Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Topeltmäng võõrtööliste piirangu ümber

3
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Tuhanded ehitajad tulevad Eestisse üleüldse ajutiste töötajatena, kes sisserände kvoodi alla ei kuulu. Illustratiivne foto. | FOTO: Sander Ilvest

Keset aastat täitunud välistööjõu piirarvu lahenduseks pakutakse uut süsteemi, mis tooks kvoodi alt välja veel hulga inimesi. Teiste seas näiteks Ukraina ehitajad, kellest enamik töötab Eestis juba praegu ilma elamisloata.

Kliki luubile. | FOTO: Graafika: PM

Kui millegi kohta saab öelda kivisse raiutud, siis paistab see olevat valitsuse kehtestatud sisserände piirarv, mis tänavu on 1317 ja järgmisel aastal 1315. Ehkki sellel arvul tegeliku elu ja sisserändega mingit pistmist pole, ei taheta sümboolsest piirangust loobuda.

Nii on sisserände töörühm teinud valitsusele oma kompromissettepanekud, mille tulemusena jääb kvoot küll alles, ent selle alt tuuakse välja järjekordne hulk välismaalasi. Seekord kõrgepalgalised ning lühiajalised töötajad, kelleks on üldjuhul ehitajad.

Tänavu suvel kokku kutsutud töörühm esitas oma ettepanekud siseministeeriumile novembri lõpus.

«Meil olid kaks-kolm kuud väga intensiivsed arutelud ja see oli väga mitmete huvigruppide kompromiss,» sõnas Tartu Ülikooli linna- ja rahvastikugeograafia professor ning töörühma liige Tiit Tammaru. «Ükski huvirühm ei ole sellega sada protsenti rahul, aga see ettepanek pole ka selline, mille vastu väga keegi protestinud oleks,» sõnas Tammaru ja nentis, et alles jääv kvoot oleks tõesti pigem sümboolne.

Augustis täis saanud välismaalaste kvoodi ning töökätepuuduse leevenduseks pakutakse viieastmelist töörände süsteemi (vaata ka graafikut – toim).

Esimese astme alla käivad lühiajalised töötajad, kes praegu tohivad korraga Eestis töötada üheksa kuud. Nad tuleb küll siin tööle registreerida, kuid neil pole vaja elamisluba ning kvoodi alla nad ei lähe. Sellist võimalust kasutavad praegu mitmed kolmandate riikide ehitajad. Statistika näitab, et pärast kvoodi täitumist on lühiajaliste töötajate arv plahvatuslikult suurenenud. Kui mullu töötas siin lühiajaliselt 1782 inimest, siis tänavu novembri lõpu seisuga on see arv üle 6000.

Ehk sisuliselt on enamik välismaalasi, kes sisserändekvoodi alla ei mahtunud, ikkagi Eestisse tööle tulnud, aga lihtsalt teist teed pidi.

Töörühma ettepanek hoopis soosiks lühiajaliseid töötajaid, sellega, et pikendaks nende tööaega üheksalt kuult aastale ning teise astmena hakkaks neile väljastama ka kuni kaheaastast elamisluba. Kvoodi alla selline elamisluba ei läheks, kuid seda ei saaks ka rohkem pikendada. Sisuliselt tohiks Eestis lühiajaliselt töötada kuni kolm aastat, näiteks ühe aasta viisaga ja kaks lühiajalise elamisloaga.

«Inimesed tulevad nii ehk naa. Kui me ajutise tööjõu lubamist veidi leevendame, siis tegelikult kontrollime seda hulka paremini,» lisas Tammaru.

Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja ja töörühma juhi Ruth Annuse sõnul võimaldaks see välistööjõu kasutamist pikematel projektidel. «Selline regulatsioon oleks lahenduseks majanduse tsüklilisusest tingitud tööjõupuudusele ja samal ajal ei põhjustaks muudatusi püsirahvastiku koosseisus,» sõnas Annus.

Kvoodi alt arvataks ettepaneku kohaselt välja ka 1,5- ja kahekordset keskmist palka saavad välismaalased, kellele antaks elamisluba kuni viieks aastaks. Samal ajal hakatakse 1,5-kordse palga saajalt nõudma kohanemisprogrammis osalemist ja eesti keele õppimist.

