Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Valitsus vaidleb põlevkivi üle

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Viru Keemia Grupp kavatseb põlevkiviõli tootmist suurendada ja ehitada uue tehase. | FOTO: Kristjan Teedema

Valitsuses tekitab erimeelsusi põlevkivi maksustamine: IRLi juhtiv minister Juhan Parts eelistab maksustada põlevkiviõli, kuid valitsuspartner Reformierakond soovib senisest kõrgemat maksukoormat kaevandatud põlevkivile.


Viimase koalitsioonileppe sõlmimisel otsustasid IRL ja Reformierakond, et põlevkiviõli maksustatakse nn naftamaksuga. See tähendab, et iga toodetud põlevkiviõli tonni pealt tuleb tasuda nafta maailmaturu hinnast sõltuvat maksu. Kolmele põlevkiviõli tootjale on nafta maailmaturu kõrge hind viimastel aastatel olnud suure tulu allikas.

Nii Eesti Energia kui ka VKG ehitavad ka uusi põlevkiviõlitehaseid, mistõttu õlitootmine on tõusuteel. Riik on juba otsustanud suurendada aasta-aastalt keskkonnatasusid, mida põlevkivilt tuleb maksta, kuid ikkagi moodustab see kaduvväikese osa tulust, mida saavad põlevkiviõli tootjad.

Rahandus- ega keskkonnaministeerium ei soovinud eile põlevkivi maksustamist kommenteerida. Majandusministeeriumi asekantsler Ando Leppiman oli nõus ütlema, et ministeeriumi eesmärk on sama, mis koalitsioonileppes: maksustada põlevkiviõli.

Valitsuskabinet arutas eile riigi lähiaastate eelarve strateegiat. Arupidamine tõi kaasa tuliseid vaidlusi, sest nagu ikka on ministrite soovid kaugelt suuremad kui riigieelarve võimalused.

Olukorda pingestab veelgi äsjane prognoos, mis kärpis majanduskasvu ootusi ja seega ka oodatavat maksutulu.

Eesti Energia pressiesindaja Eliis Vennik ütles, et firma toodab praegu 190 000 tonni põlevkiviõli aastas, kuid aastaks 2016 on kavas tootmist suurendada sedavõrd, et õlist toodetud diislikütus kataks kogu Eesti vajaduse. Ambitsioonikad diislikütuse tootmise plaanid on ka Viru Keemia Grupil.

Kuid põlevkivi kulub veel üheks otstarbeks: elektritootmiseks. Pärast uue jaama valmimist peaks Eesti Energial olema 700 MW koguvõimsuses moodsaid katlaid ja vanad katlad saaksid piiratud võimsusega töötada aastani 2020.

Postimehe allikas viitas, et Reformierakonna ministrite soovitud variant, kus kogu kaevandatud põlevkivi maksustatakse kõrgema maksuga, oleks elektritootmisele hävitav.

Keskkonnaminister Keit Pentus saatis aga juba veebruaris Partsile kirja, milles ründas teda põlevkivielektri soosimise pärast. «Riigi jaoks strateegiline maavara, põlevkivi, on elektritootmiseks olnud kättesaadav mitte turuhinnaga, vaid sisuliselt otsustuskorras kehtestatud hinnaga,» kirjutas Pentus.

Kuigi maksumäära ettepanekuid kirjas ei ole, annab sellest teatud aimu tuuleelektri investorite avalik kiri majandusministrile.

Keskkonnakaitsjate ja taastuvenergiasse investeerinud ettevõtjate märgukirjas seisab, et põlevkivil puudub turuhind, sest ressurss antakse kasutada administratiivse otsuse alusel konkurssi korraldamata ning põlevkivi reguleeritud hind töötlejale on umbes 10 eurot tonni eest.

Arvestades kivisöe maailmaturu hinda peaks põlevkivi hind olema praegusest 27 eurot kõrgem, leidsid kirja autorid. Kirjale allakirjutanud nõuavad ka põlevkiviõli maksustamist naftamaksuga.

Tagasi üles