Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Sõda Iraanis muutub reaalsemaks

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
USA lennukikandja Abraham Lincoln koos veel kahe sõjalaevaga läbis eile Iraani patrull-laeva jälgimisel Hormuze väina. USA on lubanud anda vastulöögi, kui Iraan peaks viima ellu oma hoiatused strateegiliselt oluline meretee sulgeda. | FOTO: Reuters/Scanpix

Iisrael ja USA ei välista sõjalist sekkumist Iraanis, et peatada islamivabariigi vastuoluline tuumaprogramm.

Iraani relvajõud. | FOTO: Reuters


Iraani tuumakriis on kestnud aastaid, kuid üha selgemaks saab, et selle lahendamise lootus kahaneb, mis muudab ka sõjalise sekkumise üha tõenäolisemaks.

Maailma ajakirjanduses on viimaste aastate jooksul ilmunud pidevalt sahinad, nagu algaks kohe-kohe sõjaline rünnak Iraani tuumaobjektidele. Kuigi kardetud apokalüpsis pole teoks saanud, meenutab Iraani tuumaprogrammi ümber puhkenud kära paljuski Iraagi sõjale eelnenud sündmusi.

Kui Iraaki tungimise eel rõhusid USA ja Suurbritannia avalikkuse ees vajadusele teha kahjutuks olematud massihävitusrelvad, siis Iraani seostatakse sooviga täiendada oma arsenali tuumarelvaga, mida viimane kategooriliselt eitab.

Nii nagu Saddam Husseini aegsel Iraagil, puudub aga ajatollade juhitaval Iraanil rahvusvaheline usaldusväärsus. Seni pole enamik Iraani tuumaprogrammi puudutavatest spekulatsioonidest siiski faktidega kinnitust leidnud.

Isepäine Iisrael

Kuigi vastust pole ka kõige tähtsamale küsimusele, kas Iraan arendab välja tuumarelva, nagu väidavad USA ja Iisrael, näib paljude ekspertide hinnangul olevat Iraani tuumarajatiste ründamine vaid kuude küsimus, lahtine on nende sõnul vaid see, kas Iisrael ründab juudiriigi maailmakaardilt minema pühkida lubanud Iraani üksi või koos USAga.

Mitte kõik analüütikud pole aga sõja puhkemises veendunud. Kuigi osa eksperte leiab, et sageli isepäiselt tegutseval ja raskesti mõjutataval Lähis-Ida ainsal tuumaarsenaliga riigil on kannatus katkenud, märgivad teised, et Iisrael soovib ründeplaanile tähelepanu tõmmates Teherani veelgi hirmutada ning veenda lääneriike vajaduses jõulisemalt sekkuda.

Kuigi Iisraeli poliitiline juhtkond eesotsas nn pistrike, peaminister Benjamin Netanyahu ja kaitseminister Ehud Barakiga näib kalduvat sõjalise rünnaku toetamise poole, kinnitavad viimased, et sellist otsust pole langetatud.

Iisraeli luure teatel on Iraanil nüüdseks piisavalt tuumamaterjali, et toota neli tuumapommi, mille valmistamiseks kuluks umbes aasta. Tuumalõhkepea kohale toimetamiseks pole islamivabariigil aga praegu sobivat raketitehnoloogiat, mille saavutamiseks kulub Iraanil erinevatel hinnangutel aasta kuni kolm.

Baraki sõnul on punase joone ületanud Iraani peatamiseks aega vähem kui aasta. Hoolimata Baraki väidetest, et tuumarelvaga suurvaenlase ohjeldamine on ohtlikum, keerukam, kulukam ja nõuab rohkem inim­ohvreid kui selle programmi peatamine, suhtuvad paljud eksperdid nii Iisraelis kui ka mujal rünnakusse skeptiliselt.

Nii leidis Iisraeli luure Mossadi endine juht Meir Dagan, et sõjaline rünnak on rumal idee, mis vallandaks katastroofiliste tagajärgedega konflikti kogu piirkonnas. Dagani sõnul käitub valitsus küüniliselt, kuna rünnaku tagajärjel satuks Iisrael raketitule alla, mis tooks kaasa hulgaliselt tsiviilohvreid.

Paljude Iisraeli ekspertide sõnul puudub juudiriigil rünnakuks ka vajalik sõjaline võimekus. Pealegi polevat rünnakuga võimalik hävitada Iraani tuumaprogrammi, vaid parimal juhul seda vaid pidurdada. Rünnak tooks aga kaasa radikaalsete islamistlike jõudude tugevnemise, terrorirünnakute ohu kasvu ning ebastabiilsuse.

Kõik võimalused laual

Ühendriigid, kelle sõjalisele ja poliitilisele kaasabile Iisrael loodab, pole Iraani tuumarajatistele sõjalise löögi andmise suhtes selget positsiooni võtnud. Hoolimata Iisraeli survest püüab USA Iraanile läheneda võimalikult diskreetselt, otsides viisi, kuidas ohjeldada Iraani ilma islamivabariiki sõjaliselt ründamata.

Ühendriikide jaoks tähendaks sõjaline rünnak Iraanile aga ütlemata ebameeldivat ettevõtmist, mida oleks tark vältida, kui vähegi võimalik. Konflikti diplomaatiliselt lahendada püüdev Obama on andnud siiski mõista, et laual on endiselt kõik võimalused. Diplomaatia keeles tähendab see ka võimalikku sõjalist rünnakut.

Seni on USA püüdnud Iisrae­li veenda, et sõjalisele rünnakule on alternatiiv sanktsioonide näol. Viimase 30 aasta jooksul Iraanile osaks saanud sanktsioonid pole aga tulemust andnud ning Iisraeli sõnul on ka riigi naftatööstusele ja pangandusele kehtestatud sanktsioonidega hiljaks jäädud.

Sõjaline konflikt pole praegu ei Iraani, USA ega ka Iisraeli huvides. Samas on siiski suurenenud võimalus, et Iisrael ründab Iraani üksinda, ja välistada ei saa ka, et Iraan endale ise näppu lõikab.

Üks küsimus: Kui tõenäoline on Iraani sõjaline ründamine?

Kaarel Kaas

Rahvusvaheliste Kaitseuuringute Keskuse nooremteadur

Sõjaline rünnak Iraani vastu on täiesti võimalik ja reaalne arengustsenaarium. Oluliselt keerulisem on aga vastata, kui suur on selle tõenäosus, millal see võiks toimuda ning kes sõjalises operatsioonis osaleksid.
Sõjalise rünnaku teostumist ei soovi seejuures ei Tel Aviv, Washington ega Teheran. Sellega kaasnevad piirkondlikud julgeolekuriskid ja määramatuseaste on suured, operatsiooni suutlikkus Iraani tuumaprogrammi põhjalikult tasalülitada on samas suhteliselt kahtlane.

Enam-vähem kindlad on kolm asja.

Esiteks: võimalus, et Iisraeli suhtes vaenulik riik omandab tuumarelva, on varasemas ajaloos olnud Tel Avivi jaoks punaseks jooneks. 1981. aastal ründas Iis­rael Iraagi tuumauuringute keskust ja 2007. aastal Süüria pooleliolevat tuumareaktorit. Seega, muude võimaluste ammendudes kasutab Iisrael sõjalist jõudu.

Teiseks üritab Wa­shington hetkel võita aega, andmaks uutele ja oluliselt rangematele sanktsioonidel aega mõju avaldada. Esialgu näib, et Iisrael ja Wa­shington on selles küsimuses üksmeele saavutanud.

Kolmandaks omandab Iraan võimekuse tuumalaengu konstrueerimiseks tõenäoliselt kas sel aastal või järgmise aasta esimeses pooles. Et Teheran rahvusvahelisele survele seekord järele annab, pole küll välistatud, kuid pigem siiski ebatõenäoline. Kasvavad sisepinged Iraani eliidi seas võivad varasemat sündmuste arenguloogikat muuta.

Poliitilised ja ka sõjalised pinged Iraani ümber on selle kõige taustana märkimisväärsed, mis muudab tundmatu muutujana võrrandisse olukorra eskaleerumise mõne pooljuhusliku intsidendi või emma-kumma poole väärkalkulatsiooni tagajärjel.

Iraani vastu suunatud sõjalise rünnaku oht pole seega hetkel küll vahetu, kuid paraku ajas kasvav – seda juhul, kui diplomaatilisel rindel ei saavutata olulist läbimurret. Ajaperspektiiviks on praegusel juhul aga pigem kuud kui aastad.

Tagasi üles