Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

ELi Ülemkogu venis taas öötundidesse

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Ajal, mil Euroopa valitsusjuhid kogunesid Brüsselisse ülemkogule, toimus Belgias valitsuse ebapopulaarse kärpekava vastu viimaste aastate suurim üldstreik. «See on nende kriis, las nemad maksvad,» kuulutab meeleavaldaja käes olev plakat. | FOTO: Reuters/Scanpix

Majandus- ja rahaliidu koordineerimise ja juhtimise lepingu suhtes on saavutatud lõplik kokkulepe, seisis eile hilisõhtuks ELi tippkohtumisel arutlusel olnud teatise mustandis.


«Tegemist on olulise sammuga tihedama ja pöördumatu fiskaalse ja majandusliku integratsiooni ning euroala tuge­vama juhtimise suunas,» märgiti selles dokumendis. «See suurendab märkimisväärselt eelarve jätkusuutlikkuse saavutamise ja euroala riigi­võla lahendamise võimalusi.» Postimehe trükkimineku ajaks oli Brüsselis aga jõutudki vaid mustanditeni.

Lõplikult polnud liidunõukogu, kus Eestit esindas peaminister Andrus Ansip, aga ei selle teatise saatmises ega ka siiani vaidlusi külvanud fiskaal­leppe detailides veel kokku leppinud. Kuigi tippkohtumine pidanuks selle toimumiskoha Brüsseli aja järgi kell 19 (Eesti aja järgi kell 20) lõppema, jõudsid üritusel osalevad ELi valitsusjuhid ja riigipead siis alles pausini, mis­järel arutelu jätkus.

Pingeline õhkkond

Eilsete uudiste kohaselt tippkohtumine juba algas kaunis pingelises õhkkonnas. Detsembris varaste hommikutundideni kestnud liidunõukogu kohtumisel sündinud fiskaalleppest lubas toona ainsa ELi liikmena kõrvale jääda vaid Suurbritannia. Kõik ülejäänud ELi liikmed, sealhulgas need, kes eurot ei kasuta, aga nõustusid lepingule allkirja andma.

Hiljem britid leebusid niivõrd, et teatasid vähemalt vaatlejatena siiski eurotsooni puudutava lisaleppe läbirääkimistel osalemisest. Eile tsiteeris aga uudisteagentuur AFP üht anonüümset Briti ametnikku, kelle sõnul ei taotle London edaspidi eurotsooni küsimustes isegi mitte vaatlejastaatust.

Eilseks oli üheks küsimuseks ka detsembris leppele allkirja anda lubanud Poola ähvardus jääda siiski kõrvale. «Praegusel kujul me seda pakti ei aktsepteeri,» teatas nende peaminister Donald Tusk enne kohtumist.
Nimelt seisis eile lauale pandud leppe mustandis, et eurotsooni riigid peavad vähemalt kaks korda aastas omavahel tippkohtumisi ning jätkuvalt oma rahvusvaluutat kasutavate ELi riikide sinna kutsumine jääb eesistuja otsustada.

Varssavi seisukoht oli, et eurotsooni kõnelustele peaks lubatama ka riike, kes valmistuvad ühisvaluutat kasutusele võtma. Prantsusmaa pooldas pigem eksklusiivsete, ainult eurotsooni tippkohtumiste pidamist ning Saksamaa leidis, et neile kokkusaamistele tuleks lubada ka fiskaalleppele allkirja andvaid riike, nagu Taani, Rootsi või Poola.

Õhkkonda tumestas taas ka Kreeka teema. Ateenat ärritas eriti möödunud nädalal Berliinis tekkinud idee, et nende riigi fiskaalpoliitika tuleks anda eurovoliniku kontrolli alla.

Saksa majandusminister ja asekantsler Philipp Rösler ütles ajalehes Bild ilmunud intervjuus, et Kreeka reformi elluviimiseks on vaja rohkem juhtimist ja jälgimist. «Kui kreeklased ise seda teha ei suuda, siis peab juhtimine ja jälgimine tulema tugevamalt väljastpoolt, näiteks läbi ELi,» leidis ta.

Töötute noorte probleem

AFP kohaselt sisenes Kreeka peaminister Lucas Papademos ELi käesoleva aasta esimesele tippkohtumisele sõnagi lausumata. Tema kabineti haridusminister Anna Diamantopoulou on Kreeka fiskaalpoliitika välisele käendusele võtmise ettepanekut nimetanud haige fantaasia sünnitiseks.

Eilne liidunõukogu teatise mustand ütles, et võetakse teadmiseks Kreeka edusammud, mida on tehtud erasektoriga peetavatel läbirääkimistel, ja kutsutakse kõiki pooli uut abiprogrammi puudutavad kõnelused lõpule viima. Paberis lisati ka: «Tuletame meelde, et Kreeka suhtes rakendatav erasektori osalus on erandlik ja ainulaadne juhtum.»

Lisaks mainiti selles dokumendis ka teisi kriitilises seisus riike. Iirimaa ja Portugali puhul tervitati abiprogrammide senist edukust, Itaalia puhul tervitati meetmeid, millega vähendatakse valitsemissektori eelarve puudujääki ning suurendatakse majanduskasvu ja konkurentsivõimet, ning Hispaania puhul avaldati lootust, et nad jätkavad jõupingutusi oma eelarve konsolideerimiseks ja majanduse reformimiseks.

Postimehe trükkimineku ajaks jõudis kohale liidunõukogu liikmete lõppavaldus, mis keskendus majanduskasvu ja tööhõive küsimustele. Selles meenutati, et praegu on ELis ühtekokku 23 miljonit töötut. Esmatähtsana nähti just töötute noorte probleemi.

Selles osas pani lõppavaldus ette, et liikmesriigid peaksid seadma eesmärgiks, et iga noor saaks mõned pärast kooli lõpetamist kas korraliku tööpakkumise, jätkaks õpinguid või suunduks praktikale. EL omalt poolt lubas võtta kohustuse anda raha noorte tööle saamise ja väljaõpetamise toetuseks.

Lisaks mitu korda noorte praktikavõimaluste suurendamisele tähelepanu pööramisele märgiti ka, et tuleks parandada noorte võimalusi leida tööd teistes riikides ja kõrvaldada õigustamatuid takistusi nende teatud sektoritesse tööle pääsemise teel.

Tagasi üles