Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Hiina koopaleid viitab uuele inimliigile

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Jääaegne inimeste segunemine. | FOTO: GRAPHIC NEWS

Neil on esileulatuv lõug, tugev kulmukaar, suured purihambad, lame nägu ja lai nina. Nahk on tõenäoliselt tõmmu, aju keskmise suurusega. Sellise kirjelduse saame Lõuna-Hiinast leitud inimkolju põhjal ürgse rahvakillu esindaja kohta, kelle teadlased ristisid Punahirve koopa inimeseks.



«Leidsime uue populatsiooni eelajaloolisi inimesi, kelle koljud näitavad tavatut mosaiiki tänapäevastest ja primitiivsetest tunnustest,» rääkis Austraalias asuva New South Walesi ülikooli evolutsioonibioloog Darren Curnoe, kelle juhtimisel tegutsenud töörühm avaldas leidu kirjeldava artikli eelmisel nädalal ajakirjas PLoS One.

Aasia kirju asustuslugu

Kuni viimase ajani ei olnud Aasi­a sellest osast leitud inimluid, mis oleks nooremad kui 100 000 aastat. Seega arvati, et piirkond oli asustamata, kuni oma maailmavallutusretkel ilmusid Aafrikast välja rännanud tänapäeva inimesed. Kuid 2010. aastal leidsid teadlased Siberist Denissova koopast luid, mille DNA analüüs näitas, et omanik kuulus uude inimliiki, elas umbes 40 000 aastat tagasi ning ristus ka tänapäeva inimestega.

Hiinast leitud luud muudavad Aasia asustusloo veelgi kirjumaks. Punahirve koopa inimesed elasid radiosüsiniku meetodil saadud dateeringu põhjal veel 11 000 – 14  000 aastat tagasi ehk ajal, mil tänapäeva inimesed hakkasid küttide-korilaste staatusest juba põllumajandusele üle minema ning neandertallased olid ammu välja surnud.

Punahirve koopa inimesed erinesid tänapäeva inimestest. «Anatoomilises mõttes on nad kõigi inimese põlvnemispuu liikmete seas ainulaadsed,» märkis Curnoe.

«Punahirve koopa inimeste avastamine näitab, kui keerukas ja huvitav oli inimeste evolutsiooniline ajalugu Aasias jääaja lõpuperioodil,» lisas ta. «Piirkonnas elab mitu populatsiooni, kes tõenäoliselt esindavad erinevaid evolutsioonilisi liine. Sellest hämmastavast mitmekesisusest ei olnud meil enne viimast aastakümmet aimu­gi.»

Kolleegid esialgu skeptilised

Curnoe sõnul viitavad tõendid sellele, et Punahirve koopa inimeste näol võib olla tegemist täiesti uue inimliigiga. «Fakt, et nad püsisid kuni 11 000 aasta taguse ajani, samal ajal kui tänapäevased inimesed elasid vahetult neist idas ja lõunas, viitab, et nad pidid olema isoleeritud,» selgitas ta.

«Teine võimalik selgitus on, et nad esindavad väga varast ja seni teadmata tänapäeva inimeste väljarännet Aafrikast,» ütles Curnoe. «See populatsioon ei pruukinud tänapäeva inimeste genoomi midagi panustada.»
Nagu uute inimese evolutsiooni puudutavate fossiilileidude puhul ikka, võtsid teised antropoloogid Curnoe ja tema kolleegide avastuse suhtes esmalt skeptilise hoiaku. Teiste seletustena koljutunnustele on välja pakutud geenitriiv või loomulik varieeruvus.

Selguse tooks DNA analüüs, kuid Curnoe sõnul ei ole neil luudest veel õnnestunud kätte saada kasutuskõlblikku pärilikkusainet. Töö selle nimel käib koostöös selle valdkonna tipplaboritega, kinnitas ta.

Uuringu aluseks olevad luud leiti õigupoolest juba ammu, kuid alles nüüd jõuti nende põhjalikuma uurimiseni ja leiti erisused. Analüüsitud kolp pärineb Longlini koopast, kust leiti inimjäänuseid juba 1979. aastal. Ülejäänud skelett oli kivisse tardunud ning puhastati sealt välja selle uuringu käigus.

Kolme indiviidi luud pärinevad 1989. aasta väljakaevamistelt Yunnani provintsis asuvast Maludongi koopast, mille nimi tähendabki tõlkes punahirve. Samast koopast leiti ohtralt hirveluid, mis viitavad, et need muistsed inimesed armastasid ulukiliha.

Tagasi üles