Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Karm hinnatõus sõi keskmise palga kasvu täielikult ära

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
FOTO: Repro

Keskmine Eesti palgatöötaja teenis selle aasta algul rohkem kui mullu, kuid osta sai ta saadud raha eest vähem kui eelmisel aastal samal ajal, sest hinnatõus on palgakasvust kiirem.



Tänavu esimeses kvartalis kasvas keskmine palk võrreldes eelmise aasta sama ajaga 4,5 protsenti, teatas statistikaamet. Kiire inflatsioon põhjustas aga keskmise reaalpalga vähenemise 0,9 protsenti, lisas amet.

Oma osa palgatõusus oli preemiatel ja lisatasudel, ilma nendeta kasvas keskmine palk 3,2 protsenti. Statistikaameti teatel on reaalpalk vähenenud kümme kvartalit järjest. Tähelepanuväärne on ka see, et seni osalise ajaga töötanud inimesed on hakanud tööle täisajaga.

«Kahekohalise töötuse numbri tingimustes on suurel osal seltskonnast palgaläbirääkimistel võrdlemisi nõrk positsioon ja eks see hoiabki nominaalpalga kasvu praegu veel tarbijahindade inflatsioonist allpool,» kommenteeris SEB ökonomist Hardo Pajula.

Tööd tuleb juurde

Võrrelduna eelmise aasta lõpuga kasvas töötuse määr esimeses kvartalis taas pisut ja küündis 14,4 protsendini.

Elualade lõikes oli esimeses kvartalis kõige äkilisem palgatõus elektrienergia tootmises, sealjuures tunnipalk kasvas kõige kiiremini mäenduses. Kõnekate protsentide – vastavalt 18,9 ja 16,6 – taga on aga ka võrdlemisi madal võrdlusbaas ning palgaarvestuse põhimõtete muutmine.
Eesti Energia personalidirektor Riina Varts märkis, et Eesti Energias ei ole ülekontsernilist ja kõiki töötajaid haaranud palgatõusu toimunud.

Vartsi sõnul suurendas kontsern Ida-Virumaal kaevandustes ja elektrijaamades ligi 4900 töötaja palka, enamik neist olid lihttöölised. Vartsi kinnitusel jäi nende sissetulek enne palgatõusu keskmisest allapoole.

Varts märkis, et arvestuslikult oli keskmine töötasu tõus umbes 10 protsenti. Kuid kuna põhitöötasud tõusid osaliselt seniste toetuste, nagu puhkuse- ja jõulutoetuse arvelt, suurenesid tööjõukulud keskmiselt vaid 3,5 protsenti.

Kui rääkida Eesti Energia palgakulude kasvust, siis selle oluline põhjus peitus ka tootmismahtude kasvus. Ignalina tuumajaama sulgemise järel on firma müünud rekordilistes mahtudes elektrit, selle tootmiseks on aga vaja põlevkivi.

Iga toodetud tonn ja megavatt-tund annab omakorda tulemuspalgana lisasissetuleku tööinimestele. Sama suundumus on jälgitav ka teistel elualadel, kus elavneva majanduse tõttu kasvavad mahud ja seetõttu ka palgad.

Kõrge on sissetulekute tase Eestis info- ja sidealal. Seega pole ka ime, et tarkvarafirmad kümneid uusi töökäsi otsivad. Taastumise märke näitab ka kriisist räsitud finantssektor.

Riigi suurim pank Swedbank palkas esimeses kvartalis näiteks taas uusi töötajaid. Neid oli küll vaid üheksa, kuid see näitab, et mahud panganduses on taas kasvama hakanud.

Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivaski sõnul kasvasid panga personalikulud tänavu esimeses kvartalis võrreldes eelmise aasta viimase kvartaliga seitse protsenti. Siilivask lisas, et oma osa oli ka eurole üleminekul, mille tõttu oli lisatööd ja pank maksis selle eest lisatasu.

Ebaühtlane kasv

Kuigi keskmine kasvunumber näib ilusana, on probleemiks tõik, et see jaotub üsna ebaühtlaselt. Nii ütles ehituskontserni Nordecon juhatuse esimees Jaano Vink, et palka on tõstetud vaid nendel juhtudel, kui töötaja koormus, tööülesanded või vastutus on kasvanud.

«Tegemist on pigem erandi kui normiga ning üldiselt pole palku tõstetud. Ehk siis tegelikult on olukord võrreldes aastataguse ajaga püsinud muutumatu,» lausus Vink.

«Majanduse muidu tublide kasvunumbrite taga peitub ebaühtlane kasv,» kommenteeris Nordea peaökonomist Tõnu Palm. «Suurem osa kasvust tuleb eksportivast sektorist, muudes sektorites jätkub vaevaline taastumine. Tööturg püsib seega tervikuna nõrk ning surve palkade tõstmiseks on jätkuvalt väike.»

«Kuid ettevõtete kasumid kasvavad ning see lubab oodata mõõdukat palgakasvu,» oli Palm siiski optimistlik. Ta märkis, et inflatsiooni on vedanud energia ja toiduainete hinna tõus, mistõttu Eesti inflatsioonitase on euroala keskmisest kolm protsendipunkti suurem.

«Inflatsiooni kasv on välismõjude tõttu olnud Eestis lihtsalt liiga kiire, et sissetulekud sellele tempole kohe järele jõuaks,» tõdes Palm.

KOMMENTAAR

Annika Paabut,
Swedbanki makro­analüütik

Reaalpalga kasvu ootame juba aasta teisel poolel. On selge, et ettevõtted on juba praegu silmitsi olukorraga, kus töökäsi napib ning äride tulemused paranevad (kasumid kasvasid juba eelmisel aastal).

Kasvanud nõudlus ja sissetulekud võimaldavad ettevõtetel rohkem töökohti luua, mis omakorda peaks kaasa tooma reaalpalga kasvu. Muidugi sõltub see ka palgasaajate struktuurist ning sellest, milliseid töökohti luuakse. Meie hinnangul jääb reaalpalga kasv sellel aastal üsna pisikeseks (1,6%). Järgmisel aastal aga kasvavad palgad juba märksa kiiremini ning ühtlasemalt erinevate sektorite lõikes.

Tagasi üles