Nalja pole – neljast naisest tuleb läbi murda

  • Kuigi roller derby näib jõuline, on see peamiselt ikka naiste mäng.
  • Ehkki mäng käib rulluiskudel, mängitakse seda ikkagi kahe kõrva vahel.
  • Keelatud on rammida vastast selga, allapoole põlvi ja kõrgemale õlgadest.
  • Varasema šõulikkuse asemel on roller derbys saanud tähtsaks sportlik aspekt.

Ala, mis oma algusajal meenutas tänu naiste rock’n’roll'ilikule võistlusvälimusele õrnema soo esindajate kaklust rulluiskudel, on põhjanaabrite juures saanud suureks menuspordiks. Eestis tasub seda veelgi enam harrastada: hirmus kähku pääseb MM-võistlustele.

Kui uisud alla sai – mitte sellised, kus neli ratast reas, vaid sellised, kus pöia ja kanna all on kaks ratast kõrvuti –, tundis Kertu Vares, Tartu Ülikooli kliinikumi informaatikateenistuse IT-spetsialist, et ohoo!, asi on ägedam, kui ta oodata oskas.

Ta oli selliste uiskudega tüdrukuid, pilkupüüdvad riided seljas, näinud vilksatamas väljamaa filmides. Kihutasid spordisaalis ringi ja rüselesid, võitlesid. Ei midagi rutiinset – hoog üleval, olukorrad vaheldumas. Tahaks ka proovida, tabas ta end mõttelt.

Aga kus sa proovid, kui Eestis võimalust pole.

Roller derby võib küll näida jõuline, ent on ennekõike siiski mäng, kus maksab võistkonna liikmete koostöö ning nutikas taktikaline manööverdamine. Toore jõu ja kiirusega seal tavaliselt võiduni ei jõua.

Too võimalus hakkas idanema viis aastat tagasi Londonis. Katre Väster elas seal juba aastaid tillukeses toas ja juhatas päeval restorani. Karl Väster, tema nüüdne abikaasa, mängis Londonis psychobilly-bändis Death Valley Surfers trumme. Ühel kevadpäeval sai ta kutse mängima Bethnal Greeni linnaossa York Halli, mis on Londoni kuulsamaid poksiareene.

Ent tol päeval polnud kavas poks. Kavas oli mingi... roller derby. Karli bänd, mis viljeles segu rockabilly'st ja punk rock'ist, pidi vaheaegadel rahva tuju ülal hoidma.

Karl kutsus Katre kaasa.

Midagi sellist, nagu York Halli puitpõrandal, polnud Katre varem näinud. Rulluiskudel tüdrukuil oli justkui rock’n’roll'i välimus: võrksukad jalas ja näol kurjad maalingud. Ega Katre aru saanud, mida täpselt ja milleks nad keset saali maha märgitud ringil tegid, aga igal juhul polnud see kuiv ja nüri sport. See paistis hirmus põnev.

Katre oli võlutud ja lummatud. «Girl power!» võtab ta toonased tunded kokku.

Järgmisel aastal tulid Karl ja Katre Eestisse tagasi. Elu Tartus näis nii vaikne. Mõtlesid, mis teha. Kuni neile meenus roller derby. Tooks selle Eestisse!

Loomulikult polnud neil aimugi, et Eestis leidub keegi, kes võis seda juba pikisilmi oodata. Popkultuuri allikad olid Kertu Vareses (29) sütitanud salajase roller derby leegi.

FOTO: Margus Ansu

See ei ole puntratants, vaid läbimõeldud formatsioon, kuidas takistada roller derby's vastast oma meeskonnast möödumast. Paremal blokeerivad kaks mängijat nende selja tagant lähenevat vastast, vasakul toestab nende võistkonnakaaslane kaitseliini tugevust.

