Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Eesti majanduses annavad tooni jahtumise märgid

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
FOTO: Repro

Euroopa võlakriisist tingitud ebakindlus mõjutab märkimisväärselt ka Eestit – majanduskasv on aeglustunud juba kolm kvartalit järjest ja sel aastal ei välista Eesti Pank isegi langust.

«Alates suve lõpust on nii tarbijate kui tootjate kindlustunne vähenenud kogu Euroopas ning see ei ole jätnud mõjutamata ka Eesti eksportivat tööstust,» selgitas rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Madis Aben. «Kiire kasvu aeg on mõneks ajaks ümber saamas.»

Statistikaameti esialgsetel andemetel kasvas sisemajanduse kogutoodang mullu neljandas kvartalis neli protsenti, võrreldes kolmanda kvartaliga oli aga langus 0,8 protsenti. «Kui varasemates kvartalites on majandus näidanud võrreldes eelnenud kvartaliga vaid kasvu aeglustumist, siis neljandas kvartalis pöördus majandus võrreldes kolmanda kvartaliga kergesse langusesse,» ütles LHV panga analüütik Nils Vaikla BNSile.

«Seega avaldavad eurotsooni võlakriisi põhjustatud võnked nii investorite kui ka ettevõtete kindlustundes senisest tugevamat mõju ka Eesti majandusele.» Vaikla sõnul võib Eestis täheldada jahenemise märke eelkõige eksportivate tööstusettevõtete puhul, siseturgu ei ole Euroopa üldine ebakindlus eriti mõjutanud.

Madis Aben ütles, et kõige enam pidurdas majanduskasvu järsk langus sideseadmete ekspordile suunatud tootmises ning energeetikas. «Sideseadmete tootmine oli aasta varem hüppeliselt kasvanud, kõikide aegade kõrgtasemel,» nentis Aben. «Tootmismahtude järsk vähenemine neljandas kvartalis mõjus seetõttu jõuliselt ja negatiivselt. »

Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja sõnul on sisenõudluse areng olnud positiivne. Võrreldes eelmise kriisiga on vähenenud Eesti majanduse tasakaalustamatuse ilmingud ning seetõttu on paranenud võime panna vastu välistele šokkidele.

Seda kinnitab jaemüügi järjepidev kasv 2011. aasta viimastel kuudel. Soe sügis soosis ehitamist ning samuti tähendasid väiksemad küttearved majapidamistele väiksemaid kulusid. Aeglast majanduskasvu või isegi langust ennustavad analüütikud ka järgmisteks kvartaliteks.

Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja sõnul ulatub tänavune majanduskasv keskpanga prognoosi järgi 1,9 protsendini. «Samas ei saa väliskeskkonna probleemide süvenedes välistada ka majanduslangust,» lisas ta.

Nordea panga peaökonomisti Tõnu Palmi sõnul pidurdab nõrk välismajanduskeskkond SKT kasvu eeskätt aasta esimesel poolel. Ekspordinõudlus alaneb ja euroala riikides valitsev ebamäärasus koos nõrgeneva majanduskasvuga vähendab omakorda inimeste kindlustunnet.

«Sellises olukorras on tõenäoline, et lükatakse edasi suuremad ostud ja investeeringud,» kommenteeris Palm. Nordea pank ennustab tänavuseks majanduskasvuks kaks protsenti.

Swedbank oli jaanuaris lootusrikkam, prognoosides kasvuks neli protsenti. Postimehe detsembri viimastel päevadel koostatud iga-aastase majandusprognoosi järgi oligi Swedbank kõige optimistlikum, kõige väiksemat majanduskasvu ennustas selleks aastaks Arengufondi ekspert Heido Vitsur (1,5 protsenti).

Tagasi üles