Kui tööandja juures töötab vähem kui viis aastat Eestis elanud välismaalane, siis on tal kohustus nimetada kultuuriministeeriumile kontaktisik, kes vahendab töötajatele kohanemise ja lõimumise alast infot, paneb töörühm ette.

«Mõte on selles, et kõik need inimesed, kes tulevad Eestisse, eriti kvoodiväliselt, peaksid mingil kujul lõimumisprotsessis osalema,» sõnas Tammaru.

«Tippspetsialistide kvoodi alt välja toomine on loogiline otsus, üldiselt on Eesti sisserändepoliitika püüdnud ikka järjepidevalt motiveerida siia tooma just kõrgema lisandväärtusega spetsialiste,» selgitas töörühma kuulunud Euroopa rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkti teadur Mari-Liis Jakobson.

Kvoodi alla jääks ainult n-ö kolmanda astme töötajad, kes saavad keskmist brutopalka ja elamisloa kuni viieks aastaks. Kui palju selliseid inimesi olla võiks, seda siseministeerium praegu prognoosida ei oska.

Palju kriitikat

Ruth Annuse sõnul peaks valitsus nüüd töörühma ettepanekud läbi töötama ja otsustama, kas alustada nende pinnalt välismaalaste seaduse muutmist. See eeldab poliitilist konsensust. Kõige jõulisemalt on seni kvoodi suurendamise vastu seisnud Isamaa ja Res Publica Liit (IRL). IRLi esimees Helir-Valdor Seeder sõnas, et erakond on põgusalt ettepanekuid arutanud, aga seda olevat vaja veel teha. Küsimusi oli tal mitmeid.

Näiteks küsis Seeder, kes üleüldse kvoodi alla jäävad. «Kvoot ei ole mitte ainult vormiline, vaid sisuline eesmärk, ja mitte kõike piirata, vaid protsessi kontrollida ja suunata,» sõnas ta.

Kriitiline on ka Eesti Ametiühingute Keskliit (EAKL), kelle esindaja samuti töörühma kuulus. EAKLi esimees Peep Peterson ütles, et nemad ei toeta kõikide rühmade kvoodi alt välja toomist. Kriitika puudutab 1,5-kordse palga saajaid ning lühiajalisi töötajaid. Tema sõnul jääks kvoot protsentuaalselt nii marginaalseks selle hulga kõrval, kes kvoodi alla ei kuulu.

Tööandjate keskliit soovib aga jätkuvalt praeguse välismaalaste kvoodi ära kaotada.  «Probleem on selles, et Eestisse tuleb sisse odav tööjõud Poolast ja Leedust. Süsteem ei soodusta kõrgepalgaliste ja suurt lisaväärtust pakkuvate töötajate tulekut, vaid genereerib kontrollimatut migratsiooni. Sõnades madalapalgaliste sissetoomist välditakse, kuid tegelikkuses just see meile sisse voolab,» oli tööandjate kommunikatsioonijuht Andres Kask kriitiline. Ta lisas, et ettepanekud leevendavad küll olukorda, kuid vaja oleks muuta pikaajalist rändepoliitikat.

Sama leidis ka töörühm, kes palus selle väljatöötamiseks ajapikendust. Tiit Tammaru sõnul on praegune ettepanek vaid ajutine lahendus.

«Arutelu, mida me peaksime pikaajaliselt rändepoliitikas muutma, läheb edasi,» sõnas Tammaru, kelle sõnul ei saa fundamentaalseid muudatusi teha üleöö. «Kõige hullem on, et ega ühtegi head lahendust ei ole,» nentis rahvastikugeograafia professor, ja tõi välja, et majandus ja demograafia liiguvad täpselt vastupidises suunas. «Tööjõud tõmbub väga kiiresti kokku, aga majandus kasvab. Tööturu probleeme sündimusega lahendada ei saa. Me peame kuidagi püüdma tööjõuvajadust ja lõimumispoliitikaid paremini omavahel kokku viia.»

Tagasi üles