Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Välismajanduskeskkond on endiselt habras

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Eesti väliskaubanduse puudujääk kahekordistus veebruaris. | FOTO: Allikad: statidtikaamet, Postimees, pangad

Ehkki eurotsooni võlakriis on veidi leevenenud, on majanduskeskkond endiselt habras ja see rõhub ka Eesti majandust. «Kuigi esimesed kevadised mahlad on Euroopa Keskpanga abiga taas liikuma pääsenud, võtab talve taandumine veel aega,» iseloomustas praegust olukorda SEB majandusanalüütik Ruta Arumäe.


«On näha esimesi stabiliseerumise märke majanduses, mille põhjal võib loota, et asjad enam kuigi palju halvemaks ei lähe,» nentis Arumäe ning lisas, et krediidituru ränk kokkukukkumine hoiti ära ja seetõttu võib arvata, et majanduslangus piirdub nende riikidega, kes on praegu võlakriisi keskmes.

Vaatamata eurotsooni majandusväljavaate väikesele paranemisele alandas rahandusministeerium aprilli alguses Eesti tänavuse majanduskasvu prognoosi varasemalt kahelt protsendilt 1,7-le.

«Vaatamata tulevikuväljavaadete stabiliseerumisele toetab väliskeskkond nii sellel kui ka järgmisel aastal Eesti majandusarengut siiski varem oodatust tagasihoidlikumalt,» kirjutab rahandusministeerium kevadprognoosi kommentaaris.

Jäine õhk Rootsist

Ministeeriumi analüütikutega samasugusel seisukohal on ka Swedbanki analüütik Annika Paabut. Swedbank alandas Eesti majanduskasvu prognoosi varasemalt kolmelt protsendilt 2,7-le. «Eesti ekspordil, mille kaudu välismajandus ennekõike Eesti majandust mõjutab, on läinud vaatamata kõrgele määramatusele ja Euroopa riikide majanduste jahtumisele üpriski hästi,» tõdes Paabut.

«Ulatusid ju ekspordimahud eelmisel aastal pea 100 protsendini SKTst, mis on ajalooliselt (ja ka rahvusvahelises võrdluses) väga kõrge osakaal,» jätkas Paabut. «Seetõttu ei usu me väga kiiret ekspordimahu kasvu jätku sel aastal, ent samas on pärast kahte aastat üle 20-protsendilist kasvumäära ja ajalooliselt kõrgeimalt tasemelt väga keeruline sarnase kasvumääraga jätkata.»

Jäisemat õhku tuleb ka meie suuremate väliskaubanduspartnerite Soome ja Rootsi poolt. Soome majanduse senise lipulaeva Nokia käsi käib viimasel ajal väga halvasti. Rootsi majandusministeerium alandas aga eile riigi majanduskasvu prognoosi varasemalt 1,3 protsendilt 0,4 protsendile.

Mõningatele ohumärkidele viitasid juba varem Rootsi tööstustoodangu näitajad, mis vähenesid veebruaris aastatagusega võrreldes 7,1 protsenti. Tegemist on suurima kukkumisega alates 2009. aasta novembrist. Analüütikud ei osanud nii suurt langust põhjendada.

«Me kahtlustame, et see on seotud tootmise vähenemisega farmaatsiatööstuses, aga ega me täpselt ei tea, miks see juhtus,» ütles Reutersile Nordea panga peaanalüütik Torbjorn Isaksson. Rootsi suure farmaatsiakompanii AstraZeneca pressiesindaja Ann-Lena Mikiver kinnitas uudisteagentuurile, et neil on tõesti olnud tootmisprobleeme.

Ehkki AstraZeneca Sodertalje tabletivabrik on üks maailma suuremaid, ei ole häired sealses tootmises kindlasti sellist mõõtu, et tööstustoodangut nii palju mõjutada.

Maailmamajanduse imelaps

Positiivsed on viimase aja muutused olnud Euroopa majanduse mootorriigis Saksamaal. Tööpuudus on seal langenud kahe aastakümne madalaimale tasemele, palgad on pärast aastatepikkust paigalseisu hakanud taas kerkima ning tänu laenuraha odavnemisele kasvab ka tarbimine. Analüütikud on hakanud Saksamaa majanduskasvu prognoose tõstma.

«Kümme aastat tagasi kutsuti Saksamaad Euroopa haigeks meheks,» ütles Bloombergile Berenberg Banki peaökonomist Holger Schmieding. «Nüüd seisab Saksamaal ees kiire majanduskasvu ning tugeva bilansiga kuldne dekaad.»

Saksa ajakiri Der Spiegel kirjutas mõni nädal tagasi koguni, et Saksamaast on saanud maailmamajanduse imelaps ja eeskujulik mudel teistele. Kuid Euroopa perifeeriariikide hädadest ei jää puutumata nemadki, eriti kui arvestada asjaolu, et võlakriisis vaevlevate riikide päästmisel tuleb märkimisväärne osa Saksa maksumaksja taskust.

«Siiski oleme kõik lõpuks ikkagi ühes paadis ning hädasolevate riikide probleemid ei lase ka teistel kuigi kiirelt kasvada,» tõdes Ruta Arumäe. «Maailmamajandus tervikuna on ikka veel üsna ebakindlatel jalgadel.»

Kommentaar

Maris Lauri
analüütik

Helgest tulevikust võib rääkida üksnes iroonilises võtmes, kuid tõsi on see, et lähitulevik ei paista nii tumedates toonides kui eelmise aasta teises pooles. Tolleaegne ebakindlus pani kindlasti paljusid vaatama tulevikku läbi tumedate prillide ning prognoosidest valiti ikka need kõige kehvemad.

Kuna kõige süngemad ennustused ei täitunud, siis vähenes ka ebakindlus: inimesed on valmis pisut enam kulutama ning ettevõtted rohkem tootma ja investeerima. Võib arvata, et oma osa on ka sellel, et pidevad lood kohe saabuvast kataklüsmist on inimesi väsitanud – pidevalt ei jaksa ju ka karta.

Siiski ei saa rääkida, et probleemid oleksid lahendatud, need lihtsalt ei paista enam nii hullud kui eelmisel aastal. Oma osa on kindlasti ka valitsuste ja poliitikute tegevusel, mis on hakanud tasapisi tulemusi andma. Aastakümnega kuhjunud probleeme ei saa lahendada päevade või kuudega, selleks läheb palju aastaid. Pole olemas ideaalse elu- või majanduskorraldusega riiki, probleemidega tuleb tegeleda iga päev ning kui mingi võte töötab ühel ajal või ühes riigis, ei pruugi ta töötada samavõrd hästi teises.

Neis riikides, kus hetkeprobleemid on väiksemad, on ka kasvuvõimalused praegu paremad. Kuid see ei välista, et tulevikus võivad asjad sealgi halvasti minna ning praegused murelapsed osutuda eeskujuks. Minu arvates on pisut liiga pessimistlik oodata Eestis väga väikest majanduskasvu. Samas ei saa kasv ka väga tugev olla, sest üldiselt püütakse maailmas ja Eestiski praegu rohkem säästa ja võlgu tagasi maksta. Hinnatõusuhirm on samuti suhteliselt suur.

Ma arvan, et umbes kolmeprotsendiline majanduskasv selleks aastaks on Eestis kõige tõenäolisem, kui just midagi väga ebameeldivat ei juhtu. Asjad võivad ka paremini välja tulla, kuid sel juhul võib karta ka tugevamat hinna- ja palgatõusu. Sissetulekute kasv oleks küll tore, kuid oluline on, et sealjuures asjad tõsiselt paigast ära ei läheks ehk palgatõus palgaralliks ei kujuneks.

Tagasi üles