Adrenaliin möllab

Västerid avasid oma rulluisukeskuse, Skatetowni, Pauluse kiriku taga vanas Greifi trükikoja hoones. Seal leidus postide vahel sõitmiseks, aga ka rulluisudiskode ja muude ürituste korraldamiseks palju vaba ruumi. Ja seal, ühel sünnipäevapeol, saigi Kertu Vares kaks aastat tagasi teada, kus asub Eestis ainus paik, kus saab proovida tema unelmate roller derby't.

Proovis – ning mõistis: jah, see on ägedam, kui ta oodata oskas.

Kahe ja poole nädala pärast, veebruari algul, sõidab Kertu Vares Inglismaale Manchesteri roller derby MM-võistlustele. Ainsana Eestist. Ta kuulub Balti riikide ühendnaiskonda, kes läheb vastamisi Tel Avivi naistega Iisraelist. Tõsi, nende kohtumine ei kuulu MMi ametlikku programmi, vaid on näidismäng. Asi on selles, et roller derby, mille ajalugu ulatub 1920. aastatesse, on reeglistatud sportmänguna siiski niivõrd noor, et enamikus riikides alles püüab omale eluõigust võita. Nii ka Eestis, kus Västerid on siiamaani ala ainsad vedajad. Kuigi MMil kuulub Team Baltic Roller Derbysse veel kaks eestlannat, Eve «Evenger» Vernik (41) ja Kadri Sõerunurk (30), aga nemad harrastavad seda ala vastavalt Uus-Meremaal ja Šotimaal.

Olgugi et roller derby näib jõuline, isegi agressiivne, on see peamiselt just naiste mäng (kuid viimasel ajal üha rohkem meeste mäng ka). Tükk aega, paljus tänu rock’n’roll'ilikule võistlusvälimusele, meenutas see paljudele naiste kommertslikku kaklust rulluiskudel. Ent viimasel ajal, kas või Soomes, kus roller derby on muutunud ääretult populaarseks, on varasema šõulikkuse asemel saanud tähtsaks sportlik aspekt. Soomes on aru saadud, kinnitab Katre Väster, et paha tüdruku imago ei aita ala arengule kaasa. «Seal ei taheta, et seda võetaks kui naiste kätši, vaid alana, mis tahab saada olümpiale,» lausub ta. Nüüd on Soomes pea igas linnas oma roller derby klubi, mitmel pool ka meestele. Katre Väster treenis mullu pool võistlushooaega Helsingi tugevaima, maailma paremuselt 14. klubi tugevuselt neljandas, harrastajate rivistuses.

Esimest mängu Porvoo naiskonna vastu mäletab ta tänini. Kui ta stardijoonele asus, oli tal natuke paha olla – adrenaliin oli sedavõrd üleval. Lõpuks ometi sai võistelda. Sest enne, kui heitlusse pääseb, tuleb läbida kolmekuuline fresh meat course, «värske liha» kursus, ning eksamil veenvalt tõestada, et suudad rulluiskudel igatpidi liikuda, saada hakkama kehalise kontakti tekkides ning tunned ohutuse reegleid.

Tema muljed pärast avamängu: «Ma olin väga õnnelik, et ei teinud kellelegi teisele haiget ja ei vigastanud ka ennast.»

Lahing kõrvade vahel

Roller derby mängudes lähevad kokku tunniks vastamisi kaks 14-liikmelist võistkonda. Korraga läheb käsipalli väljaku suurusele alale märgitud ovaalile kummastki võistkonnast viis sõitjat, kellest üks on jammer ja neli on blokeerijad. Kummagi jammer'i ülesanne on kahe minuti jooksul ovaalil uisutades mööduda nii paljudest vastasvõistkonna liikmetest, kui ta vähegi suudab. Vastasnaiskonna blokeerijad üritavad teda seejuures igati takistada. Kätega tõugata, rebida ja lüüa ei tohi.

Kui kaks minutit saab täis, lähevad ovaalile uued mängijad, et tempo püsiks kõrge ja pinge säiliks. Sest kaheminutiline pidev kehaline heitlus võtab kõvasti võhmale.

Sellegipoolest, väidab Karl Väster, osutades kummagi käe nimetissõrmega oma meelekohtadele: «Seda mängu mängitakse kahe kõrva vahel.»

Teisisõnu, roller derby võib küll näida jõuline, ent on ennekõike siiski mäng, kus maksab võistkonna liikmete koostöö ning nutikas taktikaline manööverdamine. Toore jõu ja kiirusega seal tavaliselt võiduni ei jõua.

Pealtnäha jõulistes heitlustes aitavad riske maandada kiivrid ning küünarnuki- ja põlvekaitsmed. Samuti täpsed reeglid, mis keelavad rammida vastast selga, allapoole põlvi ja kõrgemale õlgadest. Reeglitest kinnipidamist jälgib raja sise- ja välisservas kokku koguni seitse kohtunikku. Kes millegi vastu eksib, läheb karistuspingile istuma.

«Appike, seal peavad küll suure valulävega mängijad olema!» on Katre Väster kuulnud imestamist. Ta rahustab: «Ei ole nii! Sul on palju kaitsmeid ja kui sa oskad blokke vastu võtta, ei saa sa haiget.» Möödunud sügisel tuli Tartus trenni tüdruk, kes oli varem mänginud jalgpalli, ning pärast esimesi kogemusi roller derby's kuulutas: «Jalgpallis saab palju rohkem haiget.»

Ka Kertu Vares, Eesti parimaid roller derby mängijaid (Katre Väster ootab last ja vaatab seda ala mõnda aega kõrvalt), kinnitab, et pole valu tunda saanud. Kord ta küll kukkus nii, et sõrm läks paiste, aga juba veerandi tunniga tõmbus see tagasi. Valusaks ta toda pisijuhtumit ei liigita.

MM-võistlustel Manchesteris tuleb tal vastamisi minna elu tõsisemate vastastega. Seni on ta saanud lihvida oma oskusi vaid üksikutes sõprusmängudes lõunanaabrite lätlastega. Tel Avivi naiskond on aga kuuldavasti märksa kõvemast puust ja rohkem kokku mänginud kui eestlannad-lätlannad-leedulannad kolme peale kokku.

«Natuke hirmutav on, et me pole saanud teha igapäevaselt koostööd,» tunnistab Kertu Vares. «Aga igaühele on määratud oma roll ja kui seda järgida, peaks mäng sujuma.» Ta ei hellita lootust, et temast võiks kunagi saada roller derby proff. Aga samas ei osanud ta enda sõnul alaga algust tehes ka ette kujutada, et vähem kui kaks aastat hiljem võiks ta pääseda võistlema maailmaareenile. «Kuid tüürib sinnapoole...» lausub ta muigega.

Mis alal veel oleks võimalik nii lühiajalise treenimise järel lennata otse MM-võistlustele?

FOTO: Margus Ansu

Kertu Vares, Eesti parimaid roller derby mängijaid, täies võistlusvarustuses ja võistlusasendis. Jälgige rulluiske: nende ninasse kinnitatud pidur annab kohalt startides ja vastaste kaitseliinist läbi surudes hästipidava toetuspunkti.

Tasub teada

Eesti ainsad roller derby treeningud toimuvad Tartus Turu tänava spordihoones (Turu tn 8) esmaspäeva ja reede õhtul kell 8. Ühe treeningukorra pikkus on poolteist tundi.

Treeninguid viivad läbi Karl ja Katre Väster, kes on roller derby maaletoojatena tegelenud selle alaga regulaarselt kolm aastat.

Treeningule minemiseks ei ole vaja varustust ega isegi rulluisutamise oskust. Alaga tutvumiseks saab varustuse kohapeal.

Algajale vajaliku isikliku varustuse (uisud, kiiver, kaitsmed) saab 150 euro eest.

Kuigi roller derby't harrastavad siiani peamiselt naised, on sellega hakanud tegelema ka mehed.

Roller derby sobib harrastamiseks nii pikkadele kui lühikestele, nii tüsedatele kui kleenukestele, sest võistkonnas leidub sobiv roll igasuguse kehatüübi ja erinevate omadustega mängijaile.

Tagasi üles