Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Parlament kiire otsuse ees

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Kreeka rahandusminister Evangelos Venizelos | FOTO: AFP / Scanpix

Riigikogul tuleb lähiajal otsustada Kreeka abilaenu üle, aega selleks on Eestil vaid mõni päev.

ESMi kapitaliosalus, protsentides. | FOTO: Pm


Kui rahvusvahelised laenuandjad suudavad Kreeka abiplaani osas kokku leppida, jääb riigikogu liikmeil napilt paar päeva, et selle sisu endale selgeks teha ja poolt või vastu hääletada.

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Taavi Rõivas ütles reede pärastlõunal Postimehele: ta sooviks, et Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) Kreeka abiprogrammi tingimused saaksid juba alanud nädala neljapäeva õhtuks parlamendis vastu võetud. See eeldab esmalt valitsuse ja riigikogu rahanduskomisjoni heakskiitu ning seejärel kaht hääletusvooru suures saalis.

Esmaspäeval siiski rahvusvahelist laenulepet, mille Eesti valitsus võiks heaks kiita, ei sõlmita. Reede õhtul ütles euroriikide rahandusministrite eesistuja Jean-Claude Juncker AFP teatel, et Kreeka võlgade vähendamise kokkulepet ei sündinud. Seetõttu lükkub edasi ka esmaspäevaks planeeritud rahandusministrite kohtumine, kus lepe oleks heaks kiidetud. Kreeka uue abiprogrammi tingimuste üle peavad kõnelusi IMF, Euroopa Komisjon ja Euroopa Keskpank.

Graafik pannakse paika

Rõivas märkis, et asjade täpsem käik selgub esmaspäeval. Kuid kui valitsus saaks esmaspäeval või teisipäeval erakorralisel istungil abiprogrammi heaks kiita, asuks asja kallale parlament.

«Järgmise nädala algul paneme graafiku paika,» ütles Rõivas reedel. «Sõltuvalt sellest, millal tuleb valitsuse erakorraline istung, kus Kreeka abiprogramm kinnitatakse, algab riigikogu menetlus – esmalt arutatakse seda rahanduskomisjoni istungil ja seejärel kaks lugemist suures saalis. Järgmise nädala jooksul tahaks kahe lugemisega lõpule saada.»

Riigikogu otsustas mäletatavasti mullu septembris, et EFSFi uued abiprogrammid peavad saama suure saali heakskiidu. EFSF pole veel Kreekale laenu andnud. Sellise õiguse on Euroopas Rõivase sõnul reserveerinud vaid Saksa parlament, kõikides teistes riikides on see parlamendikomisjoni ja valitsuse pädevuses.

Rahandusministeeriumi asekantsler Tanel Ross ütles, et Kreeka uue abilaenu tingimused tuleks kokku leppida veebruari jooksul. Ross märkis, et EFSFi laen Kreekale saab olema 120–130 miljardi euro suurune. Euroopa ajakirjandus aga spekuleerib, et laenusumma võib küündida 145 miljardini, sest Kreeka valitsus vajab veel täiendavalt 15 miljardit eurot pankade rekapitaliseerimiseks pärast võlakirjade mahakandmist.

«See on tõsi, et Eesti riigikogul läheb kiireks, otsused tuleb langetada kiiremini, kui tahaksime,» tõdes Ross.

Kreeka uue abipaketi peamine probleem on erainvestorite panus võlgade vähendamisse – kui suure osa võlakirjadest on nad valmis maha kirjutama. «Erainvestorid peavad kahju sisse võtma, see teeb olukorra kergemaks ja tähendab seda, et teiste riikide maksumaksjad ei pea kogu kahju kandma,» lausus Rõivas.

«Tingimus laias laastus on, et senise võlakirja nimiväärtuses oodatakse, et see väheneb vähemalt 50 protsenti ja alaneb ka intress,» kommenteeris rahandusminister Jürgen Ligi viimasel valitsuse pressikonverentsil. «Nii et kogu koormus Kreekale ja omakorda erainvestorite tulud vähenevad suurusjärgus 70 protsenti, raha nüüdisväärtus väheneb kaks kolmandikku, kui see kokkulepe sünnib.»

Keskerakond on vastu

Neljast parlamendi erakonnast toetasid kolm sügisel Eesti liitumist EFSFiga. Kompromissitult vastu oli vaid Keskerakond, kelle liikmed hääletavad ka Kreeka abiprogrammi vastu.

«Konkreetse arutelu puhul oleme skeptilised, sest Kreeka rahavajadus on endiselt ülisuur, kuid edusammud tingimuste täitmiselt tagasihoidlikud,» lausus keskfraktsiooni liige Rainer Vakra. «Tuleb mõista, et kui Kreeka raha tagasi maksta ei suuda, siis hakatakse seda välja nõudma nendelt, kes on laenu käendajad.»

Vakra lisas, et praegused abimeetmed on turgude rahustamiseks mõeldud ajutised lahendused, mis tekitavad võimaluse, et paari aasta pärast toimub veelgi suurem plahvatus.

Eesti panustab ESMi kapitali 150 miljonit eurot

Valitsus kiitis eelmisel neljapäeval heaks Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) asutamislepingu, nn Euroopa IMF peaks tegutsema ja laenu andma hakkama tänavu juulis.

Eesti panus ESMi kapitali on 150 miljonit eurot, mis tuleb tasuda viie aasta jooksul. Rahandusministeeriumi asekantsler Tanel Ross märkis, et esimene sissemakse 30 miljonit eurot on selle aasta riigieelarvesse sisse kirjutatud.

ESMi kogukapital, mille euroala riigid sisse maksavad, on 80 miljardit eurot. Lõviosa sellest langeb Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia maksumaksjate kanda. Praegu on veel lahtine, kas ESM võtab üle EFSFi välja antud laenuportfelli või jääb see eksisteerima lisaks ESMi 500-miljardilisele tulejõule.

«ESM peaks täitma Euroopas sama otstarvet, mis Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) maailmas,» ütles Ross. «ESM annab vajadusel euroala riikidele laenu, kui riigil on majandusprobleemid ja riik ise ei suuda turult laenu võtta. Nii nagu on olnud näiteks Iirimaal. Laenu antakse selleks, et riik saaks oma eelarvet kohandada ja majanduse taas kasvama.»

Ross toonitas, et Euroopa Stabiilsusmehhanism on euroala kui terviku organisatsioon, sellega on ühinenud kõik euroala liikmed. «Kõige olulisem põhjus ESMiga liitumiseks on see, et ESM aitab euroala riike koos hoida,» nentis Ross. «Teine põhjus on see, et me ei saa olla sajaprotsendiliselt kindlad, et Eesti kunagi ESMist laenu võtma ei pea. Päriselt ei saa seda välistada.»

Eesti koguvastutus ESMis on 1,3 miljardit eurot. Rossi sõnul on võimalus, et me peaksime kogu selle summa kunagi tasuma, kaduvväike.

«Seda ei saa päriselt välistada, et mingil ajahetkel on vaja sisse maksta rohkem kui 150 miljonit, aga see tõenäosus on väga väike,» lausus Ross. Riigikogu peaks ESMi asutamislepingu ratifitseerima paari kuu jooksul. (PM)

Tagasi üles