saagi teha,» teatas Saareväli.

Saareväli lisas, et loomadega tegeleb igapäevaselt hoopis tema vend Ott, mistõttu ei oska tema öelda, kas seafarmi osteti vahetult enne 1. detsembrit suur hulk noorloomi või mitte. Faktide ülekontrollimisel kinnitas ta hiljem, et Postimehe info vastab siiski tõele. «Kuid see (kattuvus toetuse saamise tähtajaga – R. B.) on puhas juhus,» toonitas Siim Saareväli.

Seakasvatuse toetuse saajad

(Välja toodud minister Kadri Simsoni elukaaslase Teet Soormiga seotud ettevõtted.)

  • Valjala Seakasvatus 278 683,61 eurot
  • Hinnu Seafarm 188 656,60 eurot
  • Vinimex 134 640,39 eurot
  • Kõpsta Seafarm 120 436,13 eurot
  • Linnamäe Peekon 116 835,05 eurot
  • SF Pandivere 105 231,57 eurot
  • Saare Peekon 103 230,97 eurot
  • Markilo 101 630,49 eurot
  • Oss 102 030,61 eurot
  • Haameri Talu 92 427,73 eurot
  • Triigi Seakasvatus 90 227,07 eurot
  • Sigwar 83 425,03 eurot
  • Ermo Sepa Talu 67 620,29 eurot
  • Kupna Mõis 65 219,57 eurot
  • Saimre Seakasvatus 61 818,55 eurot
  • Jampo Seakasvatus 56 216,87 eurot
  • Oleg Grossi Talu 54 816,44 eurot
  • Käro Agro 54 416,32 eurot
  • Kärss-Jorss 38 011,40 eurot
  • Pihlaka Farm 30 809,24 eurot
  • Päidla 19 005,70 eurot
  • Viru Mölder 17 205,16 eurot
  • Markilo LT 16 404,92 eurot
  • Voore Farm 1000,30 eurot

Linnamäe Peekoni omanike tagant paistavad Soormi ja Tuvi kõrvad

Teet Soorm | FOTO: Mihkel Maripuu

Eelmisel nädalal avalikuks tulnud Rakvere lihatööstuse endiste juhtide väidetava kuriteoskeemi peategelased Teet Soorm ja Mati Tuvi on Linnamäe Peekoniga seotud enda teiste ettevõtete kaudu.

Teet Soorm on ühe Linnamäe Peekoni osaniku, Tarva Konsultatsioonide asutaja. Tarva Konsultatsioonide osanik on tema isa Ain Soorm. Sellele ettevõttele kuulub umbes veerand Linnamäe Peekonist.

Ka Kalda Investile kuulub umbes veerand Linnamäe Peekonist. Kalda Investi asutasid Mati Tuvi ja Lilian Tuvi. Praegu on juhatuses Lilian Tuvi ja Vahur Laul. Käimasoleva kriminaaluurimise raames arestis prokuratuur kahju katteks Kalda Investi vara, sealhulgas osaluse Linnamäe Peekonis.

Linnamäe Peekoni suurim osanik on Siim, Ott ja Sulev Saarevälja investeerimisfirma. PM

***

Peaminister asus Simsoni kaitstes vassima

Risto Berendson
risto.berendson@postimees.ee

Postimees avalikustas laupäeval, et aasta eest suruti Kadri Simsoni juuresolekul koalitsioonileppesse abiraha, mida maksti tema elukaaslase Teet Soormiga seotud ettevõtetele. Keskerakonna esimees, peaminister Jüri Ratas asus teisipäevases Vikerraadio saates «Stuudios on peaminister» väitma, et Simson maaelu küsimuste arutelus ei osalenud.

Peaminister Jüri Ratas | FOTO: LIIS TREIMANN/PM/SCANPIX BALTICS

Keskerakond nõudis seakasvatajatele koalitsioonileppes viit miljonit eurot, vaidluste tulemusena lepiti lõpuks kahega. Kui selgus majandusminister Kadri Simsoni võimalik huvide konflikt selle kokkuleppega seoses, väitis Keskerakond, et arutelu vedas neil läbirääkimistel peamiselt Siret Kotka-Repinski.

«Jah, nii see oli. Kadri oli sel teemal nende läbirääkimiste juures lihtsalt erakonna ühe liidrina,» kinnitas Kotka-Repinski. Ka mitu teist läbirääkimistel maaelu blokis osalenud koalitsioonipoliitikut kinnitasid Postimehele, et Simson osales seal aktiivselt. Peaminister Jüri Ratas väitis aga Vikerraadios, et temale teadaolevalt Simson läbirääkimistel ei osalenud.

Saatejuht Taavi Eilat uuris peaministrilt, kas too peab seda poliitiliselt heaks tavaks, et üks koalitsiooni moodustajatest kaupleb raha valdkonnale, kus kasusaajate ringi kuulub tema elukaaslane.

«Kadri Simson osales loomulikult nende koalitsioonikõneluste voorus. Maaelu plokis minu meelest Kadri Simson ei olnud, aga see ei mängi üldse praegu rolli,» alustas Ratas, jätkates seejärel talle omases stiilis. «Ja väga hea küsimus, vaatame siis seda sigade arvu Eestis. Me näeme seda, et kui võtame enne kriisi sigade arvu Eestis, siis see oli kuskil 380 000 siga, näiteks 2014. aasta kolmandas kvartalis. Tänu kriisile sigade arv drastiliselt langes ja 2016. aasta esimeses kvartalis oli Eestis sigu 100 000 vähem ehk 272 000 siga. Loomulikult see oli väga suur kaotus. Küsimus oli selles, et mida teha, kas sellesse sektorisse toetust anda. 2016. aastal, kui valitsus alustas ja me ütlesime, et jah, me anname tulenevalt Aafrika seakatkule tõuaretustoetust kaks miljonit eurot. Nüüd näeme seda, et 2016. aasta neljandas kvartalis, kui see (sigade arv – toim) oli seisus umbes 265 000 siga Eestis, on see tänaseks, 2017. aasta teiseks kvartaliks tõusnud 287 000 seani, nii et faktid räägivad iseenda eest. Igal juhul see toetus aitas kaasa.»

Saatejuhid uurisid ka, et kui Simson läbirääkimistel ei osalenud, siis kas peaminister väidab, et Postimees on eksinud, misjärel loobus Ratas ajakirjanduses avaldatu otsesest ümberlükkamisest. «Ma vaatan välja, kes oli meie maaelutoimkonna töörühma liige. Minu meelest kindlasti olin seal mina, seal oli toona Siret Kotka, aga tuleb vaadata, kes seal veel olid,» ütles Ratas. «Aga Kadri Simson andis sellele koalitsioonilepingule oma heakskiidu, nagu minagi andsin sellele heakskiidu. Selles mõttes ei tasu siin kuskile peitu pugeda ja me ei poegi peitu.»

Maaeluministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai selgitab aretustoetuse maksmise mehhanismi:

«Põllumajandusloomade aretustoetust on lubatud maksta kooskõlas riigiabi reeglitega kahe konkreetse tegevuse eest, milleks on tõuraamatu ja aretusregistri pidamine ning põllumajandusloomade jõudluskontrolli läbiviimine või geneetilise väärtuse hindamine. Tähtis on esile tuua seda, et aretustoetust makstakse aretusorganisatsioonidele tegelike tõendatud kulutuste alusel, mida toetuse taotleja on teinud eelnimetatud kahe tegevuse tegemiseks (tõuraamatu ja aretusregistri pidamine ning jõudluskontrolli ja geneetilise väärtuse hindamine). Toetuse taotlejaks oleva aretusühingu tegevused on suunatud põllumajandustootjale konkreetse teenuse osutamiseks. Aretustoetuse määruse kohaselt on riigiabi saajaks küll põllumajandustootja, aga riigiabi saab põllumajandustootja läbi temale aretusühingu osutatava teenuse. Seejuures on aretusühingul võimalik konkreetsete tegevuste eest, mis on vajalikud jõudluskontrolli tegemiseks, hüvitada tehtud kulutused seda tööd tema jaoks teinud isikutele, kelleks võivad olla ka põllumajandustootjad.

Samuti väärib mainimist, et määruse väljatöötamise protsess oli väga läbipaistev. Kõik erialaorganisatsioonid olid selle väljatöötamisse kaasatud, sh Eesti Tõusigade Aretusühistu.»

Tagasi üles