Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Austraalia lahkub plaanitust kiiremini

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Austraalia sõjaväe eriüksuslased Afganistanis 2002. aastal. | FOTO: Reuters/Scanpix

Austraalia peaministri sõnul ei ole vägede väljatoomine seotud valimistega, vaid Afganistanis saavutatud eduga.


Täna Brüsselisse viimasele Chicago tippkohtumise eelsele nõupidamisele kogunevad NATO välis- ja kaitseministrid pidid eile vastu võtma teate, et Austraalia – suurim Afganistani koalitsioonis osalev alliansiväline liitlane – otsustas oma rohkem kui 1500 sõdurit välja viia ennetähtaegselt.

Nimelt teatas Austraalia peaminister Julia Gillard eile Canberras Austraalia Strateegilise Poliitika Instituudis peetud kõnes, et tänu viimase 18 kuu jooksul saavutatud märkimisväärsele edule toob nende riik suurema osa oma vägedest välja juba tuleval aastal, mitte 2014. aastal, kui on plaanitud, et koalitsiooniväed julgeolekuvastutuse täielikult kohalikele üle annavad.

Vastutus üle afgaanidele

Nagu märkis uudisteagentuur AFP, on Canberra varem korduvalt lubanud, et jääb Afganistani 2014. aasta lõpuni. Mitmed Gillardi teadet vahendanud uudistevõrgud meenutasid, et tuleval aastal ootavad Austraaliat ees valimised ning enamik selle riigi avalikkusest on vastu sõjale, kus 32 nende sõdurit on langenud ja sajad viga saanud.

Gillard eitas teate seotust valimistega, mille ta praeguste uuringute kohaselt suure tõenäosusega kaotab, ning põhjendas otsust saavutatud progressiga. Tema sõnul peaks Afganistani president Hamid Karzai teatama lähikuudel julgeolekuvastutuse ülevõtmisest Uruzgani provintsis, kus suurem osa austraallastest teenib, misjärel kulub aasta-poolteist sealt vägede äratoomisele.

Austraalia, kes saatis oma väed Afganistani kohe 2001. aastal, kui see operatsioon algas, on ka varem korra väed välja toonud. 2005. aastal saatis aga oma sõdurid sinna tagasi.

Mitmed analüütikud tunnistasid eile seda uudist kommenteerides, et kuigi Afganistani julgeolekujõud on kõvasti arenenud, on riigi tulevik siiski kaunis hägune.

«Neil on oma luureressursid, mida neil polnud kolme aasta eest. Neil on oma Afganistani lennundusressursid, helikopterid, millega saab sellistele sündmustele vastata,» loetles Sydneys tegutseva Lowy instituudi sõjandusekspert James Brown CNNile. «Nii et jah, nad muutuvad paremaks Kabulis kõrge profiiliga intsidentidele reageerimisel – kuid paremaks muutub ka Taliban.»

Austraalia Strateegilise Poliitika Instituudi analüütik Andrew Davies tunnistas CNNile, et Afganistani pikemate perspektiivide kohal ripub küsimärk.

«Ma usun, et on põhjuseid, miks olla ettevaatlikult optimistlik Afganistani vägede võimekuse osas,» märkis Davies. «Kuid lõppkokkuvõttes määravad Afganistani tuleviku Afganistani sees olevad jõud. Kui viimased kümme aastat meile midagi näidanud on, siis seda, et välismaailma suutlikkus Afganistanis toimuvat pikemas plaanis mõjutada on üsna minimaalne.»

Praeguse seisuga teenib Afganistani rahvusvahelistes julgeolekuabijõududes (ISAF) üle 130 000 koalitsioonisõduri. Neist suurimad kontingendid on 90 000 kaitseväelasega esindatud USA-l, Suurbritannial on seal 9500, Saksamaal 3900 ja Prantsusmaal 3800 sõdurit.

Afganistani rohkem kui 1500 sõdurit saatnud Austraalia on suurim NATOsse mittekuuluv ISAFis osaleja. Alliansist välja jäävate riikide seas on silmapaistvamad panused veel Gruusial, kes on Afganistani läkitanud ligi tuhat sõdurit, Lõuna-Koreal (350-pealine kontingent), Uus-Meremaal (188) ja Makedoonial (163).

Mõned riigid on oma väed Afganistanist ka juba välja toonud. Eelmise aasta lõpuks viis oma 3000 sõdurit välja Kanada, kes on siiani langenute arvult USA ja Suurbritannia järel kolmas, olles kaotanud 158 võitlejat. Ka Norra on nüüdseks suurema osa oma kunagi 500 sõdurini ulatunud kontingendist koju toonud.

Tänavu veebruaris teatas sarnaselt USAga presidendivalimisteks valmistuv Prantsusmaa, et nende sõdurid lahkuvad ennetähtaegselt 2013. aastaks. Saksamaa on öelnud, et toob osa oma vägedest koju tuleval aastal, osa aga jääb kohale 2014. aastani.

Suurbritannia, kelle väejuhatuse all teenib Helmandi provintsis ka Eesti kompanii, kavatseb juhtrolli sõjalistes operatsioonides kohalikele vägedele üle anda 2013. aasta lõpuks. 2014. aastast soovivad britid jätkata juba vaid toetavas rollis.

Arve tasuvad liitlased

Kaitseminister Mart Laar ütles veebruaris Postimehele, et kogu NATO järgib Afganistanist lahkudes kindlat plaani ja keegi ei kiirusta esimesena uksest välja. «Kuidas keegi poliitiliselt soovib rõhutada, aga üldine plaan on täpselt selline, nagu see [2010. aasta] Lissaboni tippkohtumisel paika pandi, ning sellega minnakse üsna rahulikult ja kindlalt edasi,» rääkis Laar.

Kui ka Afganistanis julgeoleku tagamine selle riigi oma sõjaväele ja politseile üle antakse, jäävad koalitsiooniriigid sellegipoolest aastateks kinni maksma nende palku ja varustust. Praeguste hinnangute kohaselt peaks selleks otstarbeks kuluma 4,1 miljardit USA dollarit aastas.

CNNi sõnul võib tuleval kuul peetaval NATO tippkohtumisel Chicagos ilmneda selgem lõhe ka rahaliste panustajate vahel. Brown Lowy instituudist oletas, et suurema osa maksab kinni USA ja mõnevõrra lööb kaasa ka Suurbritannia. «Eurooplastelt ei pruugi palju tulla. Kuid mõningast rahastust võib tulla Jaapanist,» ennustas ta.

Tagasi üles