Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Niinistö rühib valimisvõidu suunas

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Favoriit Sauli Niinistö (paremal) koos Pekka Haavistoga Helsingi Muusikamajas esimese vooru häältelugemise ajal. | FOTO: Reuters

Ülehomme Soomes toimuvatel presidendivalimistel juhib arvamusküsitlustes ülekaalukalt Sauli Niinistö.

FOTO: Repro


Ülehomme Soomes toimuvate presidendivalimiste eel ennustavad arvamusküsitlused jätkuvalt võitu Koonderakonna kandidaadile Sauli Niinistöle.

Tema edumaa roheliste kandidaadi Pekka Haavisto ees on rahvusringhäälingu YLE üleeilse küsitluse järgi selge – Niinistö poolt lubas hääletada 62 protsenti vastanud soomlastest, Haavistot toetas 38 protsenti.

«Niinistö on alates esimesest voorust niivõrd tugev olnud. Haavisto toetus võib alla 40 protsendi piiri jääda,» sõnas Turu ülikooli politoloog Ville Pernaa AFP-le.

Seekordsed presidendivalimised on Soomes mitmeski mõttes erakordsed – traditsiooniliselt on teises voorus vastamisi läinud mees- ja naissoost kandidaat ning alati on olnud ka sotsiaaldemokraat konservatiivi vastu. Nüüdsete valimistega saab aga kindlalt läbi 30 aastat presidendiametit enda valduses hoidnud sotsiaaldemokraatide valitsemisaeg.

«Suuri teemasid, mis tavaliselt kandidaate eristab, seekordsetel valimistel pole,» ütles Pernaa.
Nii Niinistö kui ka Haavisto on mõlemad Euroopa-meelsed, kes nõustuvad enamikus välispoliitika aspektides – see on analüütikute sõnul ka üks väheseid valdkondi, kus presidendil on otsustamisõigus.

Niinistöl on seljataga pika­ajaline kogemus Soome rahandusministrina aastail 1996–2003, toona mängis ta ka tähtsat rolli riigi liitumisel eurotsooniga. See on talle ka nüüdses kampaanias kasuks tulnud. «Paljude soomlaste jaoks esindab Niinistö praktilist majanduslikku asjatundlikkust,» sõnas Helsingi ülikooli poliitikateaduse professor Tuomo Martikainen AFP-le.

Nimelt keskendusid valimisdebatid esimese vooru eel Euroopas valitseva võlakriisi tõttu just euroga seotud küsimustele, kuigi ELiga seotud küsimused pole tegelikult Soomes presidendi pärusmaa.

Arutelul aitas veelgi õli tulle valada Põlissoomlaste kandidaat Timo Soini, kelle avalik eurovastasus on tema imidži lahutamatuks osaks. Esimeses voorus toetas teda paraku 9,4 protsenti valimas käinud soomlastest.

«Välismaailmale on jäetud mulje, nagu puuduks Soomel ELi asjade suhtes solidaarsus. Me peame pidevalt rõhutama, et Soome võtab eurokriisiga tegelemisel enda kanda osa vastutusest,» sõnas Niinistö ajalehele Helsingin Sanomat.

Niinistö poolt on lubanud hääletada ka need eurovastased kandidaadid, kes esimesest voorust edasi ei pääsenud.

Haavisto on aga toetust kogunud peamiselt vasakpoolsusesse kalduvate valijate seas, kes tunnevad, et nad ei saa Niinistö poolt hääletada. «See rühm on aga äärmiselt marginaalne,» ütles poliitikaekspert Martikainen.

Ka Haavisto eelistamise on analüütikud sidunud soomlaste sooviga riigi mainet parandada pärast Põlissoomlaste edu mullustel parlamendivalimistel.

Teise vooru eel on senisest suuremat tähelepanu saanud ka Haavisto avalik homoseksuaalsus. Enamjaolt just vanemad ja traditsioonilisema mõttelaadiga soomlased näevad Haavisto kandidatuuris pigem märke allakäigust kui tolerantsist.

Kaks korda nädalas ilmuv ajaleht Helsingin Uutiset tsiteerib aga anonüümset välisministeeriumi ametnikku, kelle sõnul «ei saaks Haavisto presidendina 77 riiki külastada, vähemalt mitte koos Antonioga».

Tagasi üles