Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Pangad panevad Eesti hoiustajad kehvemasse seisu

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Eesti hoiuseintressid jäävad eurotsooni keskmisele tublisti alla. | FOTO: Allikad: Eesti Pank, Euroopa Keskpank

Kuni aastase tähtajaga keskmine hoiuseintress oli jaanuaris Eestis 1,35 protsenti, euroala keskmine aga 2,96 protsenti.

Eesti kommertspankade pakutavad hoiusteintressid on eurotsooni ühed madalamad, mistõttu võiks teinekord kaaluda oma säästude hoidmist hoopis mõnes teises riigis.

«Tallinnast mõttekam on hoiustada Helsingis või Stockholmis – kahjuks!» ütles hiljuti üks keskpankur Eesti pankade intressitaset kommenteerides. Eelkõige mõtles ta ilmselt suurpanku, sest väiksemad pangad pakuvad mõnevõrra soodsamaid tingimusi. Kuid ka nende hoiusteintressid on viimastel kuudel märgatavalt langenud ning lõhe inflatsiooniga hoiustajate kahjuks kasvanud.

Tagantpoolt neljas koht

Euroopa Keskpanga statistikast selgub, et Eesti pankade hoiusteintressid on euroala keskmisest märgatavalt madalamad. Kodumajapidamiste kuni aastase tähtajaga keskmine hoiusteintress oli jaanuaris Eestis 1,35 protsenti, olles kõrgem vaid Belgia, Saksamaa ja Luksemburgi vastavast näitajast. Euroala keskmine hoiuseintress oli aga üle kahe korra kõrgem – 2,96 protsenti.

Ka ettevõtetele (siia ei kuulu pangad ja muud finantsasutused) on Eesti keskmine intress euroala keskmisest veidi madalam. Eesti ettevõtted said hoiustamisel keskmiselt 0,98-protsendilist intressi võrrelduna euroala 1,27 protsendiga. Meist madalamal tasemel on kuue riigi keskmised intressid.

«Eesti madalamad intressid peegeldavad seda, et suur osa hoiustest on paigutatud Eestis arvelduskontodele ja lihtsalt lühema tähtajaga,» väitis Nordea panga säästu- ja investeerimistoodete juht Jürgen Rehemägi. «Hoiustajatel tasub kõrgema tootluse teenimiseks lisaks pikema tähtajaga ja erinevates valuutades hoiustamisele kaaluda ka alternatiivseid investeerimisvõimalusi.»

Ent ka ühesuguse tähtajaga hoiusteintressid on meie hoiustajate kahjuks. Nii on üheaastase hoiuse intress Eesti Nordea pangas 1,55, Soome Nordea pangas aga 2,05 protsenti.

Rehemäe sõnul võivad euro hoiuseintressid Eesti ja Soome vahel erineda sõltuvalt turuolukorrast ja ka näiteks erinevast reageerimiskiirusest intresside muutustele. Samuti võib olla mõningaid erinevusi intressipoliitikas tervikuna, mis tingib aeg-ajalt intressimäärade erinevuse.

Ka Bigbankil on erinevates riikides erinevad intressid ning taas on need Eestis kõige madalamad. Eestis on Bigbankil aastase tähtajaga hoiuste intress 2,0 protsenti, Saksamaal ja Austrias 2,3, Soomes 2,5 ning Hollandis 3,5 protsenti.

Erinevad põhjendused

Bigbanki turundusjuhi Lasse Soola sõnul on intressitaseme erinevustel peamiselt kaks põhjust – kohaliku hoiusteturu konkurentsiolukord ja Bigbanki eesmärgid konkreetses riigis. «Siiski püüab Bigbank enamasti kõikjal pakkuda turu keskmisest paremat tähtajalise hoiuse intressi,» lisas Sool.

Sampo panga personaal- ja jaepanganduse direktori Tõnu Vanajuure sõnul mõjutab eurotsooni keskmist hoiuste intressimäära olulisel määral võlakriis. Riikides, mis on võlakriisist enim mõjutatud (Kreeka, Portugal, Hispaania, Itaalia), on hoiuste intressimäärad seal valitseva suurema määramatuse ja seega ka kõrgendatud riskide tõttu oluliselt kõrgemad. Samas veavad need üles ka eurotsooni keskmist hoiuste intressimäära.

«Eestis, mis on Euroopas tugeva eelarvedistsipliiniga ja sisuliselt olematu keskvalitsuse võlakoormaga riik, on finants- ja pangandussüsteem tugevatel alustel,» ütles Vanajuur. «Sellest tulenevalt on hoiustajate riskid oluliselt väiksemad ja ka hoiuste intressimäärade üleüldine tase on eurotsooni keskmisest madalam.»

Soomes hoiustamine polegi nii lihtne

«See asi niisama lihtsalt ei käi, et sõidad rahakohvriga Soome ja avad pangas hoiuse,» tõdes Ants Puusepp Soome saatkonna pressiosakonnast. «Selleks peab sul Soomes elu- ja töökoht olema.» Ta lisas, et Soomes töötavatel eestlastel ei tohiks probleeme tekkida.

Ühe võimalusena võib hüppelauaks kasutada ka samasse gruppi kuuluvaid siinseid panku. Jürgen Rehemägi sõnul on see Nordea pangas üsna lihtne, inimene ei pea hoiuse avamiseks ise Soome sõitma. Nordea panga Eesti kontoris täidetakse vajalikud dokumendid ja saadetakse Soome. Otsus konto avamiseks tehakse Soomes tavaliselt kolme tööpäeva jooksul. Internetipanga lepingu sõlmimiseks peab siiski turvalisuse kaalutlustel ise Soome kontorisse kohale minema.

Tõnu Vanajuure sõnul saab Danske Banki filiaalides kontot avada ainult Eesti Sampo pangas kontot omav isik. Klient peab olema panga ees korrektselt oma kohustusi täitnud. Peamiselt avab Sampo pank välismaal ainult juriidiliste isikute kontosid, erandiks on Läti, Taani ja Luksemburg. Konto avamist lihtsustab juriidilise isiku seos riigiga, kus soovitakse kontot avada, ning see, et konto avamise vajalikkus on põhjendatud. Konto avamise otsustab Danske Banki sihtkohariigi filiaal.

Tagasi üles