Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Hulljulge visionäär

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Käis ära Mariaani süvikus: lavastaja James Cameron vahetult pärast 11 km sügavusele sukeldumist tänavu 26. märtsil. | FOTO: Scanpix

Mis saab, kui ühendada ehitusoskus, joonistuskirg ja sügav huvi teaduse vastu suure koguse kangekaelsusega? Tulemuseks on hirmkallid, inimvõimete piire kompavad filmipubliku magnetid «Titanic» ja «Avatar».

Homme öösel möödub täpselt sada aastat reisilaeva Titanic uppumisest. Inglismaalt Southamptonist New Yorki suundunud ookeanihiiglase pardal oli 1309 reisijat ning selle luksusklassis sõitsid tolle aja rikkad ja kuulsad – loomeinimesed, ärimehed jt.

Pärast jäämäega kokkupõrkamist põhja vajunud laevalt pääses eluga vaid kolmandik inimestest. Et 20. sajandi alguse kindlaimaks ja turvalisimaks peetud unistuste laev, mille ehitamiseks kulus kolm aastat, oli väljunud alles esimesele sõidule, tiirleb õnnetuse ümber hulgaliselt vandenõuteooriaid.

Huvi Titanicu vastu on seni käinud lainetena: kohe pärast õnnetust, kui juhtunust vorbiti palju raamatuid; siis 1950ndatel, kui valmis dokumentaaldraama «Mälestusväärne öö». Laevavraki leidmise järel 1985. aastal hakati asja taas põhjalikumalt uurima, tõeliselt ülemaailmne huvi tärkas 12 aastat hiljem koos James Cameroni loodud menufilmiga. Nüüd on maailmakuulus laev selle huku 100. aastapäeva tõttu taas kõneaineks.

New Yorgis paisatakse selleks puhuks enampakkumisele näiteks ellujäänute post­kaar­te, vrakilt leitud binokkel, serviis, ehted ja ainus säilinud terve laevapilet. Korraldajate sõnul peaks viimase hind küündima lausa 70 000 dollarini. Hollywoodis muudeti aga senine kassahitt «Titanic» kolmedimensiooniliseks, võimaldamaks pisaraid kiskuvast filmist kinosaalis veelgi tõepärasem kogemus saada.

Filmi digitaalselt täiuslikumaks muutmiseks kulus toimuvat kullipilguga jälgiva režissööri James Cameroni juhitud 300-liikmelisel seltskonnal 60 nädalat ja 18 miljonit dollarit.

KASS, KES KÕNNIB OMAPÄI
58-aastane Cameron räägib vastsest, äsja ka Eesti kinodesse jõudnud filmiversioonist nagu laps uuest mänguautost. Samasuguse entusiasmiga on mees terve elu suhtunud kõigisse oma uskumatutesse projektidesse, trotsides teda ümbritsevaid skeptikuid.

Nii ühendas ta lapsena isalt päritud insenerioskuse emalt saadud suure kunstihuviga ning ärgitas mängukaaslasi enda kavandite järgi katapulte, rakette ja laevukesi ehitama. Nüüd paneb aga juba märksa suuremaid rühmi oma pilli järgi tantsima.

Samas viib Cameron kaaslased tihtilugu maksimalistliku hoiakuga hulluse piirini ja elab donquijotelikult oma fantaasiamaailmas, mistõttu on keeruline teda mõista ning tal endal jällegi raske teiste sekka sobituda.

Raudseks Jimiks nimetatud Cameroni kirjeldatakse kui põikpäist, diktaatorliku ja äkilise olemusega perfektsionisti, kellel on kõrged ootused kõigi ja kõige suhtes ning kelle kõrval töötamine on närvesööv. Kerge ei ole temperamentse Cameroniga ka ühe katuse all elada.

Kuigi mees on pulmi pidanud väga romantilisel moel, alates intiimsest tseremooniast valentinipäeval ja lõpetades pulmaga võluval Maui saarel, purunesid riburada kõik neli esimest abielu. Eksabikaasade sõnul on Cameroniga lihtsalt võimatu koos elada. Abielu näitlejanna Suzy Amisega on siiski juba tosin aastat vastu pidanud ja koos kasvatatakse kolme last.

TERMINAATOR ÕUDUSUNENÄOS
Alati kõike omal moel tegev James Cameron on terve elu tõrjunud ühiskonna norme ja piire. Koolis peitis ta bioloogiaõpiku kaante taha fantaasiaküllaseid juturaamatuid, nüüd ületab sageli filmide eelarveid ja tähtaegu ning teeb maailma auhinnatumaid linateoseid.

Tundub, et Cameronil on alati selge siht silme ees, kuid tegelikult ei olnud tal kuni 20. eluaastateni täit selgust, millega täpselt ta tegeleda tahab. Ta pendeldas kunsti ja teaduse vahel, saamata aru, kumb teda rohkem paelub. Füüsika- ja kirjandusõpingud pooleli jätnud ja veoautojuhina töötanud Jamesile sai ilmutuseks film «Tähesõjad».

Sel hetkel saabus mõistmine, et tema õige kutsumus on filmindus, sest just seal saab ühendada huvi teaduse ja tehnoloogia vastu kunstikirega. Nii hakkas Cameron iseseisvalt filmitegemist õppima, lugedes raamatukogus tunde eriefektide ja filmimise tehnoloogia kohta.

Lähedased kahtlesid juba tasapisi tema vaimses tervises ning isa ootas pikisilmi, millal poeg lõpuks korraliku töö leiab, aga Cameroni see ei huvitanud. Vastupidi, nüüd soovis ta kõigile veel rohkem tõestada, milleks ta võimeline on.

Kuigi kümneminutilist esikfilmi tehes kulus Cameronil esmalt tunde, et videokaamera üldse tööle saada, ja koostöö esimeste filmikompaniidega ei sujunud samuti libedalt, ei andnud ta kordagi alla.

Kui mees nägi toidumürgituse ajal õudusunenägu teda tappa tahtvast robotist, oli tal ärgates idee peatse kassahiti «Terminaator» loomiseks olemas. Kangekaelsena ei olnud ta nõus käsikirja mõne teise režissööri vastutusele andma, aga filmikompaniid ei tahtnud omakorda kogenematut režissööri. Seega müüs James käsikirja produtsendile vaid ühe dollari eest, aga sai igatahes, mida ihkas: olla enda kirjutatud suurfilmi režissöör.

ROHKEM, SÜGAVAMALE, KAUGEMALE
Kuigi «Terminaator», kus peaosa mängis Arnold Schwarzenegger, osutus üsna edukaks, sai Cameroni tähelennuks ja auhindade magnetiks üle kolme tunni kestev traagiline armastuslugu Titanicu laevaõnnetuse taustal.

Cameron uuris juhtumit talle omase ülima põhjalikkusega ning sukeldus korduvalt laevavraki juurde. Kuna filmivõtted venisid ning hiiglaslik eelarve jäi napiks, ennustati Cameronile läbikukkumist. Siiski kujunes film üheks aegade edukaimaks, teenides üle 1,8 miljardi dollari ja 11 Oscarit.

Kui arvati, et «Titanic» oli Cameroni piiriks, siis tosin aastat hiljem tõestas ta veelgi kallima ja erakordsema filmiga «Avatar», et nii see siiski ei ole. Kuigi käsikiri Pandora taevakehal elavatest fantastilistest olenditest oli Cameronil lauasahtlis ammu ootamas, pidi ta hulljulgete plaanide teostamiseks tehnoloogia arengut järele ootama.

James Cameron on öelnud, et mida suurem väljakutse teda ootab, seda suurema naudingu ta saab. Seega peaksid järgmise filmi ettevalmistused režissöörile igati suurt mõnu pakkuma. Nimelt sukeldus Cameron 26. märtsi varahommikul maailmamere sügavaimasse kohta, Mariaani süvikusse. Enne teda on seal käidud vaid üks kord, 52 aastat tagasi põgusaks 20 minutiks.

Maksimalist Cameron aga veetis 11 kilomeetri sügavuses kolm tundi, ümbritsevat huviga jälgides ja filmides. Mitut autot, mootorratast, helikopterit, jahti ja allveelaeva omav mees võib seda luksust endale ilmselgelt lubada.

Režissööri sõnul tundis ta, nagu oleks käinud mõnel kõledal inimtühjal planeedil. Ekspeditsiooni planeeris ta viimased kaheksa aastat ning sellest peaks valmima järjekordne 3D-formaadis suurteos. Veel plaanib Cameron teha filmi nii Hiroshima katastroofist kui ka Marsile sõidust.

CV
James Francis Cameron


Sündinud 16. augustil 1954
Kanadas Kapuskasingi linnas
Haridus: Chippewa põhikool, Brea Olinda keskkool, Fullertoni ülikool
Lapsed: Josephine Archer (1993), kaksikud Claire ja Quinn (2001), Elizabeth Rose (2006)
Abikaasad:
Sharon Williams (1978–1984), Gale Anne Hurd (1985–1989), Kathryn Bigelow (1989–1991), Linda Hamilton (1997–1999), Suzy Amis (2000–…)
Tuntuimad tööd: «Xenogenesis» (1978), «Terminaator» (1984), «Tulnukad» (1986), «Sügavik» (1989), «Terminaator II» (1991), «Titanic» (1997), «Avatar» (2009)
Muu: aktiivne looduskaitsja, NASA nõuandva kogu liige, meeldib sukelduda, maalida, loodust nautida, perega aega veeta, muuseume külastada

Tagasi üles