Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Piimakartelli asjas pole seni kahtlustust esitatud

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Fotomeenutus 2010. aasta 1. oktoobrist, mil konkurentsiameti töötajad otsisid läbi Selveri kontori Tallinnas. | FOTO: Liis Treimann

Piimakartelli uurimine on mahult ja keerukuselt võrreldav maadevahetuse kohtuasjaga.

Piima kokkuostuhind. | FOTO: graafika: Silver Alt


Enam kui poolteist aastat uuri­mise all olnud piimakartelli asjas pole ühtegi ametlikult kahtlustatavat, kuid konkurentsiameti juhi Märt Otsa sõnul on majanduskuriteo maht ja keerukus võrreldav maadevahetusega.
«Piimakartell on Eesti ajaloo üks suuremaid kartelle,» ütles Ots Postimehele. «Riigiprokuratuurist öeldi mulle, et piimakartell on sama suur nagu maadevahetus.»

Tegeleb kümme inimest

Otsa sõnul tegeleb uurimisega kümme inimest, riigiprokuröridest vastutab piimakartelli eest Laura Feldmanis. Maadevahetuse kohtuasi hõlmas mitme aasta jooksul tehtud tehinguid, selle uurimine kestis aastaid, süüasja arutamine kohtus pole aga veel kaugeltki lõppenud.

Feldmanis tegeles ka maadevahetuse protsessiga. Ta teatas pressiesindaja vahendusel, et ei saa toiduainetöösturite ja kaupmeeste konkurentsi kahjustavate kokkulepete kohta midagi öelda.

«Kriminaalmenetluses käib endiselt kohtueelne uurimine, sest tegemist on mahuka kriminaalasjaga,» teatas riigiprokuratuuri pressiesindaja Kadri Tammai.

«Prokuratuur ei pea kriminaalmenetluse huvides võimalikuks täpsustada, millisele ajaperioodile uurimine keskendub ning kas see puudutab jaehindu kauplustes või kokkuostuhindu tootjate juures,» lisas Tammai.
Pressiesindaja nentis, et piimakartellis ei ole ühelegi isikule kahtlustust esitatud. Prokuratuuri kinnitusel käib uuri­mine karistusseadustiku paragrahv 400 alusel, mis käsitleb konkurentsi kahjustava kokkuleppe või otsuse tegemist, samuti kooskõlastatud tegevust.

Teadaolevalt on piimakartellis uurimise all meie juhtiv piimatööstus Tere ja börsil noteeritud toidukaupluste kett Selver. Tere juhtidelt kommentaari saada ei õnnestunud. Selveri pressiesindaja Annika Vil­u sõnas Postimehele: selleks et öelda, kes ja millal kohtus viimati uurimisasutuste esindajatega, peaks prokuratuurilt kirjaliku loa küsima.

Piimakartelli uurimine sai avalikuks oktoobris 2010, mil konkurentsiameti töötajad otsisid läbi nii Selveri kui ka Tere piimatööstuse kontorid. Sellele eelnes pakipiima hinna järsk tõus – hind kasvas peaaegu kümne kroonini ehk 63 eurosendini.

Piima hind odavnes

Samal ajal kui kõik kauplused hinda tõstsid, keeldus Prisma kauplustekett seda tegemast. Prisma esitas avalduse konkurentsiametile, väites, et neile avaldati hinna tõstmiseks samuti survet. Väidetavad survestajad olidki Tere ja Selveri töötajad.

Märt Ots ütles, et piimakartelli uurimine on konkurentsi piima müügis juba parandanud. Ta viitas hiljutisele teatele, et Tere ei valmista enam kaubakettidele omamärgi tooteid.

Piima jaemüügihind püsib jätkuvalt madalana, kuigi kokkuostuhind on märkimisväärselt tõusnud. Annika Vilu sõnul on Selveri omamärgiga piim keti kõige müüdum toode.

Praegu saab Selverist liitrise piimapaki 56 sendiga, Rimist 49, ETK Konsumist ja Prismast 50 sendiga. See on märkimisväärselt madalam kui 2010. aasta oktoobri 63 senti. Piima kokkuostuhind on selle ajaga võrreldes tõusnud aga kümme protsenti.

Leivakartellis on üks kahtlustatav

Riigiprokuratuuri pressiesindaja Kadri Tammai kinnitas, et leivakartelli kriminaalasjas on üks inimene saanud kahtlustuse. Ka leivatootjad on konkurentsiameti uurimise all keelatud kokkuleppe sõlmimise kahtlusega.
Leivakartelli uurimine sai alguse 2010. aasta augustis, kui leivaliit saatis välja pressiteate, et ees ootab leiva-saia hinna 20–30-protsendiline tõus. Konkurentsiamet otsis toona läbi Fazeri ja Pere leivatööstuse, samuti leivaliidu endise juhi Arnold Kimberi kontori.

Kimber ütles, et temalt võeti ära isiklik ja tööarvuti, samuti leivaliidu koosoleku lindistus. Prokuratuur kinnitas, et Kimber kahtlustust saanud ei ole ega olnud nõus avaldama kahtlustuse saanud isiku nime. Kuidas üks inimene saab kartellileppe teha, seda prokuratuur ei täpsustanud. Samuti polnud nad valmis ütlema leivakartelli kohta enamat, kui et uurimine käib.

Kimber ütles eile: tema arvates on aus inimestele öelda, et kui jahu kallineb, siis tõuseb kauplustes ka leiva-saia hind. «Ei ole võimalik, et leiva hind jääb püsima, kui jahu hind tõuseb,» märkis Kimber leivaliidu kahe aasta taguse avalduse kohta. Kimberi sõnul pole ta pärast arvutite tagastamist uurimisest midagi kuulnud. «Oleks hea, kui asi antaks kohtusse või vähemalt vabandataks, aga seda on Eesti Vabariigis asjatu loota,» ütles Kimber.

Tagasi